Ühendkuningriigi valitsus on mõnda aega pidanud avalikke konsultatsioone laste turvalisuse üle internetis, sh plaani üle kehtestada lastele sotsiaalmeediakeeld. Riigi peamninister Keir Starmer tetataski, et selline keeld astub jõusse järgmisest aastast. Šotimaa lastevolinik Nicola Killean laste ja noorte sotsiaalmeediakeeldu aga ei poolda, sest see ei lahenda enamikku probleeme, nt ekspluateerivad algoritmid ja ärimudelid, mis soodustavad kahjulikku sisu. Seevastu võib sotsiaalmeedia vanusepiirang kaasa tuua tõsiasja, et lapsed ja noored liiguvad interneti pimedamatesse soppidesse. Seega tuleks lastevoliniku hinnangul tähelepanu viia hoopis sotsiaalmeediaettevõtete vastutuse peale, kirjutab BBC.
Lastevoliniku büroo kujundas sellekohase arvamuse pärast laste õiguste mõjuhinnangut, milles uuris, kas sotsiaalmeediakeeld võib lapsi ja noori mõjutada positiivselt või negatiivselt. Büroo tegi koostööd ka 12-17-aastaste noortega ja jõudis järeldusele, et sotsiaalmeedia võib lapsed tõesti ohtu seada, sh kahjulikust sisust, küberkiusamisest, manipulatsioonist, võõrastega suhtlemisest, ärakasutamisest ja liigkasutusest tingitud ohtudesse. Samas on sotsiaalmeedial tänapäeva laste ja noorte elus ka oluline roll. See toetab suhtlust, osalust, eneseväljendust, pakub juurdepääsu teabele, mängu ning võimalust olla kontaktis kogukondade ja tugivõrkudega.
Nicola Killeani büroo tõdes, et sotsiaalmeediakeeldu põhjendavad tõendid on praegu kasinad, ähmased või alles tekkimas. Kuid juba praegu on näha, et keeld võib kasu asemel tekitada hoopis kahju ning nihutada vastutuse platvormidelt vanemate ja laste peale. Peale selle mõjutab keeld mõnda noort palju rohkem kui teist. Näiteks võib keelul olla mitu korda negatiivsem mõju puuetega laste, maapiirkondade ja äärealade laste puhul, samuti välismaal elava perega laste ning veebikogukondadele toetuvate laste puhul. Seega soovitab lastevolinik pöörata tähelepanu platvormidele ja nende vastutusele ning võidelda kahjulike funktsioonidega. Volinik rõhutas, et lapsi ja noori puudutavaid reegleid peaks koostama, kaasates lapsi ja noori, mida võimud pole aga kuigi agarad tegema.
Valitsuse pressiesindaja kinnitas, et sotsiaalmeediapiirangute konsultatsioonidel esitasid arvamuse ligikaudu sada tuhat inimest, kes kõik pidavat tahtma kiiret lahendust. “Nüüd, kus konsultatsioon on lõppenud, oleme saanud uued volitused kiireks tegutsemiseks. Me määrame järgmised sammud kindlaks suveks,“ lõpetas pressiesindaja.
Maailma riigid paistavad pidavat sotsiaalmeediakeeldu ainsaks päästerõngaks
Teatavasti on maailma sotsiaalmeediakeelu soosingut inspireerinud Austraalia, mis selle esimese riigina seadusega kehtestas. Nüüd lisandub iga päev riike, kes sarnasteid plaane veeretavad ja Austraalia keeldu taevani kiidavad. Euroopa riikidest tormavad pimesi esiridades näiteks Prantsusmaa, Taani, Hispaania, Austria, Norra, Küpros, Itaalia, Poola, Iirimaa, Rootsi ja Kreeka. Ka mujal maailmas pole tegemist kaugeltki mitte haruldase ideega, vaid võib nukralt nentida, et peaaegu kõigis riigides surutakse moel või teisel seesugust plaani peale (vt nt Brasiilia, Jaapan, Türgi, Nepal, Venemaa, Hiina).
Lahendust peavad suurepäraseks ka Euroopa Liidu ametid. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas juba mullu sügisel, et jälgib Austraalia näidet isiklikult ja rääkis vajadusest kontroll kehtestada ka nüüd. Euroopa Parlament astus samuti soovitajate ridadesse ja Euroopa Komisjon küpsetas tohutu kiirusega valmis vanusekontrolli rakenduse. Nüüd kinnitab von der Leyen, et spetsialistide töörühm rabab palehigis töötada, et suvel esitada EL sotsiaalmeediareeglid. Praeguste teadete järgi paistab komisjoni tahtvat, et moel või teisel jõuaks kõik liikmesriigid sotsiaalmeediakeelu kehtestada selle aasta lõpuks.
IT-teadlased ja spetsialistid hoiatavad nii keeldude kui ka sellega kaasneva vanuskontrolli eest
Samal ajal ilmub üha enam teavet keelu tegeliku toimivuse kohta, õieti selle toimimatuse kohta. Näiteks Austraalias noored lihtsalt eiravad keeldu ja peaaegu keegi seda ei järgi ega kavatsegi järgida. Turvalisuse ja privaatsuse valdkonna teadlased aga hoiatavad, et vanusekontroll võib ühtegi probleemi lahendamata kaasa tuua hoopis tsensuuri ja “ebasobivate” inimeste vaigistamise. Teadlased rõhutasid, et pole teada, kuidas mõjutab ulatuslik vanusekontroll turvalisust, privaatsust, inimeste vabadust ja autonoomsust ehk teadlaste sõnad on täielikus vastuolus sotsiaalmeediakeelu ja vanusekontrolli pooldajate jutustustega.
Šveitsi VPN-ettevõtte Protoni tegevjuht Andy Yen tõdeb, et lastel võib veebis tõepoolest oht lasuda ning vanemate mured on põhjendatud ja siirad. Kuid praegu kõikjal sõgedalt kavandatavad vanusekontrollilahendused on vastuvõetamatud ja liiga laiaulatuslikud ning tähendavad internetis anonüümsuse surma. Ühtlasi võib olla täiesti kindel, et mida enam kogutakse andmeid, seda enam need ka lekivad ja seda magusamad palad on igasugused andmelaod kurjategijate jaoks.
Kriitikud on ideed selle sünnist peale laitnud ja sedastanud, et sotsiaalmeediakeeld on autoritaarse riigi tsensuuriakt ja unistus. Kuid see ei hoia noori sotsiaalmeediast eemal rohkem, kui dokumendikontroll eelmiseid põlvkondi alaealistena baaridest-klubidest, suitsetamisest ja alkoholist. Teismelistel oli varem ja on enamgi veel praegu kirju palett lahendusi, kuidas saada piirangute üle ja pääseda ikkagi soovitud veebilehtedele. Nii leiavad kriitikud, et tegemist on poliitikaga, mis laguneb, kui puutub kokku reaalsusega. Tegelikult ei ole olemas sotsiaalmeediakeeldu noortele, on vaid digitaalne identiteedikontroll kõigile ning võimude soov jõuda veebis suurema järelevalve ja tsensuurini. Igal juhul ei suuda sotsiaalmeediakeeld täita eesmärki pakkuda noortele turvalisust ega vähenda nende võrgus veedetud aega. Laias laastus on tegemist poliitikaga, mis nõuab, et suured tehnoloogiaettevõtted kontrolliks igaühe identiteeti. Sellega kaasneb arvestatav andmelekke oht ja kõige kindlamalt kaob anonüümsus, mis seni on võimaldanud paljudel vabalt rääkida keerukatest, vastuolulistest teemadest. Ilma et rääkija oleks pidanud riskima töökaotuse või muude suhete lõhkumisega.
Üha enamad astuvad sotsiaalmeediakeelu vastaste leeri
Paistab, et mõneti on teadjamate hoiatused vilja kandnud, sest peale nüüdse Šotimaa tähtsa ametniku on sotsiaalmeediakeelu negatiivseid külgi tunnistanud ka UNICEF ja ÜRO.
Lasteorganisatsiooni UNICEF hinnangul ei kaitse lapsi veebiriskide eest see, kui kehtestada veebis täisiga ning keelata laste ja noorte jaoks teatud saidid. Pealegi pole veebis osalemiseks võimalik määrata ühte ühtset “õiget vanust” ning vanusepiirangud võivad tekitada vale turvatunde. Sääraste rangete keeldude asemel on vaja hoopis turvalisemat digikeskkonda kõigile lastele, näiteks platvormide tugevamad kaitsemeetmed, digitaalse kirjaoskuse programmid ja tehnoloogiaettevõtete suurem vastutus. Sarnaseid meetmeid keeldude asemel on ka noorteorganisatsioonid ise kirjeldanud.
Ka ÜRO inimõiguste büroo ei kiitnud sotsiaalmeedia lauskeeldu noorte jaoks päris heaks. Selle asemel tõdes ülemvolinik Volker Türk, et vanusekontrolliga kaasneb privaatsuse oht ja see võib sundida lapsi liikuma veebi tumedamatesse osadesse. Sotsiaalmeediakeelu ja vanusekontrolli korral jääb platvormide disain ja algoritm ikkagi muutmata, aga just need teevad platvormidest ohtliku. Seega selgitas ÜRO, et riigid ja tehnoloogiaettevõtted peaksid hoopis rakendama jõulisemaid meetmeid, et platvormid oleks laste jaoks turvalisemad, nt regulatsioone, järelevalvet ja selget vastutuse jaotust.
