Inflatsioon: eurooplaste raha kaotab väärtust

Finantsteenuste osutaja Revolut avaldas Euroopa varade väljavoolu indeksi, mis on arvutatud EL 20 liikmesriigi 20 007 täiskasvanu küsitluse ning ametlike hoiuste ja inflatsiooni andmete alusel. Selgub, et leibkonnad vaesustuvad, kuigi nende raha seisab kasutuseta, kirjutab Euronews.

Uuringus kasutatud 20 turu keskmine üheaastase hoiuse intressimäär oli 2,76%, aga sama aja inflatsioon oli 2,94% ning 12 turu hoiuste tootlus jäi inflatsioonile alla. See tähendab, et keskmiselt kaotab selline kasutuseta hoius pangas väärtust. Kuid inflatsioonist tingitud kahjust veelgi suurem on alternatiivkulu. Revoluti arvutuse järgi jääb majapidamistel iga passiivselt pangakontol hoitud 10 000 euro kohta keskmiselt saamata 638 eurot aastas, kui võrrelda MSCI Europe ETF-i viimase kümne aasta aastapõhise 9,06% tootlusega. Kohaldades seda 6,3 triljoni euro suurusetele hoiustele, tähendab see Revoluti hinnangul 422 miljardit eurot aastas kasvukapitali, mis ei jõua Euroopa ettevõteteni.

Eurooplased paigutavad säästud pigem hoiustele või lihtsalt panka aga seepärast, et kaks kolmandikku ei ole kunagi parema intressimäära nimel panka vahetanud ja 26% eelistab lihtsalt senist panka, 18% peab erinevust tähtsusetuks ja 15% ei tea, kust otsida. Peaaegu pooled (46%) hindavad aga inflatsiooniga korrigeeritud tootlust valesti ja 19% ei ole üldse teadlikud, et inflatsioon mõjutab nende raha. Enam kui pooled kasutavad mitut finantsrakendust ning neist 45% leiab, et rakenduste killustatus takistab aktiivselt investeerimast. Igal viiendal eurooplasel pole aga üldse sääste. Investeerimata jäetakse 29% puhul tajutava riski ja 27% puhul teadmiste puudumise tõttu. 

Revoluti varahalduse ja kauplemise juht Rolandas Juteika lükkab tagasi idee kasutada jõulisemat, näiteks automaatse liitumise skeemi, millega püüti suurendada osalemist pensionifondides. Samas on Revolutil ka selge ärihuvi, sest ettevõte müüb investeerimistooteid, mida eurooplased võiksid kasutada. Kusjuures nn automaatne liitumine ei lahendaks Revoluti juhi hinnangul ikkagi tajutava riski ja teadmiste puudumise põhjuseid. 

Inflatsiooni ja hoiuseintressimäärade vahel on Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides suured erinevused, mida juhib Bulgaaria 2,3%-ga, Slovakkia 1,7%-ga ja Leedu 1,3%-ga. Samas on just neis riikides suurem huvi investeerida väiksemaid summasid, näiteks bulgaarlastest ja rumeenlastest 51% on valmis investeeringutega alustama. Lääne- ja Lõuna-Euroopas on aga suurimad kasutamata rahavarud: Saksamaal 1,9 triljonit eurot ja Prantsusmaal 588 miljardit eurot. Põhja-Euroopas seevastu on hoiuseintressimäärad üldjoontes inflatsiooniga kooskõlas, aga investeerimisteadlikkus madalaim: Taanis ja Rootsis mõistab vähem kui 40% vastanutest, kuidas inflatsioon mõjutab pikaajalist rikkust.

Brüssel tahab säästud liikuma panna

Sarnaseid teemasid käsitles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kõnes, mille eelmisel kuul pidas Prantsuse ärijuhtidele. Von der Leyen pidas kasutamata hoiuseid pigem Euroopa konkurentsivõime kui isikliku rahaprobleemina. „Euroopas ei ole puudust tehnoloogiast ega säästudest,“ kuulutas von der Leyen, kelle sõnutsi on hoopis puudus suutlikkusest laiendada Euroopa ettevõtteid. Komisjoni presidendi sõnutsi lahkuvad Euroopas alustanud ettevõtted sageli mujale, et leida rahastust, või lubavad end üles osta. „Euroopal on säästud. Ja kahjuks seisavad need säästud kasutamata,“ nentis von der Leyen ja viitas leibkondade säästudele pankades, kus on vähemalt 10 triljonit eurot kasutamata raha. „Ja suur osa Euroopa säästudest on investeeritud väljaspool meie kontinenti. Euroopa peab nüüd need säästud oma ettevõtete heaks tööle panema. See on säästu- ja investeerimisliidu eesmärk,“ lõpetas poliitik. 

Tähelepanu väärib tõsiasi, et Komisjoni nimetatud 10 triljoni eurot ja Revoluti 6,3 triljonit eurot on võrdlemisi erinevad. Komisjoni summas sisalduvad kogu EL leibkondade pangakontodel hoitavaid sääste, aga Revolut arvestas üksnes likviidseid hoiuseid 20 uuritud turul. 

Igal juhul on Draghi aurande järgi 2030. aastani Euroopa investeeringute lisavajadus 750–800 miljardit eurot aastas, mida Euroopa Parlamendi hinnangul peaks rahastama nii avalik kui ka erasektor. Sellega rahastataks digitaliseerimist, energeetikat, kaitsevaldkonda ja taristut. Kuid Eurostati järgi oli riigivõlg tänavu esimeses kvartalis 82,9% EL SKP-st ja euroalal 88,9%, seega ei suuda liikmesriigid ilmselt kuigi palju kokku laenata. Nii on Euroopa Komisjon võtnud plaani luua säästu- ja investeerimisliidu, mida juhib finantsteenuste volinik Maria Luís Albuquerque. Väidetavalt ei puudutaks selle skeemiga hoiuseid, vaid liit muudaks kapitaliturgudele investeerimise eraisikute jaoks lihtsamaks ja huvipakkuvamaks, mh säästu- ja investeerimiskontode, maksustiimulite, pensionitoodete, finantskirjaoskuse ja kapitaliturgude integreerimise kaudu. 

Kriitikute arvates on aga sellise ulatusliku puudujäägiga vastamisi oleval Komisjonil ilmselge huvi mõjutada, kuhu leibkondade raha lõpuks jõuab. Säästu- ja investeerimisliiduga on kavas tugevdada järelevalvet ja rohkem ühtlustada, kuid kriitikute hinnangul võib see nihutada osa finantsturgude otsustus- ja järelevalvepädevusest EL tasandile. Von der Leyen tõdes aga toonases kõnes, et aega on vähe ja kokkulepe tuleb saavutada enne aasta lõppu, ideaalis kõigi 27 liikmesriigiga. „Aga kui see ei õnnestu, teeme seda vajaduse korral nendega, kes on valmis,“ kuulutas ta.