ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türki sõnutsi peaksid nii riigid kui ka tehnoloogiaettevõtted rakendama jõulisemaid meetmeid, et platvormid oleks laste jaoks turvalisemad, sh tuleks platvorme reguleerida, rakendada järelevalvet ja määrata selge vastutus. Kuid seni kõige populaarsem lahendus – vanusekontroll – ei pruugi olla parim. Vastupidi, vanusekontrolliga kaasneb privaatsuse oht ja see võib sundida lapsi liikuma veebi tumedamatesse osadesse, seisab ÜRO inimõiguste büroo pressiteates.
„Digimaailm, mis ühendab lapsi õppimise, kogukonna ja loovusega, seab nad ka ohtu, mis ähvardavad nende turvalisust, privaatsust ja heaolu,“ ütles Türk, kuid selline kahju pole loomulik ega vältimatu. “See tuleneb disainist ja äritavadest, sealhulgas sõltuvust tekitavast disainist, nagu lõputu kerimine, automaatne taasesitus ja rakenduste pidevad teated,“ selgitas Türk.
Ülemvoliniku hinnangul on lastekaitse veebis tõepoolest prioriteet, kuid ei pea lahenduseks üldist sotsiaalmeediakeeldu. „Ohtlikele platvormidele lihtsalt juurdepääsu piiramine ei saa olla lõppeesmärk, et lapsi hästi kaitsta. Me vajame valitsuste ja ettevõtete palju ulatuslikumat tegevust, et platvormide disain oleks turvalisem, andmed kaitstud, kahju tekitanud isikud vastutusele võetavad ning laste õigused ja vajadused austatud,“ tõdes Türk. Kuid vanusekontrolli korral jääb platvormide disain ja algoritm ikkagi muutmata, aga just need teevad platvormidest ohtliku. Seega peaks riigid tehnoloogiaettevõtetelt nõudma, et ohutus on integreeritud platvormide disaini, mitte kandma koormust selle eest üle vanematele ja lastele. (Loe ka UNICEFi arvamust.)
Juhul kui siiski määrata vanusepiirangud teatud teenustele või sisule, peaks see olema sihitud selgelt määratletud kahjudele. ÜRO soovitab ka muid meetmeid, mis lapsi kaitstes arvestavad ka inimõiguseid. Näiteks vanusekontroll peab olema turvaline, lahenduste juures on vaja pidevalt hinnaga mõju laste õigustele ning ennekõike olnuks ammu aeg kaasata lapsi ja kuulata laste arvamust, koostades neid mõjutavaid reegleid. Neid samme peavad toetama läbipaistvus, korralik järelevalve ja ettevõtete vastutus ning lapsed, kelle õiguseid on rikutud, peavad pääsema ligi õiguskaitsevahenditele.
Igal juhul ei tohi mistahes uus reegliga põhjustada lisakahju, nagu seda võib kaasa tuua just vanusekontroll, ohustades nii laste kui ka täiskasvanute privaatsust. Lõpetuseks rõhutas ÜRO inimõiguste ülemvolinik, et kuigi vanusepiirangutest on lastel kerge kõrvale hiilida, võivad need ikkagi sundida lapsi kasutama riskantsemaid ja veelgi vähem jälgitavaid platvorme.
