Brasiilia tülil ettevõtja Elon Muski X-ga on natuke pikem ja tumedam ajalugu, kui sealse ülemkohtu kohtuniku ja kõrgema valimiskohtu (Superior Electoral Court) presidendi Alexandre de Moraes’i hiljutine otsus sõnavabadust hindav platvorm tsensuuri-survele allutada. Uurivad ajakirjanikud Michael Shellenberger, David Agape ja Eli Vieira avalikustasid aprilli alguses dokumendid, nn Brasiilia Twitteri failid. Twitteri failidena tuntakse sotsiaalmeediaplatvormi pidava ettevõtte sisemisi dokumente, mis puudutavad aega, mil nüüd X-i nime kandvat platvormi ei omanud veel Elon Musk. Just läbi Twitteri Ameerika Ühendriikides rakendatud tsensuur ja sõnavabaduse piiramine oli peamine põhjus, miks Musk platvormi 2022. aasta oktoobri lõpus ostis. “Põhimõtteliselt oleme liikumas üha enam ja enam sõnavabaduse mahasurumise teel. Ja see pani mind lihtsalt muretsema,” on ta ostu kommenteerinud.
Et demonstreeida, kuidas Twitter suure ja olulise mõttevahetuse ning infojagamise platvormina sõnavabadust maha on surunud, kutsus Musk valitud ajakirjanikud firma sisedokumentide ja kirjavahetusega tutvuma. Kui varasemad avalikustatud dokumendid paljastasid Ameerika Ühendriikide valitsuse Twitteri kaudu teostatud laiaulatuslikku tsensruuri, siis uutest Brasiiliat puudutavatest dokumentidest näeme, kuidas sama ülemkohtunik de Moraes’i eestvedamisel prooviti rakendada räiget tsensuuri enne 2022. aasta oktoobrit ka Brasiilias. Shellenbergeri sõnul on sama de Moraes pannud inimesi ilma kohtuprotsessita lausa vangi selle eest, mida nad sotsiaalmeediasse on postitanud. Mh on Brasiilia iseenda seadusi rikkudes nõudnud Twitterilt välja postitajate isikuandmeid, kes kasutasid teemaviiteid (hashtag), mis võimudele ei meeldinud; nõudnud ligipääsu Twitteri siseinfole; soovinud tsenseerida Brasiilia Kongressi liikmete postitusi; kasutanud Twitteri sisu modereerimise reegleid riigi eelmise presidendi Jair Bolsonaro toetajate vastu. Mäletatavasti Bolsonaro kaotas 2022. aasta oktoobris presidendivalimistel praegusele presidendile Lula da Silva’le ja lahkus riigist.
Dokumentide sisu
Brasiilia käitumise kohta tsensuuri nõudmisel annab ülevaate Twitteri sisemine kirjavahetus, kus Brasiilia Twitteri õigusnõunik Rafael Batista suhtleb oma kolleegidega.
Näiteks 2020. aastal 14. veebruaril saatis Batista kolleegidele e-kirja, kus kirjeldas üht Kongressis toimunud koosolekut teemal “Desinformatsioon ja valeuudised”. Batista märkis, et Brasiilia Kongressi liikmed tahtsid saada ligipääsu Twitteri kasutajate privaatsetele sõnumitele ja platvormi kasutamisharjumuste logile. Batista kirjeldas, et nad ei nõustu selliste taotlustega, sest need ei ole Brasiilia seadustega kooskõlas.
Umbes aasta hiljem ehk 2021. aasta alguses algatati Batista suhtes kriminaalmenetlus, kuna ta ei olnud nõus avaldama Twitteri kasutajate isiklike andmeid São Paulo osariigi prokuratuurile. Prokuratuur väitis, et Twitteri suhtumine on erandlik, sest kõik teised suured tehnoloogiaettevõtted nagu Google, Facebook, Uber, WhatsApp ja Instagram edastavad andmeid ja telefoninumbreid ilma kohtuotsuseta. Prokuratuuri eesmärk oli saada ühe kindla kasutaja telefoninumber ja/või e-maili aadress. Batista aga keeldus neid Brasiilia enda seadustele toetudes välja andmast.
Kriminaalmenetlus Batista vastu lõpetati sama aasta märtsis, kuna kohus leidis, et süüdistustel ei olnud alust. Märtsi lõpus aga algatati juurdlus uuesti. Nädala pärast lõpetati seegi juurdlus, kuna ei suudetud leida mitte ühtegi seadust, mida Batista oleks rikkunud.
Samuti nõudis São Paulo kriminaalkohus, et Twitter avaldaks kasutajate andmeid. Näiteks sooviti kogu infot Brasiilia professori ja poliitiku, endise kongresmeni ja São Paulo tarbijakaitseameti erisekretäri Fernando Capez’i kohta. Vahetult enne seda oli föderaalkohus külmutanud Capez’i pangakontolt miljoneid reaale ja ta oli teinud selle kohta postitusi. Batista ei jaganud ka neid andmeid.
2021. aasta suve lõpus hakati sotsiaalmeediaplatvorme valmistama ette Brasiilia presidendivalimisteks. Selleks andis riigi kõrgem valimiskohus Twitterile ja teistele sotsiaalmeediaplatvormidele teada konkreetsetest kasutajatest, kelle kontosid ja sisu levikut tuleks piirata, ka teemadest, mida tuleks peita. Näiteks kuulusid sinna alla toonase presidendi Bolsonaro teotajad, kes kohtu sõnul olid olnud osalised ülemkohtu ja kõrgema valimiskohtu liikmete vastastes koordineeritud rünnakutes. Ehk teisisõnu kästi tsenseerida poliitilistel motiividel.
Kästi tuvastada “valimissüsteemile ohtlikke isikuid”
Kohtumäärusega kästi ka piirata selliste kontode võimalusi raha teenida. Twitterile öeldi, et nad ei ole kohustatud mingit informatsiooni nende kontode kohta avaldama, vaid peavad nende levikut lihtsalt piirama.
2022. aasta märtsi lõpus esitati Twitterile kõrgema valimiskohtu poolt uus nõudmine, millega kaasnes trahviähvardus 50 000 Brasiilia reaali ehk 9100 eurot päevas. Nõudmise kohaselt pidi Twitter andma igakuise ülevaate teemaviidete #VotoImpressoNAO (tõlkes: #PaberHääletusNumber) ja #VotoDemocraticoAuditavel (ehk #DemokraatlikKontrollitavHääletus) populaarsusest ja trendidest. Ehk teisisõnu soovis kohus kodanikel takistada valimispoliitka ja valimistega seotud menetluste kommenteerimist.
17. augustil 2022 saatis üks Twitteri töötaja oma kolleegidele e-kirja, kus seisab, et nendeni on jõudnud uus kohtumäärus eesmärgiga tuvastada isikud/rühmad, kes võivad olla ohtlikud riigi valimissüsteemile erinevatel sotsiaalmeediaplatvormidel. Selle määruse kohaselt pidi Twitteri meeskond andma määramata hulga kasujatate andmeid selle põhjal, kui keegi oli sobimatuid teemaviiteid oma postitustes kasutanud. Sobimatuteks teemaviideteks peeti juba kahte eelpool mainitut kui näiteks viidet #BarrosInJail ehk #BarrosoVanglasse. Barroso oli eelmine valimiskohtu ja on praegu riigi ülemkohtu president.
Selliste nõudmiste esitamisega otseselt seotud kohtunik de Moraes on info avalikuks tulemise järel end kaitsnud ja öelnud, et neid meetmeid rakendades käituti õigesti.
Musk aga kommenteeris, et Brasiilias toimuv tsensuur on siiani kõikidest riikidest, kus platvorm tegutseb, kõige hullem.
Kuna Musk keeldus Brasiila riigi ja de Moraes’i nõutud tsensruuri jätkamast ja lubas avaldada kõik seadusevastased nõuded, mida neile esitatakse, siis Brasiilia valitsus lõpetas X-i kasutamise reklaamikanalina. Muski ja ajakirjanike suhtes algatati kriminaaluurimine, kuna nüüd peetakse neid demokraatiat ohustavaks “võimalikuks kuritegelikuks ühenduseks”.
Brasiilia kohaliku lehe Fohla de S. Paolo kohaselt on Muski avalik vastuhakk ebaseaduslikele nõuetele hakanud muutma valitsuse ja ülemkohtu suhtumist ning kahandama toetust de Moraese’le. Poliitikud, ministrid ja ka teised kohtunikud, kes on tavaliselt teda alati toetanud, on nüüd tunnistanud, et nii ei saa asi jätkuda ning tal on töö juures suuri raskusi, vahendab Shellenberger.
Pühpäeval tulid tuhanded inimesed, keda The Guardian kirjeldas kui riigi endise presidendi Bolsonaro toetajaid, ka Rio de Janeiro tänavatele suurele meeleavaldusele ning avaldasid Muskile ja tema platvormile sõnavabaduse kaitsmise eest toetust.
