Austraalia kehtestas esimese riigina kogu maailmas noortele sotsiaalmeediakeelu, kuid see pole õnnestunud, sest platvormid ei jõusta vanusekontrolli ning 85% noortest eirab keeldu. Nüüd leiab Austraalia valitsus, et suurim õppetund on liiga väikesed trahvid stosiaalmeediaplatvormidele ja kavatseb nüüd meetmeid karmistada, kirjutab Biometric Update.
Austraalia peaminister Anthony Albanese kirjutas pressiteates: “Austraalia vanemad on olnud selle ülemaailmse liikumise eestvedajad ja me toetame neid, et tagada meie laste turvalisus. Sotsiaalmeediaettevõtetel lasub sotsiaalne vastutus ning nad peavad Austraalias täitma juriidilist kohustust hoida alla 16-aastased sotsiaalmeediast eemal.” Peaminister rõõmustas, et keelu jõustumisest mullu 10. detsembril on juba deaktiveeritud enam kui 5 miljonit alla 16-aastase kontot. „Kuid on selge, et suured tehnoloogiaettevõtted ei tee piisavalt, et seadust täita – sotsiaalmeedias on endiselt liiga palju lapsi,“ tõdes minister. Seega on valitsusel kavas tugevdada e-ohutuse (eSafety) volinikule antud andmete kogumise volitusi ning kahekordistada sotsiaalmeedia vanuse alampiiri seaduse rikkumise eest määratavat karistust praeguselt 49,5 miljonilt dollarilt (u 30 miljonit eurot) 99 miljonile dollarile (u 60 miljonit eurot).
Uue plaani järgi on eSafety volinikul õigus „sundida sotsiaalmeediaettevõtteid esitama tõendeid selle kohta, mida nad on teinud, et takistada alla 16-aastastel kontot avamast“. Platvormid on kohustatud esitama teavet ja dokumente ning ettevõtete endi aruannetest ei piisa enam. Võimud võivad tõendeid küsida ka kolmandatelt osapooltelt, näiteks vanusekontrolli teenuse pakkujalt või rakendusepoelt. Seejuures kahekordistab valitsus ka neid trahve, mida saab määrata teabe esitamata jätmise eest.
Sideminister Anika Wellsi sõnutsi on sotsiaalmeediaplatvormid võtnud kasutusele mitmesugused trikid, et teha minimaalselt vajaliku. “Sotsiaalmeediaplatvormid on maailma rikkaimad ja mõjukaimad ettevõtted ning me võtame nende vastutusele võtmist tõsiselt. Need ranged uued karistused ja volitused näitavad, et me ei tagane. Vastupidi, me tugevdame veelgi oma jõupingutusi, et võtta suuri tehnoloogiaettevõtteid vastutusele,“ kinnitas Wells.
Viis praegu uurimise all olevat platvormi – Meta Instagram ja Facebook, Google’i YouTube, Snapi Snapchat ja TikTok – surutakse rakendama üha agressiivsemat vanusekontrolli. Kriitikute hinnangul tähendab see, et skännitakse üha enamaid nägusid ja aina rohkem kasutajakontosid seotakse tegeliku isikuga. Kuid kõik see ei takista ikkagi näiteks neid noori, kes kasutavad kellegi teise kontot ega ka neid, kes lihtsalt end eakamaks deklareerivad või kelle endast tehtud pilti platvormid rõõmsasti heaks kiidavad. Nii tõdevad kriitikud, et süsteem on ebaõnnestunud selles, milleks see mõeldud on, kuid on suurepäraselt õnnestunud selles, mida sel ei pidavat olema ehk biomeetriliste ja isikuandmete kogumises. Austraalia valitsus aga tahab veelgi karmimaid reegleid selle asemel, et tunnistada ebaõnnestumist. Trahvid tõusevad, reguleerija haarmed laienevad ja suureneb surve platvormidele koguda rohkem isikuandmeid. Valitsus aga kiitleb, et on juba deaktiveerinud miljonid kontod ning et teised riigid on inspiratsiooni ja innustust saanud just Austraaliast.
Lõpetuseks on Austraalia peaministri avalduse juures oluline märgata, et suurendades korduva rikkumise trahvi pidavat saavutatama kooskõla konkurentsi- ja tarbijakaitseõiguse trahvidega. Ka USA kohus langetas hiljaaegu Texase osariigi rakendusepoe regulatsiooni kohta otsuse peamiselt tarbijakaitse ja alaealiste äritehingusse kaasamise vaatenurgast. Mõlemad annavad alust arvata, et seadusandjad on leidnud uue nurga, kuidas selliseid invasiivseid regulatsioone edasi arendada.
