Sama nõude esitas Suurbritannia juba ka varem, nõudes ligipääsu nii Briti kui ka USA klientide andmetele. Mullu pidi Ühendkuningriik sellest nõudest loobuma pärast mitu kuud kestnud läbirääkimisi USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga. Seejärel väljastasid Briti võimud Apple’ile aga uue „tehnilise võimekuse teate”, kust olid USA kasutajad välja jäetud, aga Briti kasutajate puhul nõuti tagaust ikkagi, kirjutab Reuters.
Apple esitas hagi Suurbritannia uurimisvolituste kohtule (Investigatory Powers Tribunal), millel on volitus uurida väiteid, kas Ühendkuningriigi luureteenistused on tegutsenud ebaseaduslikult. Ajakirjanduse andmetel on hagi eesmärk vaidlustada Suurbritannia valitsuse õigus väljastada “tehnilise võimekuse teateid” uurimisvolituste seaduse alusel. Tegemist on seadusega, mis kohustab ettevõtteid andma teavet õiguskaitseasutustele, mis käsitlevad muu hulgas terrorismi ja laste seksuaalset kuritarvitamist. Selleks võib ettevõtteid kohustada andma juurdepääse klientide andmetele isegi siis, kui teave on krüpteeritud.
Inimõiguste organisatsiooni Liberty välissuhete direktor Ruth Ehrlich kirjeldas, et tegemist on väga olulise kaasusega, mille lahendil on laiaulatuslikud ja pikaajalised tagajärjed eraelu puutumatuse õigustes. „Avades tagaust teabele, kaasnevad mitmed isikuandmete riskid. Äärmiselt oluline on, et valitsus arvestaks paljusid muresid ja pühenduks meie eraelu puutumatuse õiguste kaitsmisele,“ lisas Ehrlich. Teise inimõiguste ühingu Privacy Internationali sõnutsi on neil hea meel, et „Apple vaidlustab taas Ühendkuningriigi salakorralduste süsteemi. Kuigi me ei tea Apple’i kaebuse sisu, siis juhul, kui see on seotud varasemate korraldustega, mille eesmärk oli lõhkuda Apple’i iCloudi turvalisust, on kaasus koos meie ja Liberty kaebusega äärmiselt olulised kõigi privaatsuse ja turvalisuse säilitamiseks.”
Apple on hagi esitamist kinnitanud, kuid keeldus põhjalikumat teavet jagamast. Varem on Apple selgitanud, et pole kunagi oma teenustesse tagaust loonud ega tee seda iial.
Suurbritannia valitsuse pressiesindaja selgitas, et valitsus ei kommenteeri kohtumenetlusi ja ei kinnita ega eita üksikuid teateid. Samas lisas pressiesindaja, et Ühendkuningriik toetab tugevat krüpteeringut ja kindlat privaatsuse kaitset, “kuid sama oluline on, et õiguskaitseasutustel on juurdepääs sideandmetele, kui seda on vaja ja see on proportsionaalne, et kaitsta elanikkonda terrorismi, raskete kuritegude ja laste seksuaalse kuritarvitamise eest.“
“Väiksem vend tahab samu jälgimise ja pealtkuulamise õigusi, mis on suurel vennal”.
See kõik on üks tühine kemplus!
Kõik on internetis kellegi jaoks jälgitav ja pealtkuulatav.
Õigem on anda inimestele sellist õpetust, et: “ütle internetis välja ainult seda, mida kannatab avalikult välja öelda”.
Täiesti nõus! See “kannatus” on inimestel muidugi väga erinev. Mina ütlen näiteks välja oma arvamuse et Eesti pole riik, ammugi mitte rahvusriik nagu põhiseadus sätestab. Pigem on tegu mingi majandusüksusega mis ei ole iseseisev vaid alluvussuhetes. Siit selgub miks põhiseadusest pidevalt mööda minnakse ja tõlgendatakse vastavalt kellegi vajadustele. Seadused ei tohiks olla “tõlgendatavad”. Seadus peab määrama konkreetselt kas on õige või ei ole. Mingeid vahepealseid variante ei tohi olla. Saan aru küll et paljud juristid jäävad siis ilma tööta aga siis tuleb ümber õppida. Mis virtuaali puutub siis seal tehakse kõike mis võimalik mitte seda mis lubatud. Nii eraisikute, ettevõtete kui ka võimude poolt. Kõik need kohtuasjad ja seaduslikkus või mitte on valdavalt lihtsalt näitemäng.
Mis põhiseadusesse puutub siis ega ma sellest eriti lugu ei pea. Sinna on sisse kirjutatud demokraatia nõue … aga see on ju riigikorraldus, mis tegelikult ei tööta!
(nagu Sa vist juba tähele oled pannud siis mina olen meritokraatia pooldaja)
Põhiseadus peaks olema palju lühem ja sisaldama ainult 10-t käsku.
Jäägu see inimeste (erinevate kogukondade) otsustada, kas nad selle 10-ne käsu raames proovivad teha demokraatiat, meritokraatiat või midagi kolmandat.
(Ka kommunismi ei tahetud selle algusaegadel peale suruda kõigile. Esialgse idee järgi pidi see olema kogukondade vaba valik nii, et kommunismi võtavad omaks need, kes seda soovivad)
Minu arusaam on see et kui põhiseadus on vastu võetud ja kehtiv siis tuleb seda ka täita. Kas see mulle meeldib või mitte on hoopis teine küsimus. Demokraatia kohta kirjutas juba Adolf Hitler “Mein Kampf”-is et see on sionistide vandenõu euroopa rahvaste vastu. Sõnastus võis teine olla aga mõte jääb samaks.
Kommunismi taheti kindlasti kõigile peale suruda ja tahetakse praegugi. Taktikaliselt oli mõistlikum “keeta konna aeglasel tulel”.
Minu arusaam on teine.
Kui põhiseadus on tagurlik (antud juhul ka rahvastikku demograafiliselt laastav) siis tuleb sellise põhiseaduse vastu võidelda. Selline põhiseadus tuleb ära lammutada.
Näen probleemina seda, et see järjest vananev rahvas pole enam võimeline ka oma tagurlikku ja kahjulikku põhiseadust ära lammutama. Selle põhiseaduse lammutamine jääb kunagi uute rahvaste teha.
Kuid sellest ei saa ma päriselt aru: “Taktikaliselt oli mõistlikum “keeta konna aeglasel tulel”….?”
Kui Sa mõtlesid sellega seda, et kommunismi taheti juurutada algul aeglaselt ja siis järjest kiirenevas tempos siis see võis mõnede vanade kommunistide soov-mõtlemine olla. Välja reklaamiti seda ikkagi vabatahtlikuna.
Soomlased on isegi teinud tõsielul põhineva mängufilmi sellest, kuidas ameerikas pettunud soomlased tulid venemaale, et seal rajada oma kommunistlik kogukond. Nende elu läks isegi käima aga siis … poliitiliste ametnike diktaat rikkus kõik ära.
(olen sellest filmist näinud siiski vaid lühikest reklaam-varianti)
Kuid ega see päris nii igal pool ei läinud. Usbekistani mägikülasse ei jõudnud see kommunismi-üritus nõuka aja lõpuni.
Põhiseadus tuleb ära muuta kui see ei sobi riigi arenguks. Seni kuni seda pole tehtud tuleb täita vana seadust. Arvan et halb kord on parem kui korratus. Anarhial võivad olla ka omad eelised aga kardan et tänapäeva maailmas lõpeb see täieliku hävinguga.
Seda soomlaste filmi olen juhtunud nägema, palju enam ei mäleta aga mäletan et hea film oli kurval teemal.
Jah ma mõtlesin aeglast juurutamist. Seda võib nimetada “Overtoni aknaks” mida kasutatakse järjepidevalt erinevate ideoloogiate elluviimiseks.
Just nimelt, tänapäeva maailmas lõpeb see täieliku hävinguga.
Vaja oleks muuta põhiseadust ja lisaks sellele veel kogu rahva kultuuri. See rahvas pole võimeline muutma kumbagi, ei oma põhiseadust ega kultuuri.
Koos uue rahva tulekuga anarhiat eriti ei teki. Tekib uus kord. Seal Prantsusmaa kinnistes linnaosades, kuhu uus-rahvas kohalikku politseid ei lase, pole samuti anarhiat. Nendel on seal oma kord.
Jutt õige aga muuta seda mida pole (kultuur) on keeruline. Kultuur on vaja taastada, nende riismete põhjal mis veel jäänud on. Päris kõik ei ole veel kadunud aga oht on suur kuni Eesti- ja inimvaenulik võim jätkab.
Eesti- ja inimvaenulik võim jätkab!
Võid kindel olla!
Vaata keda nad on viimane 30 aastat valinud – üks “Lehtme” läheb ja teine “Lehtme” tuleb. Järgmistel valimistel valib rahvas mingi järgmise ekstravertse jutupauniku … ja nii kuni viimase eestlaseni.
Sellepärast ma ei näegi muud lahendust, kui proovida kuidagi (olemasolevate seaduste piires) meritokraatia poole liikuma hakata. Võib-olla targad inimesed leiavad lahendusi. Rahvas ei vali mingeid lahenduste otsijaid. Rahvas valib lihtsalt jutu-meistreid.
Et Eesti- ja inimvaenulik võim jätkab on vägagi tõenäoline. Kuidagi võib ju proovida igale poole liikuda, ka meritokraatiasse aga põhiküsimus ongi selles et kuidas? Kui võimulolevad põhulõuad hoiavad kümne küünega võimust (heaolust) kinni mitte millegi eest vastutamata ei huvita neid karvavõrdki riigi ega rahva käekäik. Ma ei usu et siin aitaks ka “laulev” revolutsioon. Eelmine ju ei aidanud. Gorbatšov oli isegi rohkem huvitatud riigi käekäigust (küll mitte meie “riigi”) kui meie kohalikud võimurid.
Ma lootsin, et Sul on meeles minu nägemuse kirjeldus, et kuidas mina meritokraatia poole liikuma hakkaks. Olen seda seletanud kommentaarina selle artikli juures:
https://vabadused.ee/epitsentris-sonavabadusest-euroopas-ja-poliitilisest-vastutusest-eestis-saates-politoloog-martin-molder/
Ja hiljem täiendavalt kommentaaridena selle artikli juures:
https://vabadused.ee/epitsentris-triin-bergmann-tsensuurist-migratsioonist-ja-co2-hullusest/
Ma ei ütlegi, et see on mingi perfektselt hea plaan aga vähemalt mingi algus oleks tehtud.
Plussiks pean seda, et sellist asja saaks käivitada ilma, et mingeid seadusemuudatusi oleks vaja teha.
Miinuseks oleks see, et mõningasi rahalisi kulutusi see võtab – keegi peab vastavat veebilehte ülal pidama, jms. Mingil era-algatuslikul rahal peab see põhinema. Ega riik sellise asja peale raha ei annaks (võib-olla mingi MTÜ kaudu annaks ka, ei tea)