Euroopa Liidu üldkohus tühistas Euroopa Komisjoni otsuse, millega komisjon jättis keskkonnasäästlikuks peetavate majandustegevuste nimekirjast välja eralennukid ja ärilennukid. Kohus kahtles selles, kuidas EL ametid hindavad heitkoguseid, tehnoloogilisi arengusuundi ja transpordisektori abikõlblikke roheinvesteeringuid, kirjutab ESG News.
Euroopa Komisjon kehtestas 2020. aastal jätkusuutlike tegevuste klassifitseerimissüsteemi (Regulation 2020/852 1), ühtlustades EL kriteeriumid, mille alusel määrata, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. Eesmärk on suunata investoreid eelistama tegevusi, mis toetavad EL kliima- ja keskkonnaeesmärke. 2023. aastal võttis komisjon vastu lisa, milles sätestas muu hulgas lennukite tootmise klassifitseerimise tehnilised kriteeriumid. Aluseks võttis komisjon süsinikdioksiidi heitkogused reisijakilomeetri kohta ning võrdles era- ja ärilennundust teiste transpordiliikidega. Seega välistas komisjon era- või ärilennunduseks mõeldud lennukite tootmise tegevuste hulgast, mis aitavad kliimamuutust leevendada. Lennukitootja Dassault Aviation vaidlustas selle otsuse Euroopa Liidu üldkohtus. Dassault Aviation väitis, et välistus oli ebaseaduslik ja nõudis tühistamist.
Euroopa Liidu üldkohus tühistas Euroopa Komisjoni otsuse, millega komisjon jättis keskkonnasäästlikuks peetavate majandustegevuste nimekirjast välja eralennukid ja ärilennukid. Foto: Luxofluxo/Wikimedia Commons.
Kohus käsitles, kas eralennukite tootmine tuleks välistada nende kasutusest tingitud heitkoguste tõttu ja leidis, et komisjoni põhjendused ei vastanud nõutele. Kohtu hinnangul ei saa teisi transpordivõimalusi alati käsitleda eralennunduse alternatiividena, millel on madal süsinikdioksiidiheide. Kohtu sõnutsi on eralennukitel spetsiifilised omadused, sealhulgas paindlikkus, kiirus ja ühenduvus.
Keskne küsimus oli vahetegemine lennukite tootmise ja nende käitamise vahel. Kohus märkis, et komisjoni viidatud CO2-jalajälg oli seotud lennukite kasutamisega, mitte nende tööstusliku tootmisega. Kohus lisas, et komisjon ei arvestanud ka muude asjakohaste teguritega, eelkõige õhusõidukite võimet kasutada nn säästvat lennukikütust.
Kohtuotsus ei kuuluta siiski eralennukeid olemuselt keskkonnasõbralikuks, vaid üksnes piirab komisjoni õigust välistada lennukitootmine lennuki kasutusest tingitud heidete võrdluse alusel. Samuti sunnib otsus ameteid põhjendama, kuidas nad kohtlevad suurte heitkogustega sektoreid, kus madala süsinikuheitega tehnoloogia on alles tärkamas.
Komisjonil on nüüd aega kaks kuud, et otsust Euroopa Liidu Kohtusse edasi kaevata. Kui komisjon ei esita vaidlustust, võib sel olla vaja kohendada ärilennunduse tootmise klassifikatsiooni. Igal juhul võib nüüdne kohtuotsus mõjutada investorite otsuseid, fondide strateegiaid, laenuotsuseid ja ettevõtete kestlikkusväiteid, sest vaidlustatud klassifikatsiooni peetakse maailma üheks mõjukamaks vahendiks, mille alusel otsustatakse kestlikku rahastust. Seda kasutavad investorid, pangad ja ettevõtted, kui hindavad tegevuste kooskõla keskkonnaeesmärkidega. Klassifikatsiooni üle on juba vaieldud muude sektorite juures, näiteks gaasi, tuumaenergia ja nn üleminekumeetmete puhul. Nüüd lisandus sellesse ka lennundus.
