Euroopa Komisjoni pressiteate järgi sõltub Euroopa liiga palju imporditud fossiilkütustest. Lähis-Ida konfliktist peale on Euroopa fossiilkütuseid importinud 50 miljardit lisaeuro eest. See on tõstnud energiahindu ja vähendanud konkurentsivõimet, Euroopa majandus on hädine ja energiajulgeolek armetu. Seepärast on komisjoni hinnangul hädasti vaja Euroopa elektrifitseerida ja Euroopast peab saama maailma esimene “elektrikontinent” (“electro-continent”), mida varustab loosungi kohaselt puhas, kohapealne ja taskukohane energia. Sisu poolest tähendab kava aga uusi käske ja keelde, maksumaksja raha suunamist võimu eelistatud projektidesse ning fossiilkütuste kõrgemat maksustamist.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et parim viis, kuidas vähendada Euroopa sõltuvust fossiilenergiast, on pakkuda puhast, kohalikust allikast pärit energiat. “Täna teeme ettepaneku muuta Euroopa maailma esimeseks elektrienergiaga töötavaks mandriks. Alates elektrihindade alandamisest kuni süsinikuturu kohandamiseni muutuvate globaalsete oludega on see ka investeerimis- ja iseseisvuskava. Selleks, et hoida puhas üleminek õigel kursil, leevendada meie tööstuse koormust ja toetada süsinikuvabaks muutumist. Paneme selle käima,“ ütles von der Leyen.
Komisjon leiab, et kui elektrifitseerimise sihttase aastaks 2040 on 46%, võiks EL fossiilkütuste impordikulu väheneda 260 miljardi euro võrra. Kasu olevat ka 2005. aastal käivitatud EL heitkogustega kauplemise süsteemist (ETS), mis on komisjoni hinnangul andnud tulu üle 270 miljardi euro ja aidanud süsteemi hõlmatud sektorites vähendada heitkoguseid 50% võrra. Komisjon lubab, et vaadates üle ETS-i, leevendatakse tööstuse koormat. Samas ETS-süsteemi roll säilib ja pressiteate järgi muudetakse etapilisemaks lineaarset vähendustegurit (LRF) ehk protsenti, millega aastate kaupa tuleb kärpida lubatud emissioonide kogumahtu.
Tegevuskavas asetab komisjon suurema tähelepanu investeeringutele ja et vähendada tööstuse CO2-heiteid, on kavas sellekohasele pangale eraldada 100 miljardit eurot. Ettevõtete tasuta saastekvoodid jätkuvad ka pärast 2030. aastat, aga need seotakse tihedamalt süsinikuvabaduse investeeringutega Euroopas. Riigid aga peavad ETS-i tulud reinvesteerima süsteemi hõlmatud sektoritesse, et “tööstuse panus voolaks tagasi tööstusse”.
Transpordisektor vajab sotsiaalrenti, nõudlustoetuste soovitusi ja e-sõidukite laadimistaristut
Komisjoni arvates on elektrifitseerimise eelised eurooplaste jaoks selged ja nüüd tuleb keskenduda teguritele, mis seda takistavad. Eelkõige kõrged elektrihinnad, elektri ja gaasi hinnaerinevused, elektrifitseerimise algkulud jms.
Komisjoni hinnangul peaks ainuüksi elektrisõiduk säästma kuni 78% võrreldes samaväärse fossiilkütusel töötava autoga. Kuigi komisjoni järgi jõudis tänavu aprillis elektrisõidukite müügimaht osakaaluni 22,3%, on vaja elektriautosid veelgi rohkem eelistada. Selleks on komisjoni plaanides puhta sõiduki direktiiv (Clean Vehicles Directive), elektriauto sotsiaalrent (social leasing), nõudlustoetuste soovitused ning e-sõidukite laadimistaristu kiirem kasutuselevõtt.
Unustatud pole ka raskeveokeid ega laevu. Raskeveokite elektrifeerimist arvatakse soodustavat puhta transpordi koridoride algatus ning merenduses loodetakse, et laevade elektrifitseerimise potentsiaal suureneb. Kusjuures juba praegu nõuab alternatiivkütuste taristu määrus (AFIR) EL sadamatelt paremat elektrienergia kaldateenuseid ning FuelEU Maritime määrus tagab nõudluse kaldalt toidetava elektrienergia järele (OPS).
Eurooplased peavad gaasikatlad asendama soojuspumpadega
Hooned tarbivad umbes poole EL gaasist ja 67% ehitistest kasutavad fossiilkütuseid, millest komisjoni hinnangul suur osa läheb raisku, sest katlad pole tõhusad ja soojustus on nadi. Seega on senisest palju enam vaja energiatõhusat renoveerimist. Sealhulgas väidab komisjon, et kui gaasikatla asemele paigaldada soojuspump, võib leibkonna küttearve väheneda kuni 60%. Kodanikke peaks ka rõõmustama eelis kohaneda kliimamuutusega, sest soojuspumbad suudavad hooneid ka jahutada.
Igal juhul on EL plaan kahekordistada soojuspumpade paigaldusi aastaks 2030 ja arvab, et võibolla kehtestab puhta soojuse turumehhanismi (clean heat market mechanism), millega soodustada soojuspumpade müüki. Liikmesriike peaks aga igasugu renoveerimiskohustuste ja soojuspumpade nõuetega aitama toime tulla kliimameetmete sotsiaalfond (Social Climate Fund) ning taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility). Inimesi peaks renoveerimisplaanides aitama Euroopa energiatõhususe rahastamise koalitsioon (Energy Efficiency Financing Coalition).
Eleketer ei tohi maksta gaasist rohkem
Praegu takistab Euroopa Komisjoni meelest elektrifitseerimist ka see, et elekter maksab sageli kolm korda rohkem kui gaas. Kuid elekter peaks olema fossiilkütustest taskukohasem ja kindlasti soodsam kui gaas. Samas julgustab komisjon liikmesriike toimima nii, et “2030. aastaks ei ületaks elektri hind kodumajapidamiste jaoks gaasi hinda rohkem kui 2,5 korda ning tööstuse jaoks rohkem kui 2 korda”.
Küll aga on komisjoni üks olulisemaid ülesandeid vaja kahandada elektrienergia ja fossiilenergia hinnavahet, lõpetades igasugused fossiilkütuste toetused ja soodustades puhtamat elektritehnoloogiat, nt soojuspumbad, elektriautod ja akud. Peale selle aitab komisjoni sõnutsi hinnavahet lahendada tulevikukindlad elektriarved (future-proof electricity bills), kus liikmesriikidel on õigus vähendada teatud tarbijarühmade võrgutasusid ja energiamahukate ettevõtete makse. Arukad arvestid aga aitavad tarbijatel energiat kokku hoida, et kulutada energiat siis, kui selle hind on madalam. Arukad võrgud ja parem andmevahetus omakorda võimaldavad nn taastuvenergiat paremini ära kasutada ja vähendada võrgukulusid.
Hinnavõitluse lõpetuseks tahab komisjon, et elektrit ei maksustataks gaasist rohkem ehk elektrienergia maksud peavad olema maagaasiga võrreldes madalamad.
Elektri-Euroopasse on kavas suunata miljardeid eurooplaste maksuraha
Motiveerimaks kõiki eelistama fossiilkütuste asemel elektrienergiat, on kavas mitmesugused kanalid. Näiteks puhta soojuse turumehhanism (clean heat market mechanism), mis toetaks soojuspumpade müüki, ning jahutamise ja kütmise tegevuskava, mis tegeleks jahutamisvajadusega. Plaanis on ka sektoripõhised elektrifitseerimise tegevuskavad, sotsiaalrendi skeemid (social leasing schemes), ETS rahastus, sh kliimameetmete sotsiaalfond (Social Climate Fund) ja tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu (Industrial Decarbonisation Bank). Mainitud on ka taaste- ja vastupidavusrahastut (Recovery and Resilience Facility) ja Euroopa energiatõhususe rahastamise koalitsiooni (Energy Efficiency Financing Coalition). Seega võib eeldada, et pressiteates mainitud 100 miljardit eurot tööstuse dekarboniseerimisse on siiski vaid jäämäe tipp.
Unustatud pole ka uusi EL asutusi, nt toob komisjon peamised elektriosalised – EL ja riikide ametid, ärid, tööstuse- ja energiasektori – kokku elektrifitseerimise tegevuskava liitu (Electrification Action Plan Alliance). Liidu eesmärk on kiirendada elektrilahenduste kasutusele võtmist kogu Euroopas. Lõpetuseks kiidab komisjon, et elektrifitseerimisel on potentsiaali luua sadu tuhandeid kvaliteetseid töökohti, kuigi Suurbritannia näitel kipub vastupidi minema ja kliimapööre võtma sadu tuhandeid töökohti. Sellele vaatamata leiab Euroopa Komisjonil, et sel jääb üle vaid tagada, et tööjõud oleks selleks valmis.
Lõks! Kõik see tähendab totaalset kontrolli. Asjal oleks mõte ainult detsentraliseerituna ehk igasse taluõue oma väike tuulejaam ja paneelid katusele, lisaks akupank ja ka katel kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Võrguühenduse võid rahulikult läbi lõigata.
Kui bensiin või diiselkütus liialt kalliks osutuvad siis aitab autot käitada puugaasi generaator.