Euroopa Parlamendi päevakorda on taas jõudnud vastuoluline eelnõu, mis annab tehnoloogiaettevõtetele õiguse skännida eurooplaste sõnumeid, sh krüptitud sõnumeid, et leida laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali. Seekord püütakse eelnõu läbi suruda kiirmenetlusega, millega Euroopa Parlament täna nõustus ja seega on eelnõu algsel, muutmata kujul hääletusel juba neljapäeval, kirjutab Euronews.
Mäletatavasti kehtestas EL 2021. aastal ajutise sõnumikontrolli meetme, et võidelda laste seksuaalse kuritarvitamise vastu internetis (CSAM). Meede pidi kehtima vaid kuni alalise õigusakti vastuvõtmiseni. Ajutine õigusakt sisaldab aga vastuolulist meedet, mis lubab suurtel tehnoloogiaettevõtetel skännida inimeste eratekste ja pilte, et leida CSAM-materjale või potentsiaalset laste ahvatlemist. Ajutise meetme kehtivus lõppes tänavu 3. aprillil, kuigi Euroopa Komisjon oli teinud ettepaneku skeemi ajutiselt pikendada. Euroopa Parlament ei kiitnud aga lahendust heaks, vaid nõudis määruse eelnõusse muudatusi, mis piiranuks sõnumikontrolli ulatust. Parlament nõudis, et eravestluste puhul piirdutaks vaid kriminaalkuritegudes kahtlustatavatega ning et välistataks tundmatute fotode ja vestlusajaloo automaatne kontroll tehisaruga. Seega ei lükanud parlament sõnumikontrolli otseselt tagasi, küll aga tahtis võimalusi selle ulatust kärpida.
Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon Euroopa rahvapartei (EPP) paistab aga olevat oma südameasjaks võtnud moel või teisel määruse pikendamine läbi suruda. Seda vaatamata tõsiasjale, et kevadel hääletasid paljud EPP liikmed eelnõu vastu. Nii palus EPP juba 17. juunil, et Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola jätkaks ajutise meetme menetlust. Seejärel kutsuski Metsola EL juhte eelnõuga edasi liikuma ja eelmisel nädalal nõustusid liikmesriigid sõnumikontrolli ajutise taastamisega. EPP fraktsiooni juht Manfred Weber on nüüdseks sõnumikontrolli eelnõu parlamendi päevakorda sättinud, kuid selles versioonis ei ole arvestatud ühegi muudatusettepanekuga, mida parlament alles kevadel nõudis. Enamgi veel, EPP on sel korral tarvitusele võtnud harva kasutatava erimenetluse, olles parlamenti saatnud algversiooni ja taotledes kiirmenetlust. Eeldatavasti annab säärane erimenetlus määruse toetajatele arvestatava eelise.
Tavapärase menetluskorra järgi on eelnõu tekst vastu võetud siis, kui Euroopa Parlamendi liikmete absoluutne enamus ehk vähemalt 361 liiget pole teksti tagasi lükanud. Kui aga parlament lükkab teksti tagasi, ei tööta nõukogu sellega edasi ja tekst peaks liikuma Euroopa Komisjoni. Nüüd aga tahetakse parlamendi täiskogu hääletus korraldada ilma, et algteksti oleks komisjonis muudetud ehk hääletada uuesti täpselt sama versiooni üle, mis kevadel parlamendis oli. Roheliste fraktsiooni liige Markéta Gregorová nimetab sellist menetlust ebademokraatlikuks ja EPP püüdeks suruda peale oma prioriteete. Sõnumikontrolli vastase, europarlamendi endise liikme Patrick Breyeri sõnutsi on tegemist menetlusliku trikiga, mille õnnestumise tõenäosust suurendab peagi algav puhkus ja sellest tingitud vähene osalus istungitel.
Konservatiivne EPP fraktsioon põhjendab taotletud kiirmenetlust aga sellega, et fraktsiooni hinnangul on aprillist peale veebis laste seksuaalse väärkohtlemise asjus valitsenud tohutu õiguslik lünk. “Me ei saa aktsepteerida seda õiguslikku tühimikku. Me ei saa lubada, et laste kuritarvitamist kujutav materjal jääb päev päeva järel märkamata ja teatamata,” seisab EPP postituses.
Kriitikud on seadust selle algusest peale nimetanud sõnumikontrolliks (Chat Control), sest leidmaks otsitavat materjali, tuleb skännida kõigi kasutajate sõnumeid, sh otspunktkrüptitud sõnumeid. Euroopa Parlamendi roheliste/EFA fraktsiooni liige Ignazio Marino nimetas sõnumikontrolli ulatuslikuks jälgimiseks ja lisas: „Lapsi kaitstakse aruka jõustamisega, mitte skännides miljonite süütute inimeste erasõnumeid.“ Ühtlasi juhivad kriitikud tähelepanu, et EL andmete järgi on umbes 60% kahtlaste tegevuste teadetest pärit avalikest postitustest ja pilvesalvestustest, mitte erasõnumitest. Avalikke postitusi ja pilve aga määrus üldse ei puuduta. Samuti ei ole riigid teatanud, nt Saksamaa, et teatiseid oleks määruse kehtivuse järel kõvasti vähemaks jäänud. Vastupidi, paljud tehnoloogiaettevõtted on nn vabatahtliku kontrolliga hoopis jätkanud.
Täna nõustus Euroopa Parlament EPP taotletud kiirmenetlusega ja seega on eelnõu parlamendi täiskogu istungil sel neljapäeval, viimasel istungil enne puhkust. Juhul kui ülekaalukas enamus parlamendist (361) ei hääleta eelnõu vastu, loetakse tekst vastu võetuks ja sõnumikontroll pikendatuks kuni 2028. aastani. Tehnoloogiaettevõtetel avaneb taas võimalus kõigi eurooplaste kõiki sõnumeid piiranguteta kontrollida.
