Cambrdige’i kaasamiskoolitusi korraldab Stop Hate UK, mis on enda sõnutsi aktivistide heategevusorganisatsioon, kuid koolitusmaterjalides selgitatakse üliõpilastele, et nende sõnavabaduse õigust võidakse piirata, et islamofoobia on kuritegu ja et isegi näoilme võib kahjustada, kirjutab The Spectator.
Kolledži haridus- ja juhendamisosakonna õpilastele saadetud kirja järgi on bakalauresuseõppes kohustuslik kaasamiskoolitus läbida, sest „on oluline, et kogu kogukond tagaks ühise ja ühtse reaktsiooni”. Kaasamiskursus algab oktoobris ja selle 90-minutistes loengutes demonstreeritakse kaasavat käitumist ning õpetatakse ära tundma vihajuhtumit ja selle mõju.
Stop Hate UK on avaldanud ka õppevideo, milles õpetatakse, et üliõpilased peavad alati näitama positiivsust, kasutama aupaklikku ja sõbralikku keelt, mis ei kahjusta ega solva kedagi. Videos õpetatakse vihakõne tagajärgi ja mida peale hakata, olles tuvastanud vihakõne. Näiteks selgitab video, et seadused kaitsevad teatud rühmi, sh seksuaalne orientatsioon, puue, transsoolisus jms ning et on äärmiselt oluline vältida vihakõnet veebis, sh vihaste postituste, videote või fotode jagamist. Video järgi on vihajuhtumi tagajärjed traagilised, nt Durhami ülikoolist visati välja paar õpilast, kelle kommentaarid olid rassistlikud või rikkus õpilane kooli vägivallapoliitikat ning politsei uurib vihakõnet isegi erapidudelt jagatud fotode alusel. „Vihakõnet ei tolereerita ja, nagu näete, võetakse seda äärmise tõsidusega. Purjus olemine pole iial vabandus,” selgitab Stop Hate UK videos.
Heategevusorganisatsiooni sõnastik annab ka juhise, kuidas oma kaasavust välja näidata. Sellistena on tõlgendatavad soovitused hoiduda mikroagressioonist ja mikroebavõrdsusest, tahtmatutest märkustest ja alateadlikest sõnumitest, mis alavääristavad ja heidutavad inimesi. Need vihajuhtumid võivad aga väljenduda ainuüksi näoilmes, žestides, hääletoonis ja sõnavalikus ning isegi pahatahtlikus kaebuses parkimise kohta. Tähelepanu väärib, et läbivalt kasutatakse sõna „vihajuhtum”, mitte „vihakuritegu”. Tegemist on käitumisega, mis jääb alla õigusliku künnise. Kusjuures alles kevadel teatas siseminister Shabana Mahmood, et kavatseb mittekuritegelike vihajuhtumite käsitlused lõpetada ja et politsei ei peaks sõnumeid uurima.
Caiuse pressiesindaja sõnutsi on kool üliõpilastega konsulteerinud ja võtnud endale kohustuse korraldada juhendatud kaasavusarutelusid. Samas on pressiesindaja selgitused kursuse kohustuslikkuse asjus palju leebemad kui üliõpilastele tegelikult saadetud kohustus. Väärib ka märkimist, et kaasamiskoolituse kava järgi võivad üliõpilaste sõnavabadust „piirata muud kohustused, vastutus, seadused ja kokklepped” ning et “arvamusi, hoiakuid ja eelarvamusi mõjutavad ja kujundavad alateadlik kallutatus, meedia eelarvamused, valeuudised jms.” Seejuures kasutab ülikool mõistet „alateadlik eelarvamus“, mille Ühendkuningriigi valitsuse aruanne on juba puudulikuks tunnistanud, jõudes järeldusele, et pole tõendeid alateadliku eelarvamuse koolituse ja meetodite toimivuse kohta. Aruande järgi „ei paista sellised koolitused olevat tõhusad, et parandada mitmekesisuse tulemusi töökohtades“. Vastupidi, valitseb hoopis negatiivse mõju oht.
Sõnavabaduse eest seisva ühingu Free Speech Union sõnutsi on kaasamiskoolitus järjekordne märk Cambridge’i intellektuaalsest langusest ja täielikust hoolimatuses üliõpilaste sõnavabaduse õiguste puhul. Free Speech Union juhib ka tähelepanu, et koolituse korraldaja Stop Hate UK hinnangul on islamofoobia kuritegu, kuigi tegemist on defineerimata õigusmõistega ja seda on üksnes valitsus püüdnud sisustada. Seega paistavad aktivistid olevat julgustust saanud valitsuse määratletud „moslemitevastasest vaenulikkusest”, et summutada islamikriitikat, sellekohast arutelu ja vastuseisu.
Akadeemilise vabaduse komitee (CAF) on aga leidnud koolituse korraldaja materjalides lausa õiguslikke vigu. Näiteks ei ole Stop Hate UK nimetanud vanust, mis on aga juba 2010. aasta võrdõiguslikkuse seaduse järgi kaitstud tunnus. Samuti sätestab seadus „soovahetuse“, kuid koolitusmaterjalides on see asendatud „sooidentiteediga“, kuid see pole seaduse järgi kaitstud tunnuste seas. Küll aga on Suurbritannia ülemkohus 2025. aasta kohtuasjas järeldanud, et seaduse mõisted „mees“, „naine“ ja „sugu“ kannavad bioloogilist tähendust. Seega on sookriitiline veendumus seaduse alusel kaitstav, aga kui üliõpilastele esitada vaieldavat sooideoloogiat kujunenud õigusena, ei saa seda pidada neutraalseks õpetamiseks.
Samal ajal on Cambrige’i ülikool veetnud peaaegu kaks aastat, et uurida filosoof Nathan Cofnasi seaduslikke sõnavõtte seoses pärilikkusteooria ja positiivse diskrimineerimisega. Ülikool jõudis lõpuks järeldusele, et Cofnasi vaated võisid küll paljusid solvata, aga ei rikkunud seadust ega olnud vastuolus ülikooli reeglitega. Haridussüsteemis aga keelustatakse raamatuid ning leitakse, et laste joonistused võivad jumalat teotada ja kohustatakse tüdrukuid hidžaabi kandma. Lapsed aga peavad õppima tundma valgete privileege ja teadma, et „rassism eeldab võimu“. Transideoloogiat kritiseerivaid õppejõude tabab aga nõiajaht ja tseremooniaid sunnitakse mittebinaarseiks. Õppejõududest 77% tunnistab, et akadeemiline vabadus on muutunud piiratumaks ning loengute sisu dikteerivad üha enam üliõpilased ja õppejõududel on kujunenud välja enesetsensuur.
Absurdistan!