UNICEF-i lastekaitse spetsialist Afrooz Kaviani Johnson selgitas: „Uuringud näitavad, et riske ja võimalusi mõjutavad sellised tegurid nagu digitaalne kirjaoskus, vanemate toetus ja platvormi ülesehitus – mitte ainult vanus.“ Johnson lisas, et kahjuliku sisu ja ärakasutamisega puutuvad kokku pigem vanemad noorukid, mitte nii palju lapsed, ning et laste võimed on isegi sama vanuserühma korral väga erinevad, kirjutab EU Perspectives.
Seega hoiatab Johnson, et vanusepiirangud võivad tekitada vale turvatunde. Vanusepiiride ja -kontrollide asemel on vaja hoopis turvalisemat digikeskkonda kõigile lastele, näiteks platvormide tugevamad kaitsemeetmed, digitaalse kirjaoskuse programmid ja tehnoloogiaettevõtete suurem vastutus. Sarnaseid meetmeid keeldude asemel on ka noorteorganisatsioonid ise kirjeldanud.
UNICEF-i ja ka Interpoli uuringud kinnitavad siiski, et sotsiaalmeedia „on endiselt peamine keskkond, mis soodustab veebipõhist seksuaalset kuritarvitamist märkimisväärselt rohkem kui teised platvormid”. Privaatsuse, manipulatsiooni ja ärakasutamise riske lisavad ka uued tehnoloogiad, nt tehisarud, juturobotid ja lahtiriietamisrakendused, kuid enamasti neile olemasolevad reeglid ei kohaldu. Samuti kinnitavad UNICEF-i andmed, et kahjulik veebikogemus võib põhjustada psühholoogilisi tagajärgi. 21 riigi andmeid käsitlenud aruandes leiti, et ärevamad on lapsed, kes on veebis kogenud seksuaalset kuritarvitamist või kiusamist. Neil on ka rohkem enesetapumõtteid ja suurema tõenäosusega kalduvad nad end vigastama.
Vaatamata sellistele andmetele rõhutab UNICEF, et sotsiaalmeedia ei ole ühtlaselt kahjulik ja üldised piirangud pole parim lahendus. „Paljude laste jaoks pakub sotsiaalmeedia tuge ja ühendust,” ütles Johnson ning lisas: „Isolatsioonis või tõrjutud olukorras lastele ei ole sotsiaalmeedia luksus – see on elutähtis abivahend.” Mõne noore vaimset tervist võib madalam kokkupuude kahjuliku sisuga küll parandada, kuid mõne teise puhul võib järsk ühenduse lõpp põhjustada stressi ja isolatsiooni.
Peale selle leiavad spetsialistid, et vanusepiirang võib vastutuse nihutada platvormidelt peredele ja ametitele. Seejuures aga ei tegeleta platvormide kahjuliku disainiga ja seda lünka ei saa vanemad UNICEF-i hinnangul kuidagi täita. Nii kutsub UNICEF valitsusi platvorme ja poliitikat ümber kujundama nii, et kõige tähtsamal kohal on laste õigused ja turvalisus. Kui aga soovida siiski vanusekontrolli, tuleks leida lahendus, mis austab õiguseid.
Sarnane on ka ECLAG-i (European Child Sexual Abuse Legislation Advocacy Group) arvamus, mille järgi tuleb laste ja nende digiruumi aruteludes keskmesse seada laste õigused. Sealhulgas turvalisuse, osaluse, kaasatuse, teabele juurdepääsu ja privaatsuse õigus. Kuid praegused sotsiaalmeediakeelud ähvardavad kõiki neid õiguseid kahjustada. Sellised plaanid ajavad segi kaitse ja piirangud. Selle asemel, et püüda reguleerida laste käitumist, tuleb keskenduda platvormidele ja otsida tehnoloogiliselt neutraalset seadust.
