Tegemist on aruandega, mille Austraalia võimud mullu tellisid 3,48 miljoni dollari (u 2,98 miljoni euro) eest Age Check Certification Scheme’ilt (ACCS) Ühendkuningriigis. Ettevõte katsetas mitut vanusekontrolli tehnoloogiat, mida platvormid võiks kasutada, et nooremad kui 16-aastased ei pääseks platvormidele. Seejuures käsitleb üks peatükk uusi tehnoloogiaid ja tsiteerib mitut teadustööd potentsiaalsete uute vanusekontrollilahenduste kohta, kirjutab The Guardian.
Praegu käsitleb Austraalia senat plaani, et sotsiaalmeediakeelu seadust veelgi tugevdada. Menetluse käigus esitati senatile avaldus, mille järgi on analüüsis vähemalt kaks ekslikku viidet. „Viited … näivad olevat pigem tehisaru hallutsinatsioonid, kui põhinevad tegelikel allikatel,“ seisab avalduses. Nüüdseks on peale algse kahe eksliku viite avastatud veel vähemalt kuus vigast viidet. Leitud vigade hulgas on eksimused digitaalobjekti identifikaatorites (DOI), mis on kindel, standardi järgi määratud sümbolite jada, millega tähistada üht elektroonilist dokumenti, sh iga akadeemilist artiklit. Analüüsis on aga DOI-sid, mis viitavad töödele, mida pole olemas või on tegemist sisu poolest vale tööga. Leidub viiteid, kus viidatud töö autor, ajakiri, avaldamise aasta ei klapi ühegi teadaoleva viitega. Leiti ka materjale, kus polnud öeldud seda, mida aruanne väitis seal olevat.
ACCS-i pressiesindaja selgitas ekslike viidete kohta esmalt, et aruannet koostades ei kasutatud tehisaru. ACCS püüdis ka leitud vigu parandada, esitades uusi viiteid uuringutele, millele olevat tuginetud, kuid ka nendes uutes viidetes leiti vead. Näiteks ühe uuena esitatud viite puhul oli kasutamise ajana märgitud 2025. aasta märts. Kuid selle töö autor kinnitas, et tema töö avalikustati alles sama aasta juunis, nii et märtsis ei oleks tohtinud kuidagi olla võimalik tööle ligi pääseda. Enamgi veel, selle töö autoriks märgitud „Jamil” polnud kunagi töö autorite seas olnud ning takkatraavi oli ACCS nende artikli ekslikult kokku võtnud. Teist viidatud artiklit „Weber et al. 2011” polnud aga üldse võimalik leida selle väidetavalt avaldanud ajakirjast. ACCS väitis siis, et uuringut tsiteeris Monashi ülikool ja esitas ülikooli artikli, kust aga ei leitudki viidet Weberi tööle.
Seejärel oli ACCS sunnitud tunnistama, et analüüsis kasutati tehisaru, aga vaid selleks, et aruande lõike lühendada. Pressiesindaja jäi kindlaks, et viidatud materjalide juures tehisaru ei kasutatud, iga viidet kontrolliti, et need oleks asjakohased, õiged ja viitlingid toimiks. Kui aruandest avastati neli linki, mis metaandmete järgi olid pärit ChatGPT-lt, oli ACCS lõpuks sunnitud tunnistama tehisaru kasutust ka viidetes. Samas väitis ACCS, et kuna metadatasse oli ChatGPT viide alles jäänud, siis järelikult oli tehisaru kasutus avaldatud ja kuna need konkreetsed lingid olid õiged, polnud see probleem.
Austraalia side- ja meediaminister Anika Wells on sotsiaalmeediakeelu aluseks olnud aruannet kiitnud ja leidnud, et see näitab tõhusaid vanusekontrollivariante. Tööst leitud vigade asjus on ametnikud selgitanud, et kohtusid ACCS-iga, kes põhjendas, et vead on tingitud varem töötanud linkide n-ö maha võtmisest vahepeal. Seda väidet oleks aga ametnike arvates tagantjärele äärmiselt keerukas kontrollida. Pealegi leiti ametnike arvates ligikaudu 1000 leheküljega töö ja 26 leheküljega allikate loendi peale kokku vaid “mõni viga”.
Samas väärib märkimist, et mõne teise töö puhul on Austraalia valitsus olnud pigem karm, kui alltöövõtja on kasutanud tehisaru. Näiteks mullu pidi Deloitte tagastama osa 440 000 dollarilisest lepingust, sest töös avastati vead ja firma tunnistas tehisaru kasutust.
Austraalia rahvusülikooli globaalse juhtimise teaduskonna professor Christian Downie selgitas juurde, et kui võimudele esitatud aruanded on mistahes põhjusel viitevigadega, võib see põhjustada valesid otsuseid. Valitsuse otsused mõjutavad aga kõiki kodanikke ja ekslikel alustel otsustatu rikub avalikkuse usaldust. Praeguse juhtumi juures on aga tähelepanuväärne see, et Austraalia sotsiaalmeediakeelu ja vanusekontrolli lahendus on maailmas kulutulena levinud ja tohutu hulk riike on seda eeskujuks võtnud, aga ka Euroopa Liit, Euroopa Parlament. Järgemööda teatavad riigid plaanidest keelustada sotsiaalmeedia noortele ja kehtestada vanusekontroll, nt Prantsusmaa, Taani, Hispaania, Austria, Norra, Küpros, Itaalia, Poola, Iirimaa, Kreeka, USA, Suurbritannia, Jaapan, AÜE, Brasiilia, Türgi, Nepal, Venemaa, Hiina jne. Aga kui Austraalia võimud langetasid otsuse, kasutades ekslikke andmeid, teevad seda jõudsasti ka kõik ülejäänud.
