Euroopa Komisjoni (EK) president Ursula von der Leyen pidas Taanis Kopenhaagenis kõne konverentsil, mis käsitles laste turvalisust tehisaru ajastul. Von der Leyen kirjeldas, kuidas Euroopa lapsevanemad on mures laste kaitse pärast digikeskkonnas ja kinnitas, et “peame ehitama digimaailma, kus meie lapsed saavad kasvada vabalt ja turvaliselt, kaitstuna Euroopa väärtustest.”
EK president tõdes, et tehnoloogia annab erakordseid võimalusi, eriti noortele, kes leiavad sealt kuuluvustunde, suhtlus- ja nõuandekeskkonna jpm kasulikku. Aga mida enam lapsed digikeskkonnaga kokku puutuvad, seda suuremad on riskid. “Meeldimised, jagamised, taaspostitused, lingid jne – sotsiaalmeediast saadav kinnitus dikteerib üha enam, kuidas nad mõtlevad ja tunnevad. Pidev hindamine, pidev võrdlemine ja pidev hirm, et ei ole piisavalt hea. Surve võib olla koormav,” selgitas von der Leyen. Nii on digikeskkonna tagajärjed tema sõnul tõsised: unepuudus, depressioon, ärevus, enesevigastamine, sõltuvuskäitumine, küberkiusamine, ahvatlemine, ärakasutamine, enesetapp. Tehisarud suurendavad neid riske veelgi ning tehnoloogiaettevõtted kasutavad enda loodud võimalusi ära, käsitledes lapsi ja noori kaubana ning suunates kasumi eesmärgil neile võimalikult vara reklaami jms.
“Oleme loonud võimsa vahendi – digiteenuste määruse”
Von der Leyen pole nõus arvamusega, mille järgi suurte tehnoloogiaettevõtete võim on ülekaalus ja tagasipööramatu. Sellega ei pea leppima, sest “Euroopal on võim tegutseda” ja “meie otsustame oma reeglid, mitte tehnoloogiaettevõtted”. Von der Leyen loetles ka, mida on platvormide vastu ette võetud, nt TikToki automaatse sisuesituse, Meta platvormide enda vanusepiirangu eiramise ja X-i tehisaru Groki abil loodud ebatsensuurse sisu asjus. “Kõik see on võimalik, sest oleme loonud võimsa vahendi – digiteenuste määruse (DSA). Samuti oleme loonud digiturgude seaduse, et takistada platvormidel turuvõimu kuritarvitada. Oleme juba lõpetanud Apple’i ja Meta juhtumid, Google’it uurime,” märkis von der Leyen ja lubas kõik reegleid rikkunud platvormid vastutusele võtta.
Von der Leyeni hinnangul peavad sotsiaalmeediaettevõtted vastutama oma tooteohutuse ja turvalise kasutamise eest. Ühtlasi on Euroopal olemas eeskirjad sõltuvust tekitavate mudelite, kahjuliku sisu ja soovimatute kontaktide vastu. Neid kaitsemeetmeid tulekski nüüd tugevdada ja laiendada. “Seetõttu oleme teinud laste õigused prioriteediks meie tehisaru arendamise ja kasutamise eeskirjades. Ja hiljem sel aastal võtame digitaalse õigluse seadusega sihikule sõltuvust tekitavad ja kahjulikud disainitavad – tähelepanu köitmine, keerulised lepingud, tellimuslõksud jne. Euroopas peab ohutus olema olemas algusest peale, mitte lisatud tagantjärele,” nentis von der Leyen.
“Enam pole võimalik ignoreerida sotsiaalmeedia vanuse alampiiri arutelusid”
Kuid kõigist olemasolevatest meetmetest jääb EK presidendi hinnangul väheks. Seega on loodud „laste veebiturvalisuse eksperdirühm”, mis peaks töö tulemused esitama suvel. Kuid von der Leyen sõnas, et ka ilma töörühma töö tulemuseta on ta veendunud sotsiaalmeedia vanusepiirangu õigsuses. Leyeni sõnutsi pole enam võimalik ignoreerida sotsiaalmeedia vanuse alampiiri arutelusid. Samas väärib märkimist, et noorteorganisatsioonide sõnutsi paistab seadusloojate jaoks olevat üsna ilmne ignoreerida neid, keda vanuse alampiir kõige enam mõjutab. Noori ei võeta kuulda ja nende arvamusega ei arvestata, sest noorte arvamus ei ühti ametnike omaga. Nimelt leiavad noored, et sotsiaalmeedia lauskeelu asemel tuleks paremini rakendada olemasolevaid reegleid ja ennekõike parandada digikirjaoskuse õpet koolides.
Igal juhul on EK president rõõmus, et peaaegu kõik EL liikmesriigid on nõus vanusepiirangut vähemalt hindama. Kusjuures seni on umbes 10 riiki teatanud soovist sotsiaalmeediakeeld kehtestada (vt ka siia, siia, siia, siia, siia, siia) ja Euroopa Parlamentki soovitab seda. Poliitik on veendunud, et kui keelata noorte jaoks sotsiaalmeedia, annab ta lastele tagasi lapsepõlve, kus nad saavad õppida sotsiaalsetes suhetes navigeerima ja ehitada enesekindlust. ”Küsimus ei ole selles, kas noortel peaks olema juurdepääs sotsiaalmeediale, vaid selles, kas sotsiaalmeedial peaks olema juurdepääs noortele,” küsis von der Leyen.
Peale selle käsitles EK president ka vanemate vastutust ja leidis: “Vanemate vastutus on niigi suur, seega võtkem see lisakoorem nende õlgadelt.”
Euroopa peab kujundama sotsiaalmeedia vanusepiirangu
Veel kiitis von der Leyen innukalt Austraalias noortele kehtestatud sotsiaalmeediakeeldu ja väitis, et seal “on märgata edusamme – sotsiaalmeediakonto on vähematel lastel ja teismelistel.” Siinkohal väärib aga meenutamist, et alles mõni nädal enne Leyeni nüüdseid sõnu ilmus aruanne Austraalia sotsiaalmeediakeelu kohta. Selle järgi on kolmveerandil lastest jätkuvalt konto ning sotsiaalmeedias olla on endiselt populaarne. Nii võib eeldada, et üha enamad lapsed ja noored püüavad moel või teisel platvormidele naasta. Seevastu õpetab Austraalia seadus noortele, et seadust ei peagi täitma, sest karistused on vaid platvormidele, ning reegli täitjad satuvad pigem ebapopulaarsete sekka.
EK president on küll nõus, et sotsiaalmeediakontrolliga kaasneb palju keerukusi, näiteks pidavat nii mõnigi platvorm julgustama teismelisi vanusekontrollist mööda hiilima. Teisisõnu paistab komisjoni president süüdistavat platvorme selles, et noored on tehnoloogias vanematest ja ametnikest palju teadlikumad ja targemad, et oskavad ise leida viise, kuidas minna ümber keelu. Täpselt nagu tõestas Suurbritannia uuring, kus nii lapsevanemad kui ka noored tähendasid, et tahtmise korral on lihtne leida vanusekontrolli eiramise viise.
Ursula von der Leyen aga leiab, et Euroopa ei peaks enam arutama sotsiaalmeedia vanusepiirangu kehtestamise üle, vaid selle üle, kuidas kujundada ühtseid reegleid: “Seega keskendugem, tegutsegem kiiresti ja määratlegem selged reeglid, kuidas kujundada sotsiaalmeedia vanusepiirangut Euroopas.”
Vanusekontrolli rakendus “tugineb meie Euroopa COVID-rakenduse edule”
Lõpetuseks kiitis von der Leyen kullaväärliseks komisjoni loodud vanusekontrollirakendust, mis pidavat vastama kõigile nõuetele, olema privaatne ja töötama mistahes seadmetes. Seda vaatamata tõsiasjale, et juba esimesel päeval, mil rakendus laiemalt saadaval oli, suutsid veebiturvalisuse spetsialistid selle minutitega murda. Tähelepanu pole ka väärinud sadade turvalisuse ja privaatsuse valdkonna teadlaste täiesti vastupidiste tõdemustega dokument, milles nad hoiatasid sotsiaalmeediakeelu ja sellega kaasneva vanusekontrolli eest. Teadlaste hinnangul võib vanusekontroll ühtegi probleemi lahendamata kaasa tuua hoopis tsensuuri ja “ebasobivate” inimeste vaigistamise. Allakirjutanute hinnangul pole teada, kuidas mõjutab ulatuslik vanusekontroll turvalisust, privaatsust, inimeste vabadust ja autonoomsust ehk teadlaste sõnad on täielikus vastuolus Euroopa Komisjoni presidendi väidetuga.
EK president rõhutas ka, et rakenduse arenduses võeti eeskuju koroonapandeemia ajal loodud vaktsineerimispassi rakendusest: “See tugineb meie Euroopa COVID-rakenduse edule; ehk mäletate seda. Seda rakendust kasutati 78 riigis neljal kontinendil, seega on tegemist tõestatud ja usaldusväärse mudeliga.” Targu jättis poliitik siiski mainimata, kuivõrd vastuoluline oli vaktsiinipass tegelikult ning kui suurt lõhestatust ja ebavõrdsust sellega ühiskonnas külvati. Sellega tekitati täiesti uut liiki segregatsioon, kus vaktsineerimata inimestele keelati tavapärane elu, nad jäeti ilma paljudest teenustest ja võimalusest avalikus ruumis vabalt liikuda ning neil ei lubatud paljudel juhtudel isegi töötada.
Vanusekontrolli puhul rõhutas aga von der Leyen, et komisjoni loodud rakendust on kõigil platvormidel lihtne kasutusele võtta ja toonitas juurde: “Teisisõnu, vabandusi enam pole – vanusekontrolli tehnoloogia on kättesaadav.”
