Austraalia keeluseadus jõustub juba jaanuaris, kuid mööndusena on sotsiaalmeediaplatvormidele, nt TikTok, Facebook, Snapchat, Reddit, X, Instagram jt, antud süsteemi väljatöötamiseks aasta aega, kirjutab The Associated Press. Juhul kui selle ajaga platvormid ebaõnnestuvad ega suuda takistada nooremaid kui 16-aastaseid kontot omamast ja loomast, peavad nad maksma trahvi kuni 50 miljonit Austraalia dollarit (ca 30 miljonit eurot).
Seaduse keskmes on nõue, et sotsiaalmeediaplatvormid peavad astuma mõistlikke samme, identifitseerimaks alaealisi kasutajaid ja eemaldamaks nad platvormilt. Küll aga jätab seadus sisustamata, mis täpselt on need „mõistlikud sammud“. Need peaksid selguma alles järgmise aasta suvel, mil valmib valitsuse tellitud vanuse kontrollimise tehnoloogiliste lahenduste aruanne. Seni on näitena esitletud järgmiseid kontrollivariante: kasutaja video endast, mida analüüsitakse biomeetriliselt (nt kortsud näol või kätel); kasutaja isikut tõendava dokumendi laadimine kolmanda osapoole serverisse, kust sotsiaalmeediaplatvorm saab vanuse kohta anonüümse kinnituse; vanuse tuletamine meetodil, kus kasutaja e-postiaadressi võrreldakse teiste kontodega; digitaalne ID. Praegu vastu võetud seadusesse lisati küll viimaste muudatustega säte, et platvormid ei tohi sundida kasutajaid esitama isikut tõendavat dokumenti (passi või juhiluba) ega nõuda digitaalset identifitseerimist valitsuse süsteemi kaudu.
Igal juhul on Austraalia peaminister Anthony Albanese veendunud, et nüüd lasub platvormide prioriteetide hulgas kohustus tagada laste turvalisus, kusjuures ei olevat püüeldud ideaalset, sest nagu ka alkohol on alla 18-aastastele keelatud, ei tähenda see, et noored ei saa seda iial kätte. Peaministri arvates on eesmärk õige ning otsustamise juures tugineti füüsilistele ja vaimsetele riskidele, mis liigse sotsiaalmeedia kasutusega kaasnevad. Parlamendi hinnangul ei ole seadus radikaalne, vaid vajalik, sest ettevõtted oleksid seaduses sätestatut pidanud juba ammu täitma, aga on liiga kaua vastutusest kasumi nimel kõrvale hiilinud.
Kriitikute sõnutsi mõjutab seadus kõiki kasutajaid, sest vanust peavad kõik tõendama. Nende hinnangul püüdis valitsus üksnes mais toimuva üldvalimise ajaks valijate hääli, olles reageerinud lapsevanemate muredele. Kriitikute hinnangul võib õigusakt tekitada rohkem kahju kui see ära hoiab ning tõenäoliselt toob kaasa kõigi kasutajate privaatsuse riive ning vähendab ka vanemate õigust otsustada oma lapse eest.
Ka laste heaolu ja vaimse tervise kaitsjad on mures soovimatute tagajärgede pärast. Nemad pelgavad, et keeld võib isoleerida paljud lapsed, kes seni on sotsiaalmeediast toetust otsinud ja võib seetõttu kõige enam kahjustada haavatavaid noori. Tõenäoliseks peetakse, et keeld ajendab lapsi kasutama kordi ohtlikumat pimeveebi, heidutab lapsi kahjudest teatamast ja vähendab platvormide soovi turvalisust parandada. Lapsed ja noored ise on aga öelnud, et püüavad leida viise seadusest kõrvale nihverdada.
Sotsiaalmeediaplatvormide sõnutsi ei ole seadust võimalik täita ja ebaõnnestunult isegi palusid otsustamist edasi lükata vähemalt suveni, mil valmib analüüs. Facebooki ja Instagrami omanik Meta on öelnud, et seadust tuleb austada, aga dokument on kiirustamisi koostatud ja ei ole arvestatud nende tõenditega, mida platvormid juba praegu teevad ega ka noorte endi arvamustega. Sotsiaalmeediaplatvormi X omanik Elon Musk on Austraalia seaduse kohta öelnud, et tegemist tundub olevat „tagauksega, kuidas kontrollida austraallaste internetikasutust“.
Austraalia on esimene riik maailmas, kes sellise sotsiaalmeediakeelu vastu on võtnud. Laste ja noorte sotsiaalmeediakasutusega tegelevad paljud Euroopa riigid ja on moel või teisel püüdnud seda reguleerida, nt kohustades vanemaid nõusolekut andma, aga Austraalia keeld on ainsana maailmas absoluutne. Sarnast lauskeeldu on püüdnud kehtestada vaid USA osariik Florida, kuid seal on eelnõu kohtus vaidlustatud sõnavabaduse sätete alusel.
Varem oleme kirjeldanud Austraalia plaani kehtestada nn valeinfo leviku tõkestamise seadust, mis pannuks sotsiaalmeediaplatvormidele hiigeltrahvi ähvardusel valeinfoks nimetatud sisu eemaldamise kohustuse. Kusjuures loodud oleks kaheastmeline sõnavabaduse süsteem, kus kodanikud pidanuks alluma rangele kontrollile, aga mõni teabeavaldaja oleks olnud kõige rangemast kontrollist vabastatud, nt peavoolumeedia ja -akadeemikud. UnHerdi andmetel valeinfoga võitlemise seadust Austraalia parlament praegu siiski heaks ei kiitnud.
Õnneks see “süsteem” laguneb ära