Oxfami aastaaruande järgi maksis ühing valgetele töötajatele 33% vähem kui mustanahalistele või muu nahatooniga inimestele (BPOC), kuigi neid oli organisatsioonis vaid 10,5 kõigist töötajatest. Teisalt rõhutas Oxfam, et vaid ligikaudu 70% töötajatest on palgaaruandluses lubanud kasutada oma etnilise päritolu andmeid. Veel märkis organisatsioon, et suurem osa töötajatest, kes säärased andmed avaldasid, olid kõrgema palgaga ametites ja see võis moonutada palgaerinevuste tulemust. Sellele vaatamata jõuti järeldusele, et valgete töötajate keskmine palk on Oxfamis madalam. Samas väitis ühingu pressiesindaja ikkagi, et ühing on „pühendunud õiglasele ja kaasavale värbamisele, mis väärtustab mitmekesisust ja tagab kõigile eduka arengu võimaluse”, kirjutab The Telegraph.
Cancer Research UK maksis mullu valgetele töötajatele keskmiselt 7,6% vähem ja selgitas, et on selliseid andmeid avaldanud juba 2020. aastast peale. Ühingu enda hinnangul on säärane palgaerinevus pigem vähenemas ja nüüdne tulenes suuresti sellest, et valged töötajad olid madalama palgaga ametites, eriti tänavatel tegutsevas heategevuspooles. Samas oli suurem osa etniliste vähemuste esindajaid kõrgema palgaga ametites, nt tehnoloogias. Ühing rõhutas juurde, et kui andmetes jäeti arvestamata jaemüügi ametid, said valged töötajad keskmiselt pisut rohkem palka. Igal juhul kinnitas ka Cancer Research UK, et on „pühendunud kõiki inimesi hõlmava ja mitmekesise kultuuri loomisele”. Cancer Research UK personalidirektor Katy Seaman väitis ka, et organisatsioon maksab võrdse töö eest võrdset palka ning värbamine ja edutamine on õiglane ja põhineb teenetel.
Briti Punases Ristis oli palgaerinevus 11,4% valgete töötajate kahjuks, kusjuures etniliste vähemuste esindajad moodustasid 19,6% kogu personalist. Pressiesindaja lisas, et Punase Risti „prioriteet on tagada, et inimestele makstaks töö eest õiglast palka ja et meie tööjõud peegeldaks kogukondi, keda me teenindame“.
Mõistagi on palgaerinevused keerukad ning neid mõjutavad kõrgema või madalama ametikoha isikud või rühmad. Sellele vaatamata on andmed andnud aluse kritiseerida nn positiivset tegevust, mida 2010. aasta võrdõiguslikkuse seadus lubab, kohustades värbama alaesindatud rühmade esindajaid, et suurendada tööjõu mitmekesisust.
Varikultuuriminister James Wild sõnutsi tuleks inimesi premeerida nende oskuste ja töö eest ning see ei tohiks sõltuda taustast või etnilise kuuluvusest. „Õiglus tähendab seda, et kõigil on võrdne võimalus saavutada edu, mitte eeliskohtlemist või diskrimineerimist, mis seab teised ebaõiglasesse ebasoodsasse olukorda,“ ütles ta. Wild on veendunud, et palk peab põhinema teenetel, oskustel ja tulemustel. Reform UK võrdõiguslikkuse eestkõneleja Suella Braverman hinnangul on sellised palgaerinevused võrdõiguslikkuse seaduse tagajärjed. „Laialt levinud positiivse tegevuse kavad diskrimineerivad valgeid töölisklassi britte etniliste vähemuste kasuks ja selle tulemusena saavutavad teatud rühmad tööturul ülekaalu. See on lihtsalt vastuvõetamatu. Me ei saa elada ühiskonnas, kus mõtteid ja tundeid väärtustatakse rohkem kui saavutusi,“ selgitas Braverman. Kusjuures alles hiljaaegu avaldas Briti sotsiaalse õigluse keskus aruande, mille järgi tõepoolest Suurbritannia vabadest töökohtadest suurem osa läheb Briti ja EL-väliste kodanike kätte.
Sõnavabaduse Liidu asutaja Toby Young ütles: „Oxfam maksab valgetele töötajatele keskmiselt 33% vähem palka kui etnilisest vähemusest kolleegidele, kusjuures Cancer Research UK ja Briti Punane Rist ei jää sellest palju maha, hoolimata pühendumusest võrdõiguslikkusele ja õiglusele.” Youngi arvates on võrdõiguslikkuse seaduse alusel võetud „positiivsed meetmed“ muutunud „vabadusekaardiks igale tööandjale, kes soovib valgeid inimesi diskrimineerida“, ning ta usub, et kui aruandlus muutub kohustuslikuks, muutub see veelgi ilmsemaks. Nimelt kavandab valitsus algatust, mille järgi iga enam kui 250 töötajaga organisatsioon on kohustatud avaldama palgaerinevuste aruandeid, mis arvestavad etnilist päritolu ja puuet. Praegu avaldavad organisatsioonid selliseid andmeid vabatahtlikult.
Rassism.