Eesti sideettevõtted koguvad endiselt kõigi inimeste telefonikõnede andmeid, kuigi riigikohus on öelnud, et selliseid andmeid ei tohi säilitada ning Eesti sellekohane seadus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Seadusloojad ei ole aga riigikohtu otsust arvestanud ega ole tänini muutnud sideandmete säilitamise ja kasutamise regulatsiooni, et tagada vastavust Euroopa Liidu õigusega.
Sideettevõtted salvestavad näiteks seda, kes helistas kellele, kui kaua nad omavahel rääkisid ja kus kõne ajal viibisid. Sellised sideandmed võimaldavad isikuid profileerida ning tegemist on põhimõtteliselt jälitustegevusega, eriti kui arvestada, et õiguskaitseasutused pääsevad andmetele otse ligi, ilma et peaks andmeid kirjalikult pärima.
Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul tunnistas reedel ERR-ile antud vastuses, et õiguskaitseasutused ei pea tõepoolest iga üksiku telefoninumbri puhul saatma sideettevõttele kirjalikku päringut, vaid ametil on võimalus digisüsteemis päringuid sooritada, nt uurida, kas number on Telia klient, kes on numbri omanik ja muud infot. Pressiesindaja selgitas, et kuigi riigikohus on praegused sätted nimetanud EL õigusega vastuolus olevaiks, tuleneb sideettevõtete andmete edastamise kohustus elektroonilise side seadusest. Selle seaduse sätteid ei ole kohus aga põhiseadusevastaseks tunnistanud ning ettevõtted on kohustatud seadust järgima ja andmeid edastama.
Telia on ERR-ile selgitanud, et ettevõttel pole muud võimalust kui seadust täita ja andmeid jagada. Samuti on Tele2 ja Elisa väljendanud, et nendegi andmetele pääsevad õiguskaitseametid ligi. Elisa esindaja täpsustas veel, et kirjaliku päringu korral peab ettevõte vastama esimesel võimalusel, aga kõige hiljem 10 tunniga, aga kirjaliku lepingu alusel võib teavet jagada ka pideva elektroonilise ühendusega.
Bigbanki üks omanikest Parvel Pruunsild on nüüd Telia sel põhjusel kohtusse kaevanud. Muu hulgas nõuab Pruunsild, et Telia lõpetaks sideandmete ebaseadusliku kogumise ja nende edastamise kaitsepolitseile. Sideandmete edastamise eest nõuab Pruunsild Telialt miljoni euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist.
Täpselt nii toimib liberaalne demokraatia tugineb inimese jälgimise ja pealekaebamise najal.Ja seda nimetatakse euroopalikeks väärtusteks.
Ajaloolises perspektiivis on suvaliste riigikordade ja ideoloogiate (“väärtuste”) ajal võim alati soovinud elanikke jälgida ja kontrollida. See “liberaalne demokraatia” mis tegelikult polegi mingi demokraatia eristub ehk mingil määral sellepoolest et räägitakse üht ja tehakse teist.
Kurjategijad nuhivad kurjategijate järele. Konkurentsi ei salli keegi!
See on kogu aeg unustatud vana üle kordamine.
“Riigimeeste” seriaalis visati nutitelefon akvaariumisse. See “Riigimeeste” seriaal ise on juba varsti 20 aastat vana.
Kõik elektroonilise sidevahetusega toimuv tulekski teha avalikuks:
vestlused AI-ga avalikuks, telefonivestlused avalikuks, andmebaasid avalikuks, üldse kõik internetis toimuv avalikuks.
Siis hakkavad inimesed enestele kiiremini teadvustama, et kõik elektroonilise sidevahetusega seonduv on jälgitav.
Nii kaoks ära vajadus inimestele seda unustatud vana pidevalt üle korrata.
Mina olen avalikustamisega päri ainult et see peaks olema ikkagi kahepoolne! See tähendab et soovin jälgida jälgijat, ülejäänud mind ei huvita.
Nii ausat süsteemi vist ei saa, milles kõik jälgijad saaksid kõiki jälgida. Keegi jälgija üritab ikka ennast varjata.
Asjaks seegi, kui kõik teavad, et neid kindlalt jälgitakse.
Siis hakkavad internetis käituma nagu linna-tänaval; kui keegi teeb mingit lollust siis kõik näevad, et ta teeb lollust.
Ja ega siis lõpuks sellel varjatud jälgial ka mõtet enam varjus olla ei ole, ega ta sealt midagi rohkemat ei näe.