Lõuna-Korea info- ja sidevõrgu seaduse muudatused jõustusid juuli alguses ja nende eesmärk on panna veebiplatvormid vastutama ebaseadusliku ja väljamõeldud teabe eest. Kuid seaduses ei ole täpselt määratletud, mis on vale- või manipuleeritud teave ega selgitata ka seda, kuidas riik seadust jõustab. Seega pole kellelgi võimalik sisu avaldades ette teada, kas kohus kiidab sisu heaks või määrab karistuse, kirjutab Reclaim The Net.
Seadus hõlmab sisu avaldajaid, kellel on üle 100 000 tellija või kuus keskmiselt 100 000 vaatamist. Samuti platvorme, kus on päevas kasutajaid keskmiselt üle miljoni. Tähelepanuväärne on tõsiasi, et Lõuna-Koera kohalduskünnised on kaunikesti madalad, sest 100 000 tellijaga avaldaja võib olla ka eraisik, mitte õigustiimiga suur äriühing. Teabe avaldajatele on kohtul õigus määrata kahjuhüvitist kuni viis korda suuremas summas kui väidetav kahju. Seda juhul, kui sisu levitati selleks, et saada kasumit või tekitada kahju. Kui kohus on sisu valeks tunnistanud ja sisu levitatakse vähemalt kahel korral endiselt edasi, võib komisjon määrata trahvi kuni 1 miljardit vonni (u 613 000 eurot).
Korea opositsioonierakonna Rahva Võimupartei esindaja Choi Soo-jin nimetas seadust suukorviseaduseks, mille alusel on võimalik sihikule võtta kõik, kes kritiseerivad valitsust. Platvormidel, soovides vältida suuri kahjusid ja trahve, pole aga muud valikut, kui kustutada postitused enne nende ebaseaduslikuks kuulutamist. Seega on vältimatud nii ülemäärane kustutamine kui ka eeltsensuur.
Kriitikute hinnangul on Soul reeglistiku jaoks eeskuju võtnud Euroopa Liidu digiteenuste seadusest (vt ka siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit). Kusjuures Korea poliitikud polegi seda tõsiasja väga varjanud, sest mullu septembris seadusemuudatust tutvustades, märkisid Demokraatliku Partei poliitikud, et eesmärk on „kehtestada tugev karistusliku kahjuhüvitise süsteem ja DSA (digiteenuste seaduse) Korea versioon“.
Lõuna-Korea seadus on silma jäänud ka USA poliitikutele. Augusti alguses kirjutasid USA esindajatekoja õiguskomisjoni neli vabariiklast Korea meedia- ja kommunikatsioonikomisjonile, paludes selgitada seaduse mõju platvormidele. Kirjas keskenduvad USA poliitikud Ameerika ettevõtetele, keda seadus mõjutab, näiteks Facebooki, X-i, Instagrami ja YouTube’i. USA esindajatekoja õiguskomisjoni järgi on Korea kohtul õigus karistada Ameerika ettevõtteid ja nende platvormide kasutajaid, kusjuures seadust võidakse kasutada, et tsenseerida ameeriklaste sõna- ja väljendusvabadust. Selle alusel on võimalik sundida Ameerika ettevõtteid eemaldama sõnavõtte, mida Lõuna-Korea peab “valeks või manipuleerituks” või tulema toime kopsakate trahvide ja karistustega.
Korea välisministeerium on USA esindajatekoja komisjoni süüdistused tagasi lükanud ja kinnitanud, et seadust oli vaja, et lahendada muutunud digikeskkonnaga kaasnenud probleeme ja parandada kasutajate kaitset. „Seaduses pole ühtegi sätet, mis diskrimineeriks Ameerika ettevõtteid,“ märkis ministeerium. Ka opositsioonierakonna kriitika kohta on Demokraatlik Partei juba varem öelnud, et seadust tõlgendatakse valesti. Meetme eesmärk polevat sundida tavakodanikke vaikima, vaid ennetada pahatahtlikku valeinfot ja nn küberhäirijaid, kelleks Koreas peetakse veebis tegutseijaid, kes teenivad kasu sensatsioonilise või laimava sisu pealt. Partei on kinnitanud, et õiguspäraseid poliitilisi arvamusi ja võimukriitikat ei saa seaduse alusel karistada.
Kiitkem valitsust! Põhjuseleiab alati!
Lõuna- või Põhja Korea ega vahet varsti pole.