Araabia Ühendemiraatide (AÜE) sotsiaalmeediakeelu kavandi järgi on keelatud noorematel kui 15-aastastel luua isiklikku kontot ja platvormi kasutada või kontot hallata. Nad ei tohi postitusi avaldada, kommenteerida, jagada ega liituda avalike rühmade või avatud kanalitega ning platvormid peavad tagama tõhusa vanusekontrolli. Keeld hõlmab kõiki platvorme, millele AÜE kasutajad ligi pääsevad ning kus saab luua kontosid, sotsiaalselt suhelda, avaldada ja jagada sisu või mis järjestavad või soovitavad sisu algoritmide abil, kirjutab Reclaim The Net.
Asepresidendi, peaministri ja Dubai valitseja šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoumi juhitud valitsus andis ettevõtetele tähtaja 12 kuud, et nõudeid täita. Pressiteade märgib, et kuna sotsiaalmeediat kasutatakse aina rohkem, on ka suurenenud sellest tingitud digiriskid, sh kokkupuude sobimatu sisuga, ohtlik suhtlus, isikuandmete kogumine ja liigne kasutamine. Seega peab AÜE vajalikuks koostada integreeritud reeglid, mis lubavad lastel tehnoloogiast kasu saada, pakkudes neile ka kaitset. Valitsuse hinnangul näitab otsus ka AÜE “pühendumust, et luua digikeskkonnas lastekaitse arenenud mudel, tugevdada riiklikku digiturvalisuse reegleid kooskõlas tehnoloogia kasutamise kiire arenguga ning leida tasakaal tänapäeva tehnoloogia vastutustundliku kasutuse ja lastekaitse tugevama reeglistiku vahel”.
Täielik sotsiaalmeediakeeld kohaldub nooremate kui 15-aastaste puhul. 15–16-aastastel on lubatud sotsiaalmeediaplatvorme kasutada, aga vaid tingimusel, et nende kontod on kaitstud tõhusamate meetmetega. Näiteks näevad nad piiratud sisu, keelatud on riskantsed funktsioonid (nt suhtlus tundmatu kasutajaga), kasutusaeg ja selle kestus on reguleeritud ning vanemad kontrollivad. Samuti on rõhutatud, et vanema nõusolek ei anna keeldude ja piirangute erandit.
Veel sätestab otsus selgelt, et edaspidi ei piisa sellest, kui kasutaja märgib oma vanuse ise. Selle asemel peavad platvormid kontrollima kasutajate vanust mõnel muul, usaldusväärsemal moel, näiteks digi-ID, tehisarutehnoloogia või biomeetriliste andmete abil. Vanusekontroll peab olema äärmiselt täpne, “järgides samal ajal laste privaatsuse ja isikuandmete kaitse reegleid”. Ka on antud juhis koguda võimalikult vähe andmeid ja säilitada neid vaid hädavajaliku aja. Juhul kui platvorm rikub nõudeid, on võimudel lubatud rakendada meetmeid, nt hoiatada või platvorm blokeerida või kohaldada halduskaristust.
AÜE seab kohustused ka lapsevanemale või hooldajale. Nemad ei tohi lubada lapsel platvorme kasutada ega aidata vanusekontrollist kõrvale hiilida, kuid on kohustatud lapse digitegevust kontrollima ning hoiatama last digiohtude eest.
Üle maailma keelatakse lastele sotsiaalmeediat
Teatavasti on maailma sotsiaalmeediakeelu soosingut inspireerinud Austraalia, mis selle esimese riigina seadusega kehtestas. Nüüd lisandub pea iga päev riike, kes sarnasteid plaane veeretavad ja Austraalia keeldu kiidavad. Euroopa riikidest tormavad pimesi esiridades näiteks Prantsusmaa, Taani, Hispaania, Austria, Norra, Küpros, Itaalia, Poola, Iirimaa, Rootsi ja Kreeka. Ka mujal maailmas pole tegemist kaugeltki mitte haruldase ideega, vaid saab nentida, et peaaegu kõigis riigides surutakse moel või teisel seesugust plaani peale (vt nt Brasiilia, Jaapan, Türgi, Nepal, Venemaa, Hiina).
Lahendust peavad suurepäraseks ka Euroopa Liidu ametid. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas juba mullu sügisel, et jälgib Austraalia näidet isiklikult ja rääkis vajadusest kontroll kehtestada ka nüüd. Euroopa Parlament astus samuti soovitajate ridadesse ja Euroopa Komisjon küpsetas tohutu kiirusega valmis vanusekontrolli rakenduse. Nüüd kinnitab von der Leyen, et spetsialistide töörühm rabab palehigis töötada, et suvel esitada EL sotsiaalmeediareeglid. Praeguste teadete järgi paistab komisjoni tahtvat, et moel või teisel jõuaks kõik liikmesriigid sotsiaalmeediakeelu kehtestada selle aasta lõpuks.
Tegelik tulemus: tsensuur ja anonüümsuse kadu
Samal ajal ilmub üha enam teavet keelu tegeliku toimivuse kohta, õieti selle toimimatuse kohta. Näiteks Austraalias noored lihtsalt eiravad keeldu ja peaaegu keegi seda ei järgi ega kavatsegi järgida. Turvalisuse ja privaatsuse valdkonna teadlased aga hoiatavad, et vanusekontroll võib ühtegi probleemi lahendamata kaasa tuua hoopis tsensuuri ja “ebasobivate” inimeste vaigistamise. Teadlased rõhutasid, et pole teada, kuidas mõjutab ulatuslik vanusekontroll turvalisust, privaatsust, inimeste vabadust ja autonoomsust ehk teadlaste sõnad on täielikus vastuolus sotsiaalmeediakeelu ja vanusekontrolli pooldajate jutustustega.
Šveitsi VPN-ettevõtte Protoni tegevjuht Andy Yen tõdeb, et lastel võib veebis tõepoolest oht lasuda ning vanemate mured on põhjendatud ja siirad. Kuid praegu kõikjal sõgedalt kavandatavad vanusekontrollilahendused on vastuvõetamatud ja liiga laiaulatuslikud ning tähendavad internetis anonüümsuse surma. Ühtlasi võib olla täiesti kindel, et mida enam kogutakse andmeid, seda enam need ka lekivad ja seda magusamad palad on igasugused andmelaod kurjategijate jaoks.
Kriitikud on ideed selle sünnist peale laitnud ja sedastanud, et sotsiaalmeediakeeld on autoritaarse riigi tsensuuriakt ja unistus. Kuid see ei hoia noori sotsiaalmeediast eemal rohkem, kui dokumendikontroll eelmiseid põlvkondi alaealistena baaridest-klubidest, suitsetamisest ja alkoholist. Teismelistel oli varem ja on enamgi veel praegu kirju palett lahendusi, kuidas saada piirangute üle ja pääseda ikkagi soovitud veebilehtedele. Nii leiavad kriitikud, et tegemist on poliitikaga, mis laguneb, kui puutub kokku reaalsusega. Tegelikult ei ole olemas sotsiaalmeediakeeldu noortele, on vaid digitaalne identiteedikontroll kõigile ning võimude soov jõuda veebis suurema järelevalve ja tsensuurini. Igal juhul ei suuda sotsiaalmeediakeeld täita eesmärki pakkuda noortele turvalisust ega vähenda nende võrgus veedetud aega. Laias laastus on tegemist poliitikaga, mis nõuab, et suured tehnoloogiaettevõtted kontrolliks igaühe identiteeti. Sellega kaasneb arvestatav andmelekke oht ja kõige kindlamalt kaob anonüümsus, mis seni on võimaldanud paljudel vabalt rääkida keerukatest, vastuolulistest teemadest. Ilma et rääkija oleks pidanud riskima töökaotuse või muude suhete lõhkumisega.
Üha enamad astuvad sotsiaalmeediakeelu vastaste leeri
Paistab, et mõneti on teadjamate hoiatused siiski ka vilja kandnud, sest sotsiaalmeediakeelu negatiivseid külgi tunnistanud ka ÜRO.
ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF hinnangul ei kaitse lapsi veebiriskide eest see, kui kehtestada veebis täisiga ning keelata laste ja noorte jaoks teatud saidid. Pealegi pole veebis osalemiseks võimalik määrata ühte ühtset “õiget vanust” ning vanusepiirangud võivad tekitada vale turvatunde. Sääraste rangete keeldude asemel on vaja hoopis turvalisemat digikeskkonda kõigile lastele, näiteks platvormide tugevamad kaitsemeetmed, digitaalse kirjaoskuse programmid ja tehnoloogiaettevõtete suurem vastutus. Sarnaseid meetmeid keeldude asemel on ka noorteorganisatsioonid ise kirjeldanud.
Ka ÜRO inimõiguste büroo ei kiitnud sotsiaalmeedia lauskeeldu noorte jaoks päris heaks. Selle asemel tõdes ülemvolinik Volker Türk, et vanusekontrolliga kaasneb privaatsuse oht ja see võib sundida lapsi liikuma veebi tumedamatesse osadesse. Sotsiaalmeediakeelu ja vanusekontrolli korral jääb platvormide disain ja algoritm ikkagi muutmata, aga just need teevad platvormidest ohtliku. Seega selgitas ÜRO, et riigid ja tehnoloogiaettevõtted peaksid hoopis rakendama jõulisemaid meetmeid, et platvormid oleks laste jaoks turvalisemad, nt regulatsioone, järelevalvet ja selget vastutuse jaotust.
