Signal tegevjuht Meredith Whittakeri sõnutsi soovivad valitsused piirata veebi ja suurendada võimude juurdepääsu kõigi sõnumirakenduste vestlustele väitega, et naiste ja laste kaitseks on seda hädasti vaja. Signali tegevjuhi hinnangul suudaks lapsed aga kergesti igasugustest piirangutest mööda minna ning näiteks sotsiaalmeediakeeldu ja sõnumikontrolli võiks pigem nimetada „enneolematuks suhtlus- ja infokontrolli režiimiks,“ kirjutab BBC.
Whittaker on varem öelnud, et kui mõni riik peaks tahtma sõnumirakendusse tagauksi või muul moel riivata kasutajate privaatsust, sh nõudma krüpteeringu nõrgendamist, lahkub ta rakendusega sellest riigist. Nüüdki kinnitas Whittaker seda väidet: „Jah! Jumal küll, mul on selgroogu. See ei muutu tujust sõltuvalt. See ei muutu konsultantidest tingitult.“ Whittakeri sõnu kinnitavad ka teod – Signal on täielikult või osaliselt blokeeritud Venemaal, Hiinas ja Iraanis.
Krüptitud sõnumivahetusrakendusi on kritiseerinud veebiturvalisuse organisatsioonid, sest näiteks pidavat lapsi suunatama sellistele platvormidele, kus neid sunnitakse looma seksuaalset materjali. Selle kohta selgitas Signali tegevjuht: „Tehnoloogiaettevõtted vastutavad oma disainivalikute eest ega saa ignoreerida riske, mida need valikud lastele kaasa võivad tuua.”
Teisalt leidub ka palju krüptitud sõnumirakenduste toetajaid. Näiteks ütleb soolise vägivallaga Lõuna-Aasias tegelev heategevusorganisatsioon Chayn, et riikide jälgimise ja küberrünnakute ajal on Signal ellujäämise vahend. „Nagu iga platvormi puhul, võivad seda kasutada ka pahatahtlikud isikud ja me peame seda tõsiasja samuti meeles pidama,“ sõnas Chayni asutaja.
Seejuures sõltub palju kasutajatest, näiteks Kanadas jagasid politseinikud Signali rühmas rassistlikke ja naisi alandavaid sõnumeid, mis levisid siis, kui üks rühma liige edastas need meediale. Ühe osalenu advokaat selgitas, et mehed pidasid Signali sama privaatseks ja turvaliseks nagu nende kodu. Whittaker tõmbab näite juures paralleeli kodu köögiga: kui nad oleks pidanud vestlust köögis ja üks osalenutest oleks teised reetnud, kas siis küsitaks, et mida hakata köögiga peale. Seega on Whittaker veendunud, et krüpteering peab toimima kõigi jaoks või ei toimi see kellelegi. „See on põhiõiguste põhimõte. Need kehtivad isegi jobudele,“ lisas Whittaker.
Whittaker tõi esile ka juhtumi Ameerikast, kus naine arreteeriti siis, kui Meta andis üle tema erasõnumid, mille järgi oli naine aidanud tütrel saada juurdepääsu abordile osariigis, kus see oli kriminaalkuritegu. Sellega rõhutas Whittaker, et kaitstud erasuhtlus kaitseb inimesi paljude kahjude eest, sh „vägivaldse abikaasa, andmebaasi pääseva naistevihkajast korrakaitsja või autoritaarse valitsuse eest, mis arvab, et naised ei peaks haridust saama“.
Veel käsitles Whittaker tehisaru inimkonna vastu pöördumise hoiatusi ja tõdes: „Oht on vägagi reaalne, aga tegemist ei ole särava kummituslooga, millest hullunud poisid räägivad“. Selle asemel usub ta, et otsesem oht valitseb tehnoloogia hoolimatus kasutuses. Seejuures viitas Whittaker väidetavale juhtumile, kus USA luureteenistuste vestlusrobot leiutas teabe tuumarelva materjali vedava Hiina laeva kohta ja see olevat põhimõtteliselt pannud USA-d juba sõjaks Hiinaga valmistuma. „Süsteemi, mis toodab vigaseid luureandmeid ja viib meid peaaegu sõjani Hiinaga, ei tohiks mingil juhul pidada ülimalt intelligentseks,“ nentis Whittaker.
Whittaker õppis ülikoolis kirjandust ja ilma infotehnoloogilise hariduseta asus ta 2006. aastal tööle Google’i ajutise töötajana. Seal rääkis tema kolleeg talle 2017. aastal projektist Maven ehk Google’i salajasest lepingust USA kaitseministeeriumiga. Selle eesmärk oli luua tehisaru, millega määrata droonide sihtmärke, sh nn surmaahela lühendamist, millega kärpida aega, mis jääb masina poolt sihtmärgi mäkimise ja tulistamisotsuse vahele. See ja muud põhjused ajendasid Whittakerit 2018. aastal korraldama streiki, et mh protestida uue tehnoloogia liiga kiire kasutuselevõtu vastu. Lõpuks Google loobus kaitseministeeriumi lepingust ja selle võttis üle Palantir.
