SUUR ÜLEVAADE Von der Leyeni kõnest: kliimapöördele hoogu ja internetivabadust koomale

Kolmapäeval peetud kõnes rääkis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et maailm muutub uskumatu kiirusega ja proovikivid on enneolematud. „Kui ma vaatan praegust Euroopat, siis on minu arvamus selline: meie liidu seisund on tugevam kui kunagi varem. Samas võib meie liidu seisund tunduda ka ebakindlam kui kunagi varem,” kirjeldas ta parlamendi ees praegust olukorda, lisades, et need väited võivad tunduda küll vastakad, kuid mõlemad on ühel ajal tõesed. 

Igal juhul on von der Leyeni sõnutsi praegu käsil keerukas ajastu, mis pakub tohutuid võimalusi, aga ka ohte. Euroopa on kõige selle keskel otsustanud rajada oma tee ja „nüüd on tekkimas tugevam, iseseisev Euroopa.” Komisjoni presidendi nägemuses on see Euroopa, mis kindlustab oma heaolu ja see on vabanenud Venemaa fossiilkütuste sõltuvusest. Samuti on Euroopa siis planeedi suurim kaubandusjõud, olles muutnud ka tööstuspoliitikat, kuid säilitanud “ainulaadse sotsiaalse mudeli”. 

Vanad eeldused ja suhted on von der Leyeni arvates kulunud. Maailm on avalikult vaenulik –  agressioonisõja, tööstusvõimsuste võitluse ja jutustuste lahinguga püütakse tema sõnul halvata Euroopa demokraatiaid. Inimesed on hädas elukalliduse ja eluaseme kättesaadavusega, tehnoloogia aga mõjutab töökohti, elatist ja ühiskonda. Äärmuslus tema sõnul kasvab, olgu see siis ultranatsionalistlik, Euroopa-vastane või Venemaa desinformatsioon. Niisiis peab von der Leyen oluliseks võidelda Euroopa-idee eest ning üles ehitada sõltumatu ja võimas Euroopa.

Säästud mängu ja kümned uued määrused

Von der Leyeni arvab, et Euroopa Liidu majandus on oodatust paremini tulnud toime Lähis-Ida sõdade mõjuga. Töötus pole iial nii madal olnud, kuigi energiahinnad ja laenukulud on inimeste jaoks valusad. Igal juhul on tema sõnul esmatähtis elavdada Euroopa majandust ning säästude kujul on siin tema hinnangul rikkalik reserv. Kavas on „üles ehitada majandus, kus innovatsioon ja energia voolavad üle piiride” ning ettevõtted on konkurentsivõimelised ja säästud rahastavad tulevikku.

Komisjoni president loodab tegutseda äärmise kiirusega ja esimesena kujundada järgmise aasta lõpuks ümber Euroopa ühisturu. Plaanis on ka ettepanekud, et lubasid väljastataks kiiremini, eriti kui mõni uus projekt teenib Euroopa strateegilist huvi. „Kuid lihtsustamine ei saa olla ühesuunaline. Kõik tasandid peavad panustama. Oleme juba ammu rääkinud ülemääraste nõuete kahjulikust mõjust,” sõnas von der Leyen. Nüüd peavad liikmesriigid astuma sammu kaugemale ja jõudma kokkuleppeni ülemäärase reguleerimise vastu. Esmapilgul tundub EK presidendi püüdlus vähendada regulatsioone ja nõudeid rõõmustav ja üllas. Kuid kui kuulata poliitiku aastakõnet edasi, koorub täiesti vastupidine pilt. Ainuüksi selles lühidas kõnes lubab von der Leyen eurooplasi koormata veel kümnete uute määrustega, aga ei luba mitte ühtegi varem kehtestatut tühistada. Enamgi veel, kõnes mainitud uued määrused on ilmselt vaid jäämäe tipp.

“Suunatakse” eelistama elektriautosid ja soojuspumpasid

Komisjoni president tõdes, et mitme asjaolu tõttu on energiahinnad Euroopas tõepoolest kõrged. Kuid lahendusena näeb poliitik üksnes süsinikuvaba tootmist. „Seega peame panustama veelgi enam oma taskukohasele, kodumaise päritoluga ja puhtale energiale. Olgu tegemist taastuvenergia ja tuumaenergiaga või biometaani ja muude allikatega. Tehnoloogiliselt neutraalselt. Kuid need peavad tagama meile sõltumatuse.“

Poliitik rõhutas seejuures juulis avaldatud elektrifitseerimise tegevuskava, mille eesmärk teha Euroopast esimene elektri jõul töötav maailmajagu ja tugevdada CO2-turgu. Tegevuskava järgi on kodanikke vaja suunata eelistama elektriautosid ja soojuspumpasid ning tööstust elektrifitseeruma. 

Aastakõnes rõhutas von der Leyen, et elektrienergia osakaalu tuleb 2040. aastaks kahekordistada. Sedasi väheneks Euroopa fossiilkütuste impordikulud 260 miljardi euro võrra aastas. Seejuures viitas poliitik, et mullu paigaldati Euroopasse enam kui 80 gigavatti nn taastuvenergia tootmisvõimsust, aga kuus korda suurem võimsus ootab ühendamist. Nii on vaja kiiresti arendada võrguühendusi ja investeerida ka energiasalvestitesse. 

„Lühidalt öeldes: tehkem Euroopa tulevik elektriliseks. See on hädavajalik,” kuulutas von der Leyen. 

„Euroopal on säästud. Ja kahjuks seisavad need säästud kasutamata.“

Samas tunnistas von der Leyen, et kõik tema suurejoonelised plaanid vajavad hunniku raha ja „iga tänapäeva eelarve vajab uusi omavahendeid“. Vaja on tingimusi, et ettevõtted saaks investeeringuid ligi meelitada ja kasvatada. Eurooplased aga suplevat rahas: „Euroopal on säästud. Ja kahjuks seisavad need säästud kasutamata,“ viitas von der Leyen juba augustis leibkondade säästudele pankades, kus on vähemalt 10 triljonit eurot kasutamata raha. Need säästud tuleb panna Euroopa ettevõtete heaks tööle ja nii on kavas asutada säästu- ja investeerimisliit, mis väidetavalt muudab kapitaliturgudele investeerimise eraisikute jaoks lihtsamaks ja huvipakkuvamaks, mh säästu- ja investeerimiskontode, maksustiimulite, pensionitoodete, finantskirjaoskuse ja kapitaliturgude integreerimise kaudu. 

Kusjuures pangandussüsteem peab olema loodud kasvu tarbeks ja selleks on omakorda kavas esitada uus panganduspakett. Presidendi sõnutsi on selle uue paketi keskmes lihtsustamine ja killustatuse vähendamine, kuigi väga selgelt selle sisu poliitik siiski ei avanud. Igal juhul on eesmärk meelitada siiamaile investeeringuid ja Euroopa süvatehnoloogia iduettevõtted on näidanud uhket eeskuju. Komisjon panustab ka fondiga Scaleup Europe. Aastaga ongi investeeritud ettevõtetesse, nt Pekka ja Rafałi asutatud kosmosetehnoloogiaettevõttesse ICEYE. 

„Teadus on selge. Euroopa soojeneb kaks korda kiiremini kui maailm tervikuna“

Eurooplaste tulevane heaolu ja julgeolek sõltuvad von der Leyeni sõnutsi sellest, kuidas tullakse toime kliimamuutuse ja tehisaruga. 

Tänavune suvi näitas poliitiku hinnangul kliimamuutuse tõde. „Leegid möirgasid Iirimaa mägedest Kreeka ja Horvaatia saarteni. Alpides taanduvad iidsed liustikud iga päevaga üha kaugemale. Kõige selle mõju on lihtsalt laastav: 660 000 hektarit põles maatasa. Kaotati umbes 12 miljonit tonni põllukultuure,” ütles von der Leyen ja lisas, et suured jõed kuivavad ning kuumasurma on aina enam. Targu jättis von der Leyen siiski tähelepanuta, et USA majandusuuringute büroo mullu avaldatud analüüsi järgi tapab külm palju rohkem inimesi kui kuumus. Samuti jättis president tähelepanu suviste megatulekahjude uurimistulemused, mille järel on näiteks Prantsusmaal süütamise süüdistusega vahistatud sadu inimesi ja Kreekas tuulepargi projekteerimise ja ehituse eest vastutanud, sest leegid süttisid ülekandeliinide sädemetest.  

Kõik see pidavat olema aga vaid eelvaade ehk tänavused kuumimad suvekuud on tõenäoliselt kõige jahedamad järgmiste aastatega võrreldes. „Teadus on selge. Euroopa soojeneb kaks korda kiiremini kui maailm tervikuna,” rõhutas poliitik ja kinnitas, et kahtlemata suudab ja peab Euroopa kindlaks jääma oma kliimaeesmärkidele.

Samal ajal pöörab aga USA valitsus kliimapöörde tuhinas kehtestatud piiranguid tagasi ja kõrged ametnikud leiavad, et kliimat ei mõjutaks kuigi palju ka see, kui kogu süsinikdioksiid kõrvaldataks homme. Samuti kirjutas USA keskkonnakaitseagentuur, et kuna sellised heited on olemuselt globaalsed, ei ole võimalik mistahes mõjusid seostada konkreetselt USA energiasektoriga. Euroopa aga kappab veendunult kliimapöörde nimel edasi ja paistab olevat veendunud, et just Euroopa on süüdi halvaks peetud ilmas.   

Kliimakerksus vajab plaani

Igal juhul on von der Leyen veendunud, et kliimakerksuse jaoks tuleb tõhustada valmisolekut. Selleks on Komisjonil plaanis juba oktoobris esitada uus kliimakerksuse plaan (framework for climate resilience), kus on määratletud Euroopa 100 kõige haavatavamat piirkonda. Märkusena tasub ilmselt mainida, et climate resilience ehk kliimakerksus tähendab EL-s kliimamuutustele vastupanu võimet. Hinnatakse ka riske ja seda, kuidas neid hallata. Sedasi jõutakse kogu ühiskonda hõlmava lähenemiseni kuni kohaliku tasandini välja. Komisjoni presidendi eesmärk on seejuures teha Euroopast kohanemistehnoloogiate juht, olgu selleks siis põuakindlad põllukultuurid, üleujutuste ennetamine või energiatõhus jahutus. 

Peale selle on president veendunud, et Komisjonil on vaja kliimakindlustusliitu (Climate Insurance Alliance). Põhjuseks tõsiasi, et praegu katab erasektori kindlustus vaid umbes 25% katastroofikahjudest ja riigieelarve on sageli viimase abinõu kindlustusandja. Liidu ülesanne on välja selgitada ja edendada viise, kuidas riske vähendada, nt rühmakindlustus või parameetriline kindlustus, kus väljamakse käivituks automaatselt, kui määratud künnised on ületatud, nt sademete hulk või temperatuur. Plaanis on ka Euroopa kuumalainete tegevuskava (European Heatwave Plan), milles on nii paremad varase hoiatuse süsteemid kui ka parem tervishoiu valmisolek. 

Metsatulekahjude juures on Komisjon juba praegu palunud mõnel Euroopa tuletõrjujal ja päästetöötajal juhtida projekti, et üle vaadata valmisolek ja ennetus, sh tsiviil-militaarkoostöö kuni uute võimekusteni. Projekt peaks päädima ettepanekutega, sh Euroopa tuletõrjeüksusega (European Firefighting Fleet). 

Von der Leyen ei jätnud tähelepanuta ka veevarustust. Tema sõnutsi läheb peaaegu iga neljas liiter Euroopa torustikest kaduma – peamiselt lekete tõttu – ja sellist raiskamist ei tohi lubada. Seega tuleb Euroopa veealgatus (European Water initiative), kus seatakse ettepanekud, kuidas riske paremini juhtida ja kõrvaldada kindlustuslõhe. 

„Meie lähenemisviis on selge. Me tahame tehisaru.“

Von der Leyen käsitles kõnes ka tehisaru, mida nimetas peatseks majanduse ja julgeoleku aluseks. Euroopa peab aga tehisaru maksimaalselt ära kasutama, et „parandada meie ühiskonda, elukvaliteeti ja tootlikkust”. Presidendi sõnutsi suhtub ta tehisarusse optimistlikult ja leiab, et sel on tohutu potentsiaal tuua inimkonnale kasu. Seda vaatamata riskidele, mis hiljutisest tehnoloogiasektori paanikast, mis kaasnes tehisaru suutlikkusega välja murda sellele seatud piiridest ja häkkida näiteks HuggingFace platvormile. 

Von der Leyen möönis, et tehisaruga kaasnevad ka riskid, kuid lahenduseks on järjekordne määrus – tehisaru määrus (AI Act), mis väidetavalt kehtestab piisavad kaitsemeetmed. President on kindel, et kui piirata tehisaru riske, saab maksimeerida selle eeliseid. Ühtlasi pidavat tehisaru määrus andma Euroopale võimaluse kujundada kogu maailma pingutusi, et tehisaruga kaasnevaid probleeme lahendada.

Kuid Euroopal on ka oma võimekust vaja, eelkõige riikliku julgeoleku kaitseks. „Me peame võidujooksus püsima. Sest see on meie iseseisvuse vaatenurgast otsustava tähtsusega. Seega peame oma arvutusvõimsust märkimisväärselt suurendama. Ja me esitame ideed, kuidas seda saavutada keskkonnasõbralikul ja tõhusal viisil,” kinnitas von der Leyen ja lisas, et Euroopa on juba gigatehaste ja tehnoloogilise iseseisvuse vallas saavutanud juba paljut. Seejuures ei peagi Euroopa ise tipptehnoloogiat arendama, küll aga leidma väärtused, mida tehisaru veel pole pakkunud. Seda kõike vaatamata viimasel ajal üha enam päevakorrale kerkinud andmekeskuste keskkonnaprobleemidele (loe ka siit, siit ja siit). Lisaks sellele on küsitav, kuidas kavatsetakse üheaegselt arendada juhuelektri tootmisvõimsusi ja andmekeskusi, mis vajavad pidevalt ja suures koguses energiat – tavaloogika mõttes see ju ei klapi.

Siiski on tehisaru arendamise suhtes von der Leyeni optimism märgatav. „Viia tehisaru ekraanilt reaalmajandusse ja ühiskonda. Tehase tööpõrandale. Haiglaosakonda. Täppispõllumajandusse. Meie energiavõrkudesse. Arukad võrgud. Autonoomseks sõiduks. Kaitseks,” tantsiskles poliitik uhkete sõnadega. Just nendes valdkondades on tema sõnutsi peidus tegelik väärtus. Kusjuures Euroopa tööstusel on andmed, mis on tõeline aare, sest võivad olla tööstuslike tehisarude jõuks. 

Siiski ei unustanud von der Leyen ka tööturgu ähvardavaid muresid. Tema sõnutsi mõjutab tehisaru juba praegu majandust ja näiteks noortel on keerukas tööle saada. Aga tehisaru peaks poliitiku arvates aitama töötajate oskuseid arendada, tegema töökohad paremaks ja andma töötajatele õiglased võimalused. Kõike seda tagama kavandab von der Leyen taas reegleid ja lubab, et aasta lõpuks valmib kvaliteetsete töökohtade määrus (Quality Jobs Act). Meenutuseks, et seda määrust lubas EK president ka mulluses aastakõnes. Toona oli dokumendi eesmärk parandada tööturgu, tagades, et tööhõive suudab sammu pidada tänapäeva majandusega. Praegu on töömäärus avalike konsultatsioonide etapis kuni septembri lõpuni.

„Kanadast saab EL esimene sidusliige.“ 

Von der Leyen kiitis oma aastakõnes vabakaubanduslepinguid India, Mercosuri, Mehhiko, Austraalia ja Indoneesiaga. Nüüdseks on selliseid lepinguid kokku enam kui 80. Eraldi mainis ta Kanadat, millega kaubavahetus on kasvanud 75% ja see on andnud aluse ühise heaolu ja majandusturvalisuse jaoks liikuda tulevikuliidu (Alliance for the Future) poole. „Töötame aruka tootmise nimel. Loome tehnoloogialiidu. Integreerime kaitsetööstuse baasid. Teeme Arktikast meie ühise lipulaevaprojekti. Töötame energia, kriitiliste mineraalide ja akude valdkonnas. Töötame tehisaru, kvanttehnoloogia, küber- ja majandusjulgeoleku valdkonnas,” valgustas von der Leyen. 

Lõpetuseks tegi von der Leyen Kanada peaministrile Mark Carneyle ettepanku saada EL esimeseks sidusliikmeks (associate member), sest „jagame ookeani, väärtuseid ja maailmavaadet“. Kanada peaminister Carney sõnas Euroopa Parlamendis peetud kõnes, et sidusliikmesus on tervitatav, kuid eesmärk pole jõuda EL täisliikmeks. USA president Donald Trump on aga Kanadaga seotud ideed juba naeruväärseiks kuulutanud. 

Peale tihedama koostöö Kanadaga, esitles von der Leyen plaani käivitada uus rahvusvahelise ühenduvuse projekt – Kaspia mere majanduskoridor (Middle Corridor). Selle senised algatajad on olnud eelkõige Kasahstan, Aserbaidžaan, Gruusia ja Türgi ning see ühendaks Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia turud Euroopa turuga. Sellele lisandub EL strateegia Global Gateway, millega on kavas kaasata kuni 12 miljardit eurot riikidelt ja erasektorilt, et mitmekesistada teekondi, suurendada kaubavooge ja lühendada transiidiaega.

„Euroopat ähvardavad hübriidohud on üha vähem hübriidsed ja üha vähem ohud.”

Von der Leyen pööras tähelepanu ka mitmele viimasel ajal Euroopas toimunud julgeolekuintsidendile ja tõdes, et „Euroopat ähvardavad hübriidohud on üha vähem hübriidsed ja üha vähem ohud”. Ta selgitas, et iga päevaga on aina rohkem küberrünnakuid, sabotaaži, süütamisi ja droonirünnakuid ning seepärast on vaja Euroopa uut julgeolekustrateegia ettepanekut. Samuti hübriidohtude vastast tegevuskava, mis määraks, kuidas reageeritaks teatud juhtumitele. Leyeni sõnutsi on aeg küps, et Euroopa looks enda 4. artikli või erakorralise julgeolekuprotokolli (Emergency Security Protocol). See tähendab, nagu NATO 4. artikli puhul, et kui üks liikmesriik käivitab artikli, kogunevad kõik liikmesriigid ühe taha. 

Kavas on ka Euroopa julgeolekunõukogu (European Security Council), kus tõenäoliselt osaleks ka Kanada, Norra, Ukraina, Ühendkuningriik jt. Kaitsekulude poolelt on kavas suuremahulised ühisprojektid ja kavas on kulutada “rohkem kui kunagi varem”. 

Nõuab rändepaktiga liikmesriikidelt solidaarsust

Komisjoni president käsitles ka idapiiri ja Hispaania eksklaavi Ceuta kriisi, kuigi nimetas neid erinevaiks. Nende ühise joonena tõi von der Leyen esile aga tõsiasja, et inimesi ekspluateerivad inimkaubitsejad ja salakaubavedajad. Seega kavatseb ta kehtestada sanktsioonide süsteemi, et tabada kurjategijaid seal, kus see neile kõige rohkem haiget teeb. Ceuta kriisi ainsa lahendusena näeb Komisjoni president aga rände- ja varjupaigapakti (Pact on Migration and Asylum), mis nõuab kõigilt liikmesriikidelt solidaarsust. 

Leyen rõhutas, et ebaseaduslikke sisenemisi on viimase kahe aastaga 55% vähem ja tänavu veel 35% vähem. Sellele vaatamata näitavad idapiiri ja Ceuta juhtumid, et vaja on piire kaitsta, eriti olukorras, kus tohutut liikumist kasutatakse relvana. „Seetõttu teeme ettepaneku luua Euroopa uued hädaolukorra reageerimise reeglid (European Emergency Response Framework), mis rakenduks teatud kriteeriumite korral ja võimaldaks piiratud ajal paindlikumalt toimida,“ selgitas von der Leyen. 

Sisserände puhul rõhutas poliitik, et Euroopa järgib alati oma väärtuseid ja põhiõiguseid. „Kuid me ei tee kunagi järeleandmisi oma piiride kaitsmisel. Just meie, eurooplased, otsustame, kes meie Liitu tuleb ja millistel tingimustel. Mitte aga salakaubavedajad ega inimkaubitsejaid,“ kinnitas von der Leyen. Selleks on kavas tugevdada Frontexit, eriti kiirema tagasisaatmise juures, ning parandada varase hoiatuse süsteeme ja tagada, et ohud avastatakse juba veebis ja need ennetatakse. Siinkohal väärib aga meenutamist, et alles juunis andis Komisjon liikmesriikidele käsu lõpetada piirikontrollid. Kuritegevuse avastamine juba veebis käib aga küllap käsikäes näiteks nn sõnumikontrolli (Chat Control) plaaniga, kus kõigi kodanike sõnumid allutatakse keskse järelevalve alla (loe ka siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit).

Tsensuur kaitseb valeinfo eest

Von der Leyen käsitles ka desinformatsiooni ja sekkuvaid välisriike, kes püüavad Euroopat lõhestada, rikkuda siinset demokraatlikku süsteemi ja vaba meediat. “See on kognitiivne sõda. Euroopas kujundame arvamusi usaldusväärse ja sõltumatu teabe põhjal,” selgitas EK president. Kuid Euroopa suurimat tugevust – avatust – kasutavad vastased tema sõnul relvana. Neid muresid aitab presidendi sõnutsi lahendada mullu välja kuulutatud demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskus (Centre for Democratic Resilience), mis alustas tänavu veebruaris ja mille tsensuuriülesandeid oleme pikemalt käsitlenud siin.  

Von der Leyen lisas, et peale välisjõudude ähvardavad demokraatiat ka demokraatia- ja Euroopa-vastased jõud liidus sees. Siinkohal esitles poliitik tema jaoks suurepärase näitena Ungarit, mis von der Leyeni hinnangul valis aprillis demokraatia ja kuhu nüüd on „vabastatud miljardeid eurosid investeeringuid.” See tähendab, et riiki, kus rahvas sobivat Brüsselile sobivat valikut ei tee, peab ta normaalseks rahaliselt karistada.

Lõpetuseks vanduski Komisjoni president, et edaspidi on EL õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste austamine EL raha eraldamise eeldus. Teisisõnu sai kinnitust tõsiasi, et EL otsustab, kes ja kas järgib EL õigusriigi põhimõtteid, mille on määranud EL, ning otustab seejärel, kas eraldada EL raha või mitte. 

„Ei mingit sotsiaalmeediat alla 13-aastastele. Ei mingit isiklikku kontot alla 15-aastastele.“

Viimase olulisema teemana käsitles von der Leyen pikalt vaieldud sotsiaalmeediakeeldu ja vanusekontrolli. Ta kirjeldas, et lapsevanematelt on võetud palju võimu ja selgitas: „Noored eurooplased veedavad nüüd ekraanide taga neli kuni kuus tundi päevas. Lapsed tõmmatakse üha sügavamale uudisvoogudesse, mis on loodud selleks, et nad seal edasi keriksid.” Von der Leyeni hinnangul on „lapsed on kaaperdatud, sh nende tähelepanu, keskendumisvõime ja mõistus ning neilt on lapsepõlv ära võetud. Vanemad aga näevad nutitelefonide tagajärgi – unehäireid, ärevust, enesevigastamist. 

Komisjoni president kirjeldas möödunud aastaga tehtud tööd, kus uuriti Austraalia (vt ka siit, siit, siit, siit, siit) ja teiste riikide sotsiaalmeediakeelu kogemusi ning erikomisjon koostas ettepanekud. Leyeni sõnutsi on nüüd aeg Euroopal tegutseda, nagu Prantsuse president on Prantsusmaa põhiseadusnõukogu otsuse pärast teda tegema kehutanud. 

Nii lubas Komisjoni president parlamendi ees kolmapäeval, et peagi esitab lastemääruse (EU KIDS ACT) eelnõu ja neljapäeval, 17. septembril, see avaldatigi. Määrus kehtestab etapilise ja diferentseeritud lähenemise, kus igal vanuserühmal on sellele kohandatud kaitsetase. Sotsiaalmeediakeeld kohalduks kuni 13. eluaastani. Nooremad kui 15-aastased ei tohi luua isiklikku kontot ehk 13-15-aastastel võivad sotsiaalmeediat kasutada vaid vanemate või eestkostjate loodud ja nende järelevalve all olevate minikontodega. Sellise konto funktsioonid ja kasutusaeg on piiratud ühe tunni peale päevas. 15–18-aastaste jaoks peavad platvormid tagama turvalise disaini. Von der Leyen kirjeldas ka nn tõendamiskohustuse ümberpööramist, kus platvormid peavad tõendama, et on turvalised. „Sest asi ei ole selles, kas meie alaealised pääsevad sotsiaalmeediasse. Asi on selles, millal ja kuidas me lubame sotsiaalmeedial alaealistele juurdepääsu,” märkis president.

Lõpuks leidis von der Leyen, et sõltuvust tekitav disain kahjustab ka kõiki teisi, sh täiskasvanuid, ja seega on vaja digitaalse õigluse määrust (Digital Fairness Act). Määruse ettepaneku lubas president esitada juba tänavu sügisel. 

Rohkem makse, rohkem raha EL kaukasse, rohkem plaane, initsiatiive ja määruseid

Pärast von der Leyeni kõnet on seda juba saatnud terav kriitika. Näiteks on kirjeldatud, et von der Leyeni väljaöeldu tähendab põhimõtteliselt suuremaid makse, rohkem raha EL eelarvesse ja karmimat militariseerimist. Samuti on öeldud, et kõik need määrused, tegevuskavad, plaanid ja reeglid on täiesti vastuolus sellega, mida eurooplased tegelikult tahavad – et EL teeks vähem ja teeks seda vähemat paremini. 

Ka parlamendi liikmed jagasid ohtralt kriitikat. Näiteks Kreekat esindava parlamendiliikme Afroditi Latinopoulou sõnutsi pole suuremat eurooplaste rassisti kui Ursula von der Leyen, kes on Euroopa üle ujutanud ebaseaduslike sisserändajatega, lämmatanud kõiki maksude ja bürokraatiaga ning tampinud jalge alla põllupidajad. Suletavad tehased lähevad maksma tuhandeid töökohti ja Euroopas pole enam tuumaenergiat. Rohehullust ja woke-ideoloogiat ja islamiseerimist rahastatakse aga eurooplaste maksurahast. 

Poolat esindava parlamendiliikme Ewa Zajączkowska-Herniki sõnutsi oli kogu kõne lihtsalt jabur ja silmakirjalik. Ta selgitas, et majandust on agaralt “elavdatud” näiteks süsinikdioksiidi kärpekavaga ning kuigi eurooplased on niigi hädas eluaseme- ja muude kuludega, siis Euroopa Komisjon valab ETS2-ga vaid õli tulle, sest ETS2 tõstab märkimisväärselt kütte- ja kütusekulusid. Zajączkowska-Herniki kritiseerib ka von der Leyeni väidet, et põllumajandust toetatakse igal rindel, sest seda “toetust” ilmestab palju kiidetud Mercosuri kaubanduslepe, mille vastu põllupidajad kõvasti protestisid. 

Konservatiivsete parlamendiliige Sebastian Tynkkynen selgitas, et rohepööre (Green Deal) lõhub toidujulgeolekut ja majandust. „Ettevõtted paluvad leevendust, aga selle asemel sinu loodud regulatiivne koletis muudkui kasvab,“ sõnas parlamendi liige ja seda vaatamata Komisjoni enda soovile regulatsioone kärpida. Tynkkynen lisas, et von der Leyeni eestvedamisel on kaotatud tehisaru võidujooks ja maha löödud Euroopa autotööstus. Eurooplased aga upuvad elukallidusse, aga EK president samal ajal kiitleb suurte saavutustega.