Euroopa Parlamendi liikmed surusid sel nädalal protseduurilise manöövriga parlamendi täiskogu päevakorda uuesti sõnumikontrolli meetme, mille parlament oli alles märtsis tagasi lükanud. Kuigi enamus hääletanuid oli ka sel korral vastu (314 vastu, 276 poolt, 17 erapooletut) ei saavutatud tagasi lükkamiseks vajalikku absoluutset enamust (361), mis tähendab, et parlament kiitis meetme heaks, kirjutab Patrick Breyer.
Parlament hääletas siiski krüptitud suhtluse erandi poolt, kuigi väidetavalt teenusepakkujad neid niikuinii ei skänni ja seega on tegemist pigem sümboolse erandiga. Enamust ei saavutatud ka nõudes piirduda sõnumiskännis üksnes kohtusüsteemis tuvastatud kahtlustatavatega, kuigi ka selles oli poolthääli rohkem kui vastaseid (322 poolt, 255 vastu).
Kodanikuõiguste aktivisti, europarlamendi endise liikme Patrick Breyeri sõnutsi on tõeline farss, et Euroopa Parlament nõustus meetmega, mille vastu enamik saadikuid hääletas. “Meie lapsed on selle ebademokraatliku protsessi tõelised kaotajad. Tõelise ja püsiva lastekaitsemääruse vastuvõtmine on nüüd tõsises ohus. Nõukogu ei nõustu kunagi hädavajaliku muudatusega, kuni on võimalik lihtsasti rakendada vana lähenemisviisi, kus sõnumeid skännitakse tehnoloogiaettevõtete meelevalla järgi,” kirjutab Breyer.
Parlamendis täna heaks kiidetud ajutine meede, mis lubab erasõnumeid skännida, et leida laste seksuaalse kuritarvitamise materjale, kehtib kuni 2028. aastani või kuni saavutatakse püsimääruse kokkulepe.
Kuigi parlament andis sellega sõnumisaladusele arvestatava hoobi, ei lõpe võitlus sellele vaatamata. Nimelt on alles algamas läbirääkimised sõnumikontrolli püsiversiooni (Chat Control 2.0) üle. Viimase läbirääkimised jätkuvad septembris, mil kosmisjoni, parlamendi, liikmesriikide vaheline peamine vaidlusküsimus on endiselt küsimus, kas sõnumeid peaks saama valimatult skännida või tuleks piirduda üksnes kahtlustatavatega. “Vastupanu, mida nägime täna parlamendis, oli nii tugev, et enamuse leidmine püsiva, kahtlusteta lausskännimise toetuseks on tulevastes läbirääkimistes täielik utoopia,“ nentis Breyer.
Seni aga võivad USA tehnoloogiaettevõtted taas seaduslikult uurida kõigi eravestluseid, ande neist võimudele teada ja võttes meetmeid. Ilma et selleks oleks vaja kahtlustust, rääkimata kohtu loast. Enim puudutab võimalus näiteks Instagrami, Discordi, Snapchati ja Xboxi sõnumeid, aga ka Gmaili ja Apple’ iCloudi kaudu saadetud e-kirju.
Mingi protest siin ei aita, lolluse vastu aitab ainult EXIT! Õnneks britidel oli mõistust selles osas aga oma migratsiooniga on nad rohkem mudas kui EL. Ja EL sellel kujul on saatanast! Sealt tuleb lahkuda, Nato on teine asi – alati käsi, sest meie kaitsevõime ilma toetuseta oleks väga kahtlane !
NATO on ka väga kahtlane, vähemalt sama kahtlane kui EU. NATO ei ole mingi kollektiivse kaitse organisatsioon vaid on algusest peale loodud vaid USA huvide kaitsmiseks maailmas. Keda või mida meil siin üldse kaitsta on ja kelle eest? Kas valitsust milline teeb kõike vastupidiselt sellele mis oleks kasulik eesti rahvale. NATO ei kaitse meid meie oma valitsuse eest mis on meie kõige suurem oht ja vaenlane. Venemaa poleks meile mingi oht kui valitsus ei provotseeriks ega õhutaks sõda. Ukrainlased juba astusid selle reha otsa, lasid CIA-l panna püsti nukuvalitsuse, asutada riigis USA osalusega ohtlike viirustega tegelevad viroloogialaborid ja provotseerisid Venemaad sõda alustama. Kui ukrainlased otsa saavad oleme meie järgmised ja mitte oma vaid ainult USA huvides et nõrgestada Venemaad ja müüa relvi. USA ei tule ise siia Venemaaga kaklema vaid kasutab selleks ära NATO-t ja euroopat. Pealegi on tal tegemist Lähis-idas ja suur rõhk on samuti Hiina nõrgestamisel mis võib osutuda tunduvalt kõvemaks pähkliks kui on Venemaa.