Chiemgaueri juured peituvad 2003. aasta kooliprojektis, millega sooviti edendada kohalikku ettevõtlust Baieri äärealal, hoides raha piirkonnas ringlemas. Nüüdseks on rahale lisandunud kliimamõõde ja chiemgauereid saab teenida kliimasõbralike valikute eest, kirjutab Deutche Welle.
Saksamaal peetakse Prieni küla paralleelset maksevahendit teatavaks mikrofinantssüsteemiks, mis on toiminud juba rohkem kui kaks aastakümmet. Pealtnäha on chiemgauer nagu mänguraha, mida kaunistavad värvilised rohutirtsud, lepatriinud jt putukad. Valuutat haldava ühingu Chiemgauer e.V juhi Christian Gelleri sõnutsi kulutatakse aastas 5 miljonit chiemgauerit, kusjuures 1 chiemgauer on võrdne 1 euroga. Chiemgaueritest “mängurahaga” saavad kohalikud elanikud tasuda nii sularahas kui ka spetsiaalse kaardiga kohalikes ettevõtetes. Mõne väikepoe omaniku sõnutsi maksab hinnanguliselt 10–15% klientidest sel moel. Ettevõtted omakorda maksavad teenitud chiemgaueritega tarnete jms eest, kusjuures ettevõtted saavad 5% teenustasu eest vahetada chiemgauerid eurodeks. Eraisikutel sellist võimalust ei ole. Igal juhul on hoiab teenustasu paljuski valuutat toimimas.
Nüüdseks on projekt arenenud juba nii kaugele, et chiemgauereid valmistab spetsiaalne ettevõte, neil on vesimärgid ja võltsimisvastased tunnused. Kuigi Saksamaa seaduse järgi võib eurost erineva raha trükk ja kasutus olla kriminaalkuritegu, on Saksamaa keskpank esialgu seda külavaluutat sallinud, sest chiemgauerit kasutab väike piirkond, vaid umbes 4200 inimest ja 300 ettevõtet. Kasutada soovijad peavad liituma Chiemgaueri ühinguga ning omanikud peavad iga kuue tagant ostma väikese templi. Näiteks 10 chiemgaueri pangatähe templi hind on umbes 0,30 eurot ja pangatäht kaotab kehtivuse kolme aasta möödudes.
Hiljaaegu lisandus maksevahendile keskkonnaveksli mõõde, millega püütakse vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid. Elanikud saavad chiemgauereid teenida, kui otsustavad kliimasõbraliku valiku kasuks. Olgu see siis uute riiete asemel vanade parandamine, autojagamise platvormi kasutus või kodu soojustamine looduslike materjalidega. Sääraste tegevuste preemia on 1–200 chiemgauerit. Preemiat rahastavad kohalikud elanikud ja ettevõtted ühisfondi kaudu.
Praegu osaleb Saksamaa chiemgaueri süsteemis siiski vähem kui 1% piirkonna elanikest. Kuid leitakse, et juhul kui süsteem kasvab, peaks Saksamaa keskpank sekkuma ja süsteemi reguleerima.
Sarnased kohaliku valuuta skeemid on Baierimaalt levinud veel Saksamaa nelja piirkonda. Ka maailmas pole süsteem ainulaadne, vaid leidub ligikaudu 300 säärast valuutat, mis toimivad ametliku raha kõrval. Enamik neist on Euroopas ja Brasiilias peamiselt eesmärgiga parandada kohalikku majandust ja heaolu. Vaid mõni üksik on loodud just kliimapööret arvestades, nt Hispaanias Viladecansis premeeritakse elanikke energia säästmise eest vilawatiga; Indoneesias ja Filipiinidel saavad elanikud aga žetoone, kui koguvad ja annavad plastpudeleid ringlusse.
Kas selline raha võiks olla alternatiiviks, kui Keskpank kõigile CBDC kohustuslikuks muudab? Samas on kahtlane, et taoline süsteem siin Eestis käima läheks, kui riik isegi maasikamüügi sildid käsib ära koristada. Kust ma seda kohalikku kaupmeest siis otsima lähen?
Tegelikult on see vaid väärtusetu number. Polegi vahet chiemgauer või euro. Pole ka vahet, kas see number on trükitud paberilipikule või näed seda arvutiekraanilt. Mõlemal juhul on see vaid väärtusetu number, mis püsib püsti ainult inimeste usul. Kui kaob inimeste usk siis kukub sellise numbri väärtus kolinal kokku.
Vaatan YouTube-st aeg-ajalt “Kullastandardi” saateid.
Seal käis ühes saates läbi idee paberrahast, mis kannaks endaga kaasas reaalset kullast elementi. Nii oleks käibel sisuliselt kullast raha paberist raamistusega.
Sellisel rahal püsiks stabiilselt väärtus, mis ei sõltuks enam inimeste usust ja meelestatusest.
Isiklikult arvan, et sellise raha kasutus vajaks hulgaliselt seadmeid, mis kontrolliksid kuldelemendi puhtust ja kaalu mingi puutumatu (optilise, elektromagnetilise, vms) meetodiga. Muidu hakkavad tekkima kiiresti vastavad valerahad mingi “kassikullast” elementidega.
Ainus alternatiiv on väärismetallid ja naturaalmajandus. Lisaks kõikidest tsentraalsetest süsteemidest loobumine ja kogukondlik tegevus. Üks kasvatab maasikaid, teine vilja, kolmas peab veskit jne.
RAHA
Väärismetallist maksevahendi usku olen ka mina. Kuld- ja hõbemünt maksis kunagi Pärsias, Hiinas, Indias, Euroopas – see oligi globaalne valuuta.
Kindlasti peaks väärismetallist raha olema rahva käes ja laiatarbe kasutuses.
Kusagilt riigipangast saab selle väärismetalli kergesti kätte võõrvallutaja ja ka omad poliitikud võivad selle ära varastada.
Trump presidendiks saades tahtis kohe kullavarusid üle vaadata, et kas on ikka alles. Eestis oleks asi kindlasti hullem, siin üritavad poliitikud kohe seda kulda varastama hakata (kadus kunagi VEB-fond, kadus riigitagavara teravili).
Kõik see vajaks mingeid laiatarbe-seadmeid, millega saab kulla puhtust kergesti, kuid usaldusväärselt kontrollida.
Investeerimiskullal ja ehtekullal on suur vahe. Ehtekuld on mõnikord teiste metallidega nii ära solgitud, et seda nimetatakse lausa rämpskullaks.