Hiina eeskujul: Hispaania peaminister soovib sotsiaalmeedia kasutajad digi-ID abil tuvastada

Sánchez nõuab platvormidelt ka modereerimise ja faktikontrollide jätkamist.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez lubab järgmisel Euroopa riigijuhtide kohtumisel Brüsselis teha ettepaneku sotsiaalmeedia senisest ulatuslikumaks kontrollimiseks Euroopa Liidus. Muu hulga soovib ta iga sotsiaalmeedia kasutaja tuvastamise eesmärgil siduda tema digiidentiteediga.  

“Esiteks teen ettepaneku lõpetada anonüümsus sotsiaalmeedias,” ütles Hispaania sotsialistist peaminister Pedro Sánchez kolmapäeval Šveitsis Davosis Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum – WEF) kohtumisel peetud kõnes. Et selline olukord sotisaalmeedias lõpetada, lubas Sánchez juba järgmisel Brüsselis toimuval Euroopa riigijuhtide kohtumisel teha ettepaneku siduda iga sotsiaalmeedia kasutaja tema digiidentiteeditaskuga, mis mõeldud kasutaja tuvastamiseks internetis. “Nii saaksid kodanikud soovi korral kasutada hüüdnimesid, kuid kuriteo korral saaksid ametiasutused neid hüüdnimesid seostada reaalsete inimestega ja neid vastutusele võtta,” ütles Sánchez. Tema sõnul ei saa praegune anonüümsus sotsiaalmeedias jätkuda, sest see sillutab teed valeinformatsiooni ja vihakõne levikule ning küberkiusamisele. “Demokraatias on kodanikel õigus eraelu puutumatusele, mitte anonüümsusele või karistamatusele,” ütles ta.

Vastassuunas USA-ga

Euroopa võimupoliitikute soovis sotsiaalmeediat tõhusalt kontrollida ei ole iseenesest midagi üllatavat ja oleme sellest põhjalikult kirjutanud ka varem, nt siin. Samuti ei ole üllatus, et seda tehes viidatakse näiteks valeinfo levikule. Samas näitab viimaste aastate kogemus nii Euroopast kui Ameerika Ühendriikides, et võimud ei ole valeinfost rääkides tegelenud mitte valefaktide leviku piiramise, vaid tsensuuriga. Teisisõnu on üritatud süsteemselt takistada ka tõese informatsiooni levikut, mis mingil põhjusel ametivõimude vaatest soositud ei ole – seda näiteks koroonakriisi ajal tervise teemadel, aga ka muudel poliitilistel põhjustel. Ka sellest oleme järjepidevalt kirjutanud – nt siin, siin ja siin.

President Donald Trumpi allkirjastatud esimeste dokumentide seas oli ka tema korraldus keelata sõnavabaduse kaitseks ametiasutuste sekkumine sotsiaalmeediasse. Foto: Public domain.

Nii allkirjastas nädala alguses ametisse astunud USA uus president Donald Trump ühe esimese asjana korralduse sellise tsensuuritegevuse lõpetamiseks. Euroopas aga, nagu näeme, proovitakse liikuda edasi vanas rütmis. Seejuures valeinfoga võitlemise kõrval on kontrollipüüdlustes alati viidatud vihakõne takistamise soovile. Ehk näiteks Saksamaal teeb politsei inimeste kodudes läbiotsimisi, kui tuvastatakse näiteks mõne noormehe ebasobivaks tunnistatud sõna kasutav postitus või kui mõnele poliitikule ei meeldi kellegi poolt kohta öeldu. Suurbritannias aga pannase immigratsiooni sotsiaalmeedias veidi reljeefsemalt kritiseerivad inimesed karistuseks reaalselt vangi.   

Eeskuju tuleb Hiinast

Kasutajate tuvastamisel internetis digi-ID abil, millest Sánchez räägib, on aga eeskuju olemas ja see tuleb puna-Hiinast. Hiina internetikasutajad on juba ammu pidanud veebiteenuseid kasutades registreerima enda pärisnime ja isikukoodiga. Praegu aga juurutatakse seal digitõendit, millele lisatakse kasutaja IP-aadress ja muu tema internetiühendust puudutav teave ning ka isiku biomeetrilised andmed, nagu sõrmejäljed ja näokujutis. Tegemist on seega andmetega, mis võimaldavad võimudel rakendada senisest karmimat tsensuuri ja jälgida inimesi varasemast veelgi tõhusamalt. Tõend muudab interneti kasutamise ja veebiteenused sisuliselt privileegiks, mida saab kasutada ainult loa alusel, sest ametkondadel tekib võimalus keelata sõnakuulmatute isikute puhul digi-ID alusel autentimisteenuseid ehk piirata või ära võtta isiku õigus internetti kasutada.

Sotsiaalmeedia kasutajate tuvastamist on nüüd rakendamas ka Austraalia, kuid seal ei ole veel selge, kuidas seda tegema hakatakse.  Vajadus tuvastamise järgi tekkis seejuures seetõttu, et  Austraalia keelas hiljuti sotsiaalmeedia kasutamise alla 16-aastastele.

Sánchez nõuab ka faktikontrolli jätkamist

Lisaks anonüümsuse kaotamisele muretses Sánchez oma kõnes ka sotsiaalmeedia algoritmide pärast, mis ei ole väga läbipaistvad ja võivad kasutajatele pakkuda sisu, mis võimude hinnangul ei ole neile kõige sobivam. Samuti nõudis ta inimeste mõttevahetusse sekkumise jätkamist faktikontrollide näol. “Kaitsemeetmed, nagu sisu modereerimine ja faktikontroll, on nii õiguslikud kui ka moraalsed nõudmised, mida kõik peavad järgima,” ütles ta, viidates kehtivale digiteenuste õigusaktile (Digital Sevices Act – DSA), mille abil saab neid nõudmisi jõustada ja rikkumiste korral sotsiaalmeediaettevõtteid suurte summadega trahvida.

Hispaania peaminister ütles, et soovis kõnes eelkõige keskenduda HIspaania majandusele, kuid muutis teemat, sest muretseb sedavõrd arengute pärast sotsiaalmeedias.

See Hispaania peaministri sõnum on selgelt vastuseks Facebooki ja Instagrami omanikfirma Meta hiljutisele otsusele kallutatud faktikontrollidele tuginemine lõpetada. Meta asutaja ja juht Mark Zuckerberg tunnistas hiljuti, et püüdes eemaldada valeinformatsiooni, on mindud liiga kaugele ja „jõutud punkti, kus on liiga palju vigu ja liiga palju tsensuuri“. Tema sõnul alustas Meta faktikontrolliga 2016. aastal eesmärgiga olla kaasavam, aga seda on kasutatud aina enam hoopis selleks, et maha võtta ebasobivaks liigitatud arvamusi.

Ehkki esialgu ei puuduta faktikontrolli lõpetamine Euroopat, põhjustab muutus siiski eeldatavalt Meta ja Brüsseli vahel vastuolusid. Kui Meta peaks hakkama ka Euroopas seniseid modereerimispraktikaid vähem rakendama, on suur tõenäosus, et nende suhtes algatakse rikkumismenetlus sarnaselt Elon Muski X-ga, mida on siin pidevalt survestatud. DSA alusel on X-i suhtes ka menetlus algatatud. Seejuures rääkis ka Sánchez sotsiaalmeediaplatvormide karistamise võimalustest, kuid märkis, et senised trahvid on olnud liiga väikesed. Seetõttu tegi ta veel ühe ettepaneku – tema sõnul tuleks ettevõtete asemel vastutusele võtta sotsiaalmeediafirmade juhid ja omanikud isiklikult. “Näiteks väikese restorani omanik vastutab, kui tema toit mürgitab kliente. Sotsiaalmeedia suurärimehed peaksid vastutama, kui nende algoritmid mürgitavad meie ühiskonda,” ütles ta.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments