Belgia poliitik sai faktide esitamise eest vihakõnekaristuse

Kohus: isegi kui immigrantide kuritegevust puudutavad faktid on tõesed, on tegemist vihakuriteoga.

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Belgia rahvuslane ja endine parlamendiliige mõisteti süüdi vihakõnes, sest oli loengutes esitanud sisserändajate kuritegevuse statistikat ja rassierinevuste teadusandmeid. Kohus leidis, et isegi kui mehe esitatud faktid olid tõesed, meelitas ta teisi teatud rahvusrühma negatiivselt suhtuma ning seega on tegemist vihakõne ja vägivalla õhutamisega rahvuse, rassi, nahavärvi, päritolu või kuuluvuse alusel.

Vaenu õhutamises ja vihakõnes süüdi mõistetud, endine parlamendiliige Dries Van Langenhove oli ühes 2024. aasta loengus käsitlenud immigratsiooni. Ta kirjeldas tagajärgi, mis tohutu sisserändega on kaasnenud, sh kuritegevuse ja elamispindade puuduse statistikat ning muid ühiskondlikke probleeme, nt nn suure rahvastikuasenduse teooriat ja multikultuursust, kirjutab The Noticer

Loengus käsitles Van Langenhove ka tõsiasja, et koolides on õpilaste õpitulemused langenud, vanglad on üle rahvastatud ja sotsiaalkindlustus üle koormatud. Ta leidis, et ebavõrdsus on tingitud pigem erinevustest rühmade vahel, mitte struktuursest rassismist. „Inimesed ei ole võrdsed, loomad ei ole võrdsed, taimed ei ole võrdsed, looduses ei ole midagi võrdset,“ nentis Van Langenhove loengus.

Kuid nende teemade pärast esitati mehele süüdistus ja nüüd tunnistas Leuveni esimese astme kriminaalkohus Van Langenhove’i süüdi vaenukõnes. Samuti vägivalla õhutamises rahvuse, rassi, nahavärvi, päritolu või kuuluvuse alusel ning rassilise ülemvõimu või rassilise vihkamise ideede levitamises. Kohtunikud märkisid, et kuigi Euroopas on sõnavabadus teataval määral kaitstud, ületas Van Langenhove’i loeng kuritegevuse piiri. Kohtunike hinnangul ei pea karistatava kuriteo jaoks olema teisi inimesi üles ässitatud, vaid piisab sellest, kui teisi meelitatakse võtma sallimatut hoiakut mingi rühma vastu. Seega leidis kohus, et Van Langenhove õhutas tahtlikult viha ning heitis ette, et end kaitstes oli mees kasutanud vastutust välistavaid märkuseid. Mehe üldine sõnum olevat olnud selline, mis paneb ühiskondlikud probleemid teatud rühmade kukile ja edendab rühmahierarhiat. 

Van Langenhove kommenteeris süüdi mõistvat otsust sotsiaalmeediaplatvormil X ja kirjeldas, et kohtunikud olid lausa pettunud, kui ei õnnestunud määrata vanglakaristust. Ta kinnitas, et kõik talle süüks pandud väited põhinesid statistikal ja teadusel. Aga kohtunik oli öelnud, et “isegi kui kõik Van Langenhove’i avaldused põhinevad teadusel ja statistikal, ei muuda see kuritegelikku kavatsust. Van Langenhove’ile ei esitatud süüdistust valeinfo levitamise pärast. Teda süüdistatakse faktide esitamises viisil, mis õhutab vihkamist isikute vastu ühe või mitme rassismivastase seaduse kaitstud kriteeriumi alusel.” Van Langenhove’i hinnangul ei esitanud süüdistaja ega kohtunik tõendeid, kuidas või kelle vastu ta viha oli õhutanud. Ainus argument oli, et mees oli loonud sisserändajate suhtes “vaenulikku meie-nemad atmosfääri”. See aga ei vasta poliitiku sõnutsi tõele, sest ta ei pea vaenlasteks sisserändajaid, vaid neid, kes tohutu sisserände on korraldanud ja seda lubavad. 

Varem on Dries Van Langenhove aastaks vangi mõistetud „solvavate” meemide eest, mille teised inimesed olid postitanud privaatsesse rühmavestlusse. Seda karistust siiski vähendati ja ajutiselt süüdistus isegi peatati. Kuid kaotus apellatsioonikohtus tõi 10-aastase keelu kandideerida parlamenti. Samuti on Van Langehove’i trahvitud 4000 euroga katoliiklikus ülikoolis peetud loengu eest saadud võrdõiguslikkuse süüdistuses.

Juhtumi kohta on arvamust avaldanud ka vasakpoolne filosoof Maarten Boudry, kes kirjutas sotsiaalmeedias: „Liberaalses riigis EI mõisteta sind hukka selle eest, kui arutled „teatavate elanikkonnarühmade” liigset esindatust kuritegevuse statistikas. Isegi mitte siis, kui Van Langenhove neid arve moonutab või valesti tõlgendab. Kohtunikul ei ole õigust sulgeda arutelu kuritegevuse etnilise/kultuurilise mõõtme üle.” Filosoof leidis, et paljudele Van Langenhove’i vastastele annaks au, kui nad seisaksid tema sõnavabaduse eest.

1 Kommentaar
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments

Mis need “euroopalikud väärtused” olidki? Diktatuur, teisitimõtlejate vaigistamie, sõnavabaduse mahasurumine? Just nagu meil kunagi NSVL-is. Nii tuttav ja kodune tunne! Meil on jälle maailma kõige demokraatlikum riik – ESSSR! Edasi kommunismi võiduni! Hurraa tovarištši!

Seotud artiklid