Ofcom võttis iMessage’i ja Messengeri jälgimise alla

Rakendusi ähvardavad Suurbritannia kõige karmimad veebiohutuse kohustused

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Suurbritannia kommunikatsiooniamet Ofcom on otsustanud võtta jälgimise alla kaks maailma populaarseimat sõnumirakendust – Apple’i iMessage ja Meta Messengeri. Need on nüüd määratud tärkavaks 1. kategooria teenuseks, kust võib kiiresti üle viia suurte platvormide 1. kategooriasse ja nõuda neilt nii isikutuvastust kui ka muid rangeid kohustusi.

Ühendkuningriigi veebiohutuse seadus jagab veebiteenused tasemetesse ning 1. kategooria on kõrgeim tase, kuhu on liigitatud suured veebiplatvormid, mis peavad täitma kõige rangemaid reegleid. Nüüd on kommunikatsiooniamet Ofcom loonud uue nimekirja – tärkavad 1. kategooria, kuhu on määratud populaarseimad sõnumirakendused iMessage ja Messenger, kirjutab Reclaim The Net

Ofcomi registri alusel on 1. kategoorias 11 platvormi: Facebook, Instagram, Pinterest, Quora, Reddit, Roblox, Snapchat, TikTok, WhatsApp, X ja YouTube. Apple’i iMessage’it ja Meta Messengeri sellest nimekirjast esilagu ei leia, vaid hoopis tärkavate 1. kategooria teenuste nimekirjast, kus on ka Threads ja Wikipedia. Tegemist nn uute teenustega, mis on väga lähedal künnisele, et nimetada need “täieõiguslikeks” 1. kategooria teenusteks.

Ofcomi andmetel ei pea tärkav 1. kategooria teenus olema 1. kategooria teenuse sarnane, vaid nimekirja võib kanda ainuüksi suure kasutajate arvu alusel. Ka siis, kui muud nõutud funktsioonid puuduvad. Kriitikute hinnangul märgib Ofcom peaaegu tärkavaks 1. kategooria teenuseks neid, millel pole omadusi, mis õigustaks liigitust 1. kategooriasse. 


Ühendkuningriigi kommunikatsiooniamet Ofcom on veebiohutuse seaduse alusel jälgimise alla võtnud populaarsed sõnumirakendused iMessage ja Messengeri, nimetades need tärkavaks 1. kategooria teenuseks. Kuvatõmmis.

Igal juhul on 1. kategooria teenuste nõuded ranged. Sellised platvormid peavad pakkuma kasutajatele “vabatahtlikku” isikutuvastust. Samas on platvormidel võimalik blokeerida kõiki, kes pole end tuvastanud. Näiteks Wikipedia toimetajad võiks blokeerida kõik artiklite tuvastamata autorid, mis teeks vabatahtlikust sunniviisilise isikutuvastuse. Sellist “vabatahtlikku” sundust annab rakendada mistahes veebiteenuses.

Peale selle peavad 1. kategooria platvormid hindama täiskasvanud kasutaja tõenäosust puutuda kokku sisuga, mis on küll seaduslik, kuid ametlikult ebasoovitav. Seaduses nimetatud asjakohase sisu määratlus hõlmab materjali, mis on solvav rassi, usutunnistuse, soo, seksuaalse sättumuse, puude või soovahetuse alusel. Nagu ka sisu, mis õhutab viha inimeste vastu, kes kuuluvad teatud rassi, usutunnistuse, soo või seksuaalse sättumuse alla. Veel peavad platvormid lisama nn vabatahtlikke vahendeid, et säärast seaduslikku sisu filtreerida, looma täiustatud kaebustesüsteemi ja jõustama kasutustingimusi. Kõige lõpuks peavad platvormid avaldama hinnanguid, kuidas kõik mehhanismid kokku mõjutavad kasutajate sõnavabadust ja privaatsust. 

Paljuski sääraste kategooriate tõttu kaebas Wikipedia Ofcomi mullu kohtusse, hoiatades veebiohutuse seaduse laialivalguvate määratluste eest, mis võimaldavad hõlmata mittetulunduslikku entsüklopeediat. Augustis lükkas kõrgem kohus kaebuse tagasi, kuid jättis Wikipediale õiguse uuesti kohtusse pöörduda, kui Ofcom „(lubamatult) järeldab, et Wikipedia on 1. kategooria teenus“. Kohus lisas, et kohtuotsus ei anna Ofcomile ega riigisekretärile rohelist tuld rakendada korda, mis takistaks oluliselt Wikipedia tegevust”. Nüüd on aga Ofcom leiutanud uue nimekirja ehk tärkavad esmakategoorlased, kuhu on nimetatud nii Wikipedia kui ka iMessage ja Messenger ning kust on vaid Ofcomi sõrmenipsust võimalik teenust viia suurte platvormidega samasse 1. kategooria listi. 

0 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad

Liitu Vabaduste uudiskirjaga!

Saa esimesena teada uutest lugudest ja dokumentaalfilmidest ning kingituseks -20% sooduskoodi kliimateosele „Planeet ei põle“.

*Me ei saada sulle spämmi. Liitudes nõustud meie Privaatsustingimustega.

🎬 Uus dokumentaalfilm
on kohal!

Vaata nüüd filmi „Planeet ei põle“. Film näitab, et jutud kõikehõlmavast kliimakriisist meie planeedil
ei pea paika.

Vaata