Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:
- Ühendriikide ülemkohus lükkas veel ühe sotsiaalmeedias sõnavabaduse piiramise juhtumi tagasi.
- Saksamaa transpordiminister: sisepõlemismootorite keelu tühistamata jätmine võrduks suuremahulise valijate petmisega.
- Saksa suurpank sulges vasakaktivistide nõudmiste järel opositsioonipartei pangakonto.
- Rootsi: kahtlused europarlamendi valimiste aususe suhtes.
- Saksamaa jalgpallistaar: kontrollimatu immigratsioon on riigi ebaturvaliseks muutnud.
Ühendriikide ülemkohus lükkas veel ühe sotsiaalmeedias sõnavabaduse piiramise juhtumi tagasi
Ameerika Ühendriikide kõrgeim kohus ei võtnud menetlusse sotsiaalmeedias poliitikat kommenteeriva Rogan O’Handley kaebust selle kohta, et sotsiaalmeediaplatvorm Twitter tsenseeris California osariigi ametnike survel tema postitusi ja piiras seega tema põhiseaduse kaitse all olevat sõnavabadust. Platvorm peatas O’Handley võimaluse oma 1.5 miljoni jälgijaga kontole postitada väidete tõttu, mis puudutasid 2020. aasta Ühendriikide presidendivalimistel toimunud võimalikku tulemuste võltsimist. Peatamisele eelnes California osariigi ametnike sekkumine, kes märkisid tema postitused valeinfoks. Alama astme kohtust O’Handley õigust ei saanud ning pöördus kaebusega ülemkohtu poole. Ülemkohus aga kaebust menetlusse ei võtnud ehk sellega leiti sisuliselt, et osariigi ametnikud midagi valesti teinud ei ole. O’Handley sai oma konto tagasi pärast seda, kui Elon Musk 2022. aasta oktoobris Twitteri ära ostis ja sellised sõnavabaduse piiramise praktikad lõpetas. Nüüd kannab platvorm nime X.
Kui selles juhtumis jättis ülemkohus oma seisukoha üldse kujundamata, siis eelmise nädala uudiste ülevaates tõime välja, kuidas teises märgilises ja sisult sarnases kohtuasjas jõudsid ülemkohtunikud järeldusele, et hagejad ei suutnud piisavalt tõendada, et kannatasid föderaalametnike ja sotsiaalmeediaplatvormide vahelise suhtluse tõttu otsest kahju. Küsimus puudutas 2022. aasta mais alguse saanud kohtuasja, kui Missouri ja Louisiana osariikide peaprokurörid andsid Joe Bideni ja tema valitsuse ametiisikute vastu sisse hagi, milles selgitasid, et Bideni administratsioon rakendab sotsiaalmeedia ettevõtteid survestades nende kaudu tsensuuri ning surub seeläbi alla Ühendriikide põhiseaduse esimeses paranduses kaitstud sõnavabadust. Tsensuuri rakendati seoses Covid-kriisiga, kui nõuti tõese, kuid mingil põhjusel valitsuse vaatest ebasobiva info tsenseerimist. Lisaks takistati näiteks enne 2020. aasta presidendivalimisi Joe Bidenit potentsiaalselt kahjustavate artiklite levikut ja pärast valimisi võimalikest valimispettustest rääkivate postituste tegemist. 2022. aasta sügisel lisandusid samasse kohtuasja hagejatena ka eraisikud, nende seas mitu tuntud teadlast, keda valitsuse survel või suunistel oli sotsiaalmeedias tsenseeritud. Alamate astmete kohtud tegid asjas mullu esialgse ettekirjutuse, mis takistas ametnikel sel viisil sotsiaalmeediafirmadega suhtlemist, kuid ülemkohus ei pidanud ettekirjutust põhjendatuks. Selle kaasuse sisuline arutelu kohtutes siiski jätkub.
Ka Eestisse lisandus sel nädalal värske näide selle kohta, kuidas efektiivne tsensuur sotsiaalmeedias töötab. Nimelt ei lasknud Facebook jagada Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) artiklit, mis rääkis kaitsepolitsei ametnike piinlikust fopaast ehk sellest, kuidas nad valenime kasutades üliõpilaskorporatsioon Sakala külalisõhtule õlut jooma läksid ja seal vahele jäid. Miks artikkel platvormi hinnangul jagamiseks kõlbmatu oli, ei ole tegelikult selge, ehkki Facebooki emafirma Meta põhjendas seda tehnilise probleemiga.
Juhtum on hea näide efektiivsest tsensuuri rakendamise võimust, mida platvormid omavad. Ehkki sellest palju ei räägita, on seda võimu rakendatud pikalt ka Eestis. Koroonakriisi ajal tundsid sarnast tsensuuri paljud kodanikud, kes toimuvasse kriitiliselt suhtusid või esitasid fakte, mis hoolimata sellest, et need tõesed olid, võimude poolt mingil põhjusel ebasoovitavaks kuulutati. Ka Vabaduste portaali ühe artikli jagamist on Facebook sarnaselt takistanud. Facebooki asutaja Mark Zuckerberg tunnistas aga mullu, et koroonakriisi ajal soovisid valitsused Facebookilt faktitäpsete postituste tsenseerimist, mida platvorm ka tegi. Täpsemalt on koroonakriisi ajal paisunud tsensuuri analüüsitud siin ja siin.
Samasse kategooriasse kuulub tegelikult ka see, et Facebook saab vabalt otsustada, kas kuulutab mingi sisu valeinfoks või mitte. Näiteks briti dokumentalisti Martin Durkini kliimakatastroofi kuulutamist kriitiliselt vaatlev dokumentaalfilm “Kliimafilm: külm tõde” kuulutati valeinfoks paari faktikontrolliks maskeeritud arvamusartikli alusel. Valeinfo märge tähendab aga seda, et sisu levikut hakkab platvorm jõuliselt piirama.
Ehk küsimus sotsiaalmeediatsensuurist on paraku märksa laiem, kui üks ERR-i artikkel ja nõuaks süstemaatilisemat avalikkuse tähelepanu.
Saksamaa transpordiminister Volker Wissing hoiatas, et kui Euroopa Komisjoni presidendina jätkav Ursula von der Leyen alluks sotsialistide survele jätta 2035. aastast kehtima hakkav uute bensiini- ja diiselmootoriga autode müügikeeld jõusse, oleks tegemist suuremahulise valijate petmisega, vahendab portaal Euractiv. Euroopa Rahvapartei (European People’s Party, EPP) peab praegu teiste poliitiliste gruppidega läbirääkimisi, et saavutada parlamendis piisav toetus von der Leyeni jätkamiseks ja läbirääkimiste käigus ongi sotsialistid esitanud nõudmise keeld kindlasti jõusse jätta. Sotsialistide toetus on aga von der Leyenile jätkamiseks oluline.
“Kui von der Leyen ütleb nüüd uuesti, et on sisepõlemismootoriga autode keelustamise poolt, kaotab CDU igasuguse tõsiseltvõetavuse,” kommenteeris Wissing olukorda. CDU (Christlich Demokratische Union Deutschlands) ehk kristlikud demokraadid on von der Leyeni kodupartei Saksamaal, mis Euroopa tasemel on osa EPP-st. Saksamaa liberaalide ridadesse ehk FDP-sse (Freie Demokratische Partei) kuuluv Wissing viitab siin aga sellele, et CDU üks peamisi lubadusi enne valimisi oli sisepõlemismootoriga autode keelustamise tagasi pööramine. Samas tasub meenutada, et keelu kehtestamise taga eelmisel aastal oli von der Leyeni enda juhitud komisjon ja see oli osa tema suurest nn rohepöördekavast.
Saksa suurpank sulges vasakaktivistide nõudmiste järel opositsioonipartei pangakonto
Saksamaa suurim regionaalne pank Berliner Volksbank sulges hiljuti aktivistide nõudmisel parempoolse opositsioonipartei Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland, AfD) pangakonto, mida erakond kasutas annetuste kogumiseks, vahendab Remix News.
Selle põhjuseks oli vasakpoolse rühmituse “Vanaemad parempoolsete vastu” (Omas gegen Rechts) kampaania, mille käigus algatati ka veebipõhine petitsioon üleskutsega AfD pangakonto sulgemiseks. Petitsioon kogus üle 33 500 allkirja. “Vanaemad” kohtusid ka Volksbanki juhi Carsten Jungiga ja nüüdseks ongi Volksbanki pangalink AfD lehelt annetuste tegemise võimalusena kadunud.
Rootsi: kahtlused europarlamendi valimiste aususe suhtes
Rootsi rahvusringhääling SVT analüüsis juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ning avastas, et häälte kokkulugemisel esineb märkimisväärseid vigu pea pooltes valimisjaoskondades, vahendab The European Conservative. Enim esinenud probleemiks on asjaolu, et hääli loeti kokku rohkem kui neid valimiskastidesse pandud oli.
Et iga häält arvestataks vaid ühe korra, on Rootsis kasutusel süsteem, kus valija paneb enda hääletussedeli kinnisesse ümbrikusse. Nii saab võrrelda lõpuks kokku loetud hääletamissedelite arvu ka ümbrike arvuga, mis valimiskastidesse pandi. SVT analüüs toob välja, et 410-st valimisjaoskonnast 196 puhul oli selles arvestuses lahknevusi. Kokku avastati 213 viga ehk auditeeritud jaoskondade puhul üks viga iga 1000 hääle kohta.
Põhiliseks probleemiks oli asjaolu, et hääli oli kastides rohkem kui sinna pandud ümbrikke. SVT hinnangul võib selle põhjuseks olla see, et valijad panid mõnikord ühte ümbrikusse mitu sedelit ja see tuleb välja alles siis, kui hääli lugema hakatakse. Ehkki seda artiklis võimalusena ei mainita, võib vabalt spekuleerida ka sellega, et keegi lisas häälte lugemisel lihtsalt ümbrikuta hääletamissedeleid juurde.
Rootsi europarlamendi valimiste võit läks sotsiaaldemokraatidele, kes jätsid teisele kohale riigi praeguse valitsuse juhtpartei ehk liberaalkonservatiivsed moderaadid. Valimiste eel head tulemust oodanud Rootsi Demokraadid, kes on tuntud oma immigratsioonivastaste hoiakute ja jõuliselt parempoolsete vaadete poolest, jäid aga alles neljandale kohale.
SVT hinnangul ei ole avastatud vead sellised, mis võinuks valimistulemusi muuta. Samas kahjustavad sellised avastused kriitikute sõnul valimissüsteemi usaldusväärsust.
Saksamaa jalgpallistaar: kontrollimatu immigratsioon on riigi ebaturvaliseks muutnud
Saksamaa jalgpallikoondise ja Hispaania suurklubi Real Madridi nüüdseks juba endine keskvälja-äss Toni Kroos ütles hiljutises intervjuus, et Saksamaa on viimase kümne aastaga immigratsiooni tõttu märkimisväärselt muutunud. Kroosi sõnul on sisserändajad küll teretulnud ning tema hinnangul on suurepärane, kuidas Saksamaa on neid avasüli tervitanud, kuid samas lisas ta, et see kõik on olnud siiski liiga kontrollimatu ja selle mõjud ettearvamatud. Ehk tema sõnul ei ole Saksamaa massilise immigratsiooniga edukalt toime tulnud. “On selge, et kui tuleb palju inimesi, on alati mingi protsent, kes ei tee meile head, nagu neid on ka sakslaste seas,” ütles Kroos.
Kroos on viimased kümme aastat elanud ja mänginud Hispaanias ning teatas nüüd, et jääb sinna ka mängijakarjääri lõpetamise järel. Ta põhjendas seda asjaoluga, et Saksamaa on kümne aasta jooksul, mil ta seal elanud ei ole, muutunud palju vähem turvaliseks. Kroos ütles, et ta oleks Saksamaal elades mures, kui tema praegu seitsme aastane tütar hakkaks tulevikus vanemaks saades õhtuti väljas käima, sest oht, et tütart rünnataks, oleks liiga suur. Ehk pigem eelistab Kroos turvalisust arvesse võttes, et tema tütar hakkab õhtuti väljas käima Saksamaa asemel mõnes Hispaania linnas. 10 aastat tagasi Kroos selliseid probleeme enda sõnul Saksamaa puhul ei tunnetanud.
Massiline sisseränne on Saksamaa varasemaga võrreldes tõepoolest mäksa ebaturvalisemaks muutnud. Saksamaa suutmatusest vägivallakuritegusid ohjeldada ning nende seosest massilise immigratsiooniga oleme oma uudiste ülevaadetes korduvalt ka kirjutanud (vt nt siit või siit). .
