USA osariik Texas on koostanud seaduseelnõu, millega keelata alaealistel sotsiaalmeediat kasutada. Kui seadus vastu võetakse, on Texas peale Utah’ teine USA osariik, kus nõutakse sotsiaalmeedias vanusekontrolli. Kuid Texase normid oleks senistest kõige rangemad, kirjutab Biometric Update.
Texase eelnõus on selgelt kirjas, et kõigil 18 eluaastast noorematel on keelatud sotsiaalmeediaplatvormi kasutajaks registreeruda, saati siis platvormi kasutada. Nii peaksid sotsiaalmeediaplatvormid kontrollima kõigi kontot loovate isikute vanust. Juhul kui platvorm eksib, on see eelnõu järgi petlik kaubandustava, mille eest võib ettevõttele määrata trahvi ja nõuda rahalise kahju hüvitist.
Texase esindajatekoda on eelnõu juba vastu võtnud ja eeldatavasti teeb sama ka osariigi senat. Kuid see, laste turvalisust internetis käsitlev seaduseelnõu on kohanud märkimisväärset vastuseisu. Näiteks on Apple’i tegevjuht Tim Cook palunud Texase kuberneril seaduseelnõu muuta või lõpetada selle menetluse, sest seadus nõuaks vanusekontrolli ka rakenduse poodidelt, nagu seda on Apple App Store. Tõsiasi, et rakenduse pood vastutaks vanuse kontrollimise eest, mitte aga üksikud rakendused, on tingitud raskustest vastu võtta seadust, mis võib olla vastuolus sõnavabadusega. Facebooki ja Instagrami omanik Meta on öelnud, et platvormis on lihtsam vanust kontrollida ja privaatsust säilitada, sest laste vanus on salvestatud ühes kohas, mitte igas rakenduses, millele nad juurde pääsevad.
Igal juhul leiab Apple, et Texase eelnõu ohustab kasutajate privaatsust, kuna rakenduste poed peaksid koguma ja säilitama kõigi texaslaste isikuandmeid iga kord, kui nad soovivad rakendust alla laadida. Seda isegi siis, kui tegemist on näiteks lihtsa ilmaennustuse rakendusega. Google, sotsiaalmeediaplatvormid X ja Snapchat on samuti Texase seaduse vastu.
Texas on seni suurim USA osariik, mis soovib seadusega piirata noorte ligipääsu sotsiaalmeediale. Arvatakse, et kui Texas võtab seaduse vastu, sillutab see tee sarnastele seadustele ülejäänud osariikides. Osariikide seadusandjate konverentsi andmetel ongi 27 osariigis esitatud eelnõud, mille eesmärk on reguleerida laste sotsiaalmeedia kasutust. Ühtlasi peaks peagi senatisse jõudma föderaaltasandi seadus, mis keelab alla 13-aastastel lastel sotsiaalmeedia platvormidele juurdepääsu. Ühtlasi keelaks seadus suunata sisu alla 17-aastastele kasutajatele.
Keenia vanusekontrolli eeskirjad
Järgmisena kavatseb Keenia kehtestada info- ja kommunikatsiooniseaduse muudatuse, mis reguleeriks kasutajate vanusekontrolli rangelt. Kõik WhatsAppi, Facebooki, Instagrami ja LinkedIni kasutajad, olgu nad siis just liitunud või juba ammused kasutajad, peavad kinnitama oma vanuse riikliku biomeetrilise isikutunnistuse abil.
Rakendused aga peavad kontrollimeetmeid rakendama ning mobiilsideoperaatorid tagama, et SIM-kaardid on registreeritud nõudeid järgides.
Euroopa Liidus kogub samuti sotsiaalmeediapiirangu ettepanek tuure
Euroopa Liit ei taha paljudest suunanäitajatest kaugele maha jääda. Nii kogub Brüsselis hoogu uus ettepanek, mis piiraks laste sotsiaalmeedia kasutust märkimisväärselt ja kehtestaks sotsiaalmeediale vanusepiirangu kogu ELis. Alaealistel peaks sotsiaalmeediasse sisselogimiseks olema vanemate nõusolek ja seadmetes peaks olema võimalus vanust ja vanema nõusolekut kontrollida. Euroopas soovitakse võidelda ka tehnoloogiliste vahenditega, mille eesmärk on hoida kasutajaid kauem veebis, sh sotsiaalmeedia funktsioonide nagu hüpikakende ja automaatesituse abil.
Juba varem on Prantsusmaa president Emmanuel Macron kasutusse võtnud mõiste „digitaalne enamus“, mis tähistab õiguslikku vanust, milleni lastel peaks olema keelatud teatud veebikäitumine. Macron soovitas vanuseks 15 aastat ja Taani digiminister Caroline Stage Olsen toetas sotsiaalmeedia keelustamist alla 15-aastastele.
Euroopa Liidu esialgne ettepanek erineb teiste riikide omadest selle poolest, et vanust tuleks kontrollida seadmes. Ilmselt seisavad säärase ettepaneku vastu nii Apple kui ka Google.
Euroopa Liidus on eestvedajad ja dokumendile alla kirjutanud Kreeka digiminister Dimitris Papastergiou ja Hispaania digiminister Oscar López Agueda. Koos Prantsusmaaga peaks need kolm riiki katsetama vanusekontrolli rakendust, mille Euroopa Komisjon soovib ajutise lahendusenda kasutusse võtta kuni ELs võetakse üldiselt kasutusele digikukkur (plaanitud 2026).
Juulis võtab Taani Poolalt üle Euroopa Liidu eesistujariigi koha ning on juuni algusesse Kopenhaagenisse kokku leppinud EL digiministrite kohtumise, kus mh on plaanis arutada Kreeka ja Hispaania ettepanekut. Seda peetakse märgiks, et Euroopa riigid ei ole rahul Brüsseli sammudega laste veebikäitumise asjus ja soovivad protsessi kiirendada.
Uus-Meremaa järgib Austraalia eeskuju
Uus-Meremaa peaminister Christopher Luxon on esitanud seaduseelnõu, mis kohustab sotsiaalmeediaettevõtteid kontrollima kasutajate vanust ja määrab, et kontot võivad luua vaid vähemalt 16-aastased. Kui sotsiaalmeediaettevõte eksib, võib talle määrata kopsaka trahvi kuni 2 miljonit Uus-Meremaa dollarit (u 1,1 miljonit eurot).
Teisisõnu keelaks Uus-Meremaa sotsiaalmeedia kasutuse noorematele kui 16-aastastele. Eesmärk on väidetavalt kaitsta noori sotsiaalmeedia kahjude eest, näiteks vägivaldne sisu ja küberkiusamine, aga ka ebasobiv sisu, ärakasutamine ja sotsiaalmeediasõltuvus.
Uus-Meremaa plaani vastu on olnud liberaalne rühmitus ACT, mille juht David Seymour palus valitsusel avaldada ausad andmed, et leida vanemate vastutust austav ja töötav lahendus. Ka mõned teadlased on kaheldnud säärase seaduse tõhususes, sest ei ole kindel, kas nii on võimalik saavutada valitsuse soovitud tulemust vähendada kiusamist ja veebikuritegusid. Väljendatud on ka muret isikute eraelu puutumatuse üle, sest tõenäoline viis vanust kontrollida on koguda kõigi kasutajate biomeetrilisi andmeid.
Austraalia oli esimene riik, kes keelas lastel ja noortel sotsiaalmeediat kasutada
Uus-Meremaa seaduseelnõu on eeskuju võtnud Austraalia seadusest, mis keelab noorematel kui 16-aastastel kasutada sotsiaalmeediat. Austraalia oli kogu maailmas esimene riik, kes säärase absoluutse keelu kehtestas. Seadus võeti vastu hoolimata asjaolust, et toona olid kaunikesti ebaselged, kuidas ja mis vahenditega vanust kontrollida. Kaaluti variante identifitseerida kasutajaid veebikaamera pildilt saadud biomeetrilise andmeanalüüsiga või digi-ID-ga.
Et Austraalis on seadust kohaldatud jaanuarist, siis avalikustas riik veebruaris aruande esimeste tulemustega. Selgus, et sotsiaalmeediaplatvormid ei tee just kuigi palju pingutusi, et nooremaid kui 16-aastaseid platvormidelt eemal hoida. Platvormid kasutavad peamiselt nn ise tõendamist. TikTok, Twitch ja Snapchat kasutavad keeleanalüüsi, et tuvastada alla 13-aastaseid lapsi. Instragram ja Facebook aga Yoti vanusehinnangut näo alusel, kuid seda vaid siis, kui kasutaja soovib muuta enda määratud vanust. Blokeeritud kontode vaidlustes kasutab TikTok samuti Yoti võimalusi ja ka Jumio isikutõendust.
Kokkuvõtvalt ei ole Austraalia lastel ja noortel just kuigi keerukas sotsiaalmeedia keeldu moel või teisel ületada või sellest mööda hiilida.
vittu need keelud, küll noored juba oskavad vaetada 🙂