Ühendkuningriigi plaan: sotsiaalmeediasse isikutunnistuse alusel

Ühendkuningriigis jõustub järgmise aasta märtsis sotsiaalmeediakeeld alla 16-aastastele vähemalt kümnel suuremal platvormil. Nüüd on Ofcom välja tulnud nelja meetodiga, millega kasutajate vanust kontrollida. Meetodid viitavad, et keelu jõustumise korral peavad ka täiskasvanud hakkama oma täisealisust tõendama, näiteks dokumendi või krediitkaardi abil, kirjutab BBC. Ehk esitatud on neli meetodit, mida regulaator aktsepteerib – fotoga isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, pangakontrollid ja näo vanuse hindamine. Kriitikute hinnangul on tegemist varjatud isikutuvastussüsteemiga, mis lõpuks kaotab igasuguse anonüümsuse veebis. 

Austraalia oli maailma esimene riik, mis kehtestas noortele sotsiaalmeediakeelu. Kuid vähem kui aastase rakendusajaga on ilmnenud, et noored ei järgi keeldu ja leiavad lihtsasti viise, kuidas endiselt sotsiaalmeediat tarvitada. Ühendkuningriigi võimud väidavad, et on Austraalia näitest õppust võtnud ja lubavad palju rangemat lähenemisviisi. Samas tõdetakse, et nooremate kui 18-aastaste vanust on keerukas kontrollida, sest neil ei ole krediitkaarte ega täieõiguslikku juhiluba. Neil ei pruugi olemas olla ka passi, kuid nad võivad välja näha tegelikust vanusest vanemad või nooremad.

Nii soovitab Ofcom nelja meetodit, mis ameti järgi hindaks kasutajate vanust väga tõhusalt ja usaldusväärselt. Esimese meetodina nimetab Ofcom fotoga isikutunnistuse (nt pass või juhiluba) võrdlust vanusekontrolli ajal reaalajas tehtud pildiga. Ofcomi sõnutsi on hinnanguliselt 94% 16-aastastest ja vanematest inimestest kas pass või juhiluba, kuid ligikaudu 150 000 16- ja 17-aastastel pole kumbagi. Teise meetodina nimetab amet pangapõhist kontrolli, kus kasutatakse pangas olevat teavet kasutaja vanuse kohta. Ofcom põhjendab, et pangakontot avades esitab inimene isikut tõendava dokumendi ja ligikaudu 90% Ühendkuningriigi 16–17-aastastest on pangakonto. Kolmandana toob amet välja digi-ID teenused, mis võimaldavad isikut digitaalselt tõendada, sh vanust. Selleks on võimalik kasutada fotoga isikutunnistust, et digi-ID kaudu ühe korra vanust tõendada ja seejärel kasutada digi-ID teenuseid, mis vähendab vajadust pidevalt isikutunnistust esitada. Neljanda variandina on Ofcom nimetanud näo vanuse hinnangud, kus tehnoloogia analüüsib kasutaja näojooni ja määrab siis kasutaja vanuse. Mõne sellekohase tehnoloogia veamäär 16-aastaste puhul on Ofcomi hinnangul mõni aasta. Seda tuleb arvestada ning rakendada nn challenge age lähenemist, kasutades teistki vanusekontrolli meedet, nt isikutunnistust. Võrdlusena toob amet esile, et ka jaemüüjad kasutavad päriselus alkoholi müües „Challenge 25” lähenemist. Nii loodab Ofcom vähendada riski, et alaealine pääseb platvormile vaid seepärast, et tehnoloogia hindas ta pisut vanemaks.

Ofcomi juhi Melanie Dawesi sõnutsi on amet tuginenud varem saadud kogemustele, kus kehtestati vanusekontroll paljudele veebilehtedele, eelkõige aga pornosaitidele (vt ka siit, siit, siit, siit, siit, siit). „Me oleme vanusekontrollist pornotööstuses õppinud seda, et tegelikult ütlesid paljud riigid enne meid, et seda tuleb teha nii ja olid väga normatiivsed, kuid see ei toiminud,“ jutustas Dawes. Ta lisas, et Suurbritannia on pakkunud lahendusi, mis võivad töötada, aga need peavad tagama privaatsuse ja andmekaitse. Iga piirangu alla jääv tehnoloogiaettevõte peab lõpuks siiski ise leidma lahendused, kuidas kontrollida kasutaja vanust. 

Amet kinnitas, et mõni olemasoleva kontoga täiskasvanu ei peagi vanusekontrolli läbima. Seda juhul kui platvormil on täpne ja usaldusväärne teave tema täisealisuse kohta. Sellele vaatamata seisab Ofcomi teates: „Sellest hoolimata paluvad tõenäoliselt mitmed veebilehed ja rakendused vanust tõendama ka paljudel täiskasvanutel, kasutades selleks meie juhistes 18-aastaste puhul kindlaks määratud laiemat meetodite valikut.” Samas nentis amet, et ei tea täiskasvanute kontode täpset arvu, kus tuleb vanust kontrollida, aga ilmselt on neid tohutult. 

Veel tõdes amet, et piirangust kõrvale hiilimise ohtu ei ole võimalik täielikult välistada ja küllap õnnestub nii mõnelgi lapsel vanusekontroll ületada. Kuid rõhutas, et neid riske saavad platvormid leevendada, nt kui lubada teistel kasutajatel lihtsasti teatada kontodest, mille puhul kahtlustavad alaealist omanikku. Igal juhul lubas Ofcom tagada ja kontrollida, et sotsiaalmeediaplatvormid tõepoolest rakendavad kontrollimeetmeid. Keeldu eiravate platvormide puhul on amet enda sõnutsi valmis kiiresti rakendama kindlaid meetmeid. 

Lõpetuseks leidis Ofcom, et ka rakenduste poed võiks kasutajate vanust kontrollida, kuigi praegu need seaduse kohaldusalasse ei kuulu. Samuti kirjeldas amet, et kogu tehnoloogiasektoril, sh seadmetel ja operatsioonisüsteemidel, tuleb uuendusi edaspidigi välja mõelda, et „tagada lastele parem veebiturvalisus ja toetada teenustasandi kaitsemeetmeid” ning et kõige tõhusam on ilmselt mitmekihiline, kogu süsteemi haarav lähenemine. 

Suurbritannia veebivabaduste eest seisev ühing Big Brother Watch on vanusekontrolli kohta kirjutanud, et keelu jõustudes on kõigil brittidel sotsiaalmeedia jaoks vaja isikut tõendavat dokumenti. Kusjuures seda pole Ofcom isegi püüdnud varjata, sest soovitab 16–17-aastastel, kellel veel fotoga isikutunnistust pole, astuda samme dokumendi hankimiseks. Seega leiab Big Brither Watch, et sotsiaalmeediakeeld on hoopis ridade vahelt kehtestatav riiklik isikutunnistussüsteem ning kõik kodanikud, nii täiskasvanud kui ka lapsed, peavad harjuma passi esitama selleks, et vaid pääseda internetti. 

Veel rõhutab ühing, et sotsiaalmeediakeelu plaan hävitab lõpuks veebianonüümsuse, nagu on varem tõdenud ka mitmed IT-teadlased ega päästa päeva ka laste-noorte jaoks (loe ka siit, siit, siit, siit). „See poliitika on valusalt ekslik, orwellilik rünnak sõnavabadusele ja privaatsusele ning ei muuda laste olukorda sugugi turvalisemaks,” seisab ühingu postituses, kusjuures tekib illusioon, et kui lapsi sotsiaalmeedias pole, ei pea platvormid kasutama ka muid ohutusmeetmeid. „See on autoritaarne hullumeelsus,” kirjutab ühingu esindaja Silkie Carlo lõpetuseks.