Euroopa Komisjoni siseküsimuste pressiesindaja vältis hiljutisel pressikonverentsil küsimusi, kas näiteks Google’i, Meta, Microsofti ja Snapi jätkuv erasõnumite skännimine on seaduslik. Selle asemel rõhutas pressiesindaja, et „ettevõtete ennetav käitumine on oluline, et EL-s ja mujal lapsi kaitsta” ning et laste kaitse ei tohiks sõltuda ettevõtete äriotsustest, kirjutab EUPerspectives.
Euroopa Parlament hääletas 11. märtsil ajutise sõnumikontrolli pikendamise poolt kuni 3. augustini 2027, aga vaid tingimusel, et sõnumikontroll on kitsam. Parlament nõudis sihtotstarbelist tuvastust, krüpteeritud sõnumite kontrollimise keeldu ning et meedet rakendatakse vaid konkreetsete kahtlusaluste või rühmade korral. 26. märtsil lükkas parlament tagasi ka viimase hetke katse meedet pikendada ja see aegus 3. aprillil.
Vaid päev pärast meetme aegumist avaldasid Google, Meta, Microsoft ja Snap ühisavalduse, milles kinnitasid, et jätkavad erasõnumite skännimisega. „Kuna EL institutsioonid jätkavad läbirääkimisi kiire ajutise lahenduse ja püsivate reeglite üle, kinnitavad allakirjutanud ettevõtted (Google, Meta, Microsoft ja Snap) jätkuvat pühendumust lapsi kaitsta ja säilitada privaatsust ning jätkavad vabatahtlike meetmetega asjaomastes suhtlusteenustes,“ teatasid ettevõtted 4. aprillil avaldatud pressiteates. Ettevõtted hoiatasid, et meetme aegumine võib jätta lapsed kaitsetuks ja kritiseerisid EL institutsioone tegevusetuse pärast, sest need ei jõudnud õigeks ajaks kokkuleppele.
Seega on EL nüüd vastamisi regulatiivse lüngaga. Ettevõtted täidavad enda sõnutsi endist nõuet, aga nüüd oma tingimustel. Euroopa Komisjon aga ei selgita, kas ettevõtete säärane tava on kooskõlas EL õigusega. Samal ajal jätkuvad EL-s läbirääkimised sõnumikontrolli järgmise versiooni („Chat Control 2.0”) üle, mis asendaks ajutise meetme püsivaga.
Veebilehe Fightchatcontrol.eu järgi oli mullu novembris sõnumikontrolli vastu kuus riiki. Nüüdseks on vastu olevate riikide arv kahanenud nelja peale: Tšehhi, Itaalia, Holland ja Poola. Varem vastu olnud Austria, Belgia ja Soome paistavad olevat asunud pooldajate ridadesse, nagu ka need riigid, mis novembris polnud veel otsustanud, nt Saksamaa, Kreeka, Rumeenia, Luksemburg ja Sloveenia. Euroopa Parlamendis Eestit esindavatest on Fightchatcontrol.eu järgi neli vastu ja kolm poolt, aga riigina pooldajate loetelus.
