Europol avaldas juulis aruande, milles käsitleb Euroopa Liidu 2025. aasta terrorismiolukorda ja suundumusi, sh ajendideoloogiaid. Kokku teatas 10 liikmesriiki 45 terrorirünnakust ja 21 liikmesriigis arreteeriti 486 terrorismis kahtlustatavat. Rünnakutest 24 olid džihadistlikud, moodustades 347 arreteeritutest. Äärmusvasakpoolseid registreeriti kokku 12 terroriakti ja äärmusparempoolseid 5. EL 45 rünnakust õnnestus võimudel tõkestada 20, ebaõnnestus 3 ja 22 rünnakut õnnestus. Neis hukkus 6 inimest, kusjuures 5 surmajuhtumit ja 81 vigastatut põhjustas džihadistlik rünnak.
Ekstreemseid vaateid, radikaliseerumist ja värbamist hoogustas maailma keerukas geopoliitiline olukord, andes alust rünnata näiteks teatud ühiskonnarühmasid (nt juute). Veebikeskkond võimaldas seejuures kiiresti ja turvaliselt ligi pääseda terroristlikule sisule, äärmuslikele uskumustele ja ka eestvedajatele, samuti sellisel infol laialt levida. Enamik möödunud aasta terrorirünnakuist EL-is olid sooritatud džihadismi nimel, seejärel vasakäärmusluse ja anarhismi ning paremäärmusluse ja etnorahvusluse nimel. Kuigi ründaja isiklik motivatsioon võis varieeruda, kujundas terroriakte siiski suuresti mingi juurdunud ideoloogia.
Europoli järgi saatsid terroriakte korda või plaanisid neid enamasti üksi tegutsejad või väikesed rühmitused, lihtsamate meetoditega, nt nuga (15), pomm (11), süütamine (7), tulirelv (5) või sõideti autoga rahva hulka (1). Sihtmärgid olid enamasti tsiviilisikud, aga ka õiguskaitseasutuste peamajad ja ametnikud. Vasakpoolsed ja anarhistid eelistasid aga rünnata tööstus-, finants-, turismi- ja tervishoiu eraettevõtteid.
Rünnakutes kahtlustatavaid vahistati 21 liikmesriigis 486 isikut (2024. aastal 449, 2023. aastal 426). 16 liikmesriigis vahistati džihadistlikus kuriteos kahtlustatavana 347 isikut (vrdl: 2023. aastal 334, 2024. aastal 289). Kõige enam oli vahistatuid Hispaanias (100) ja Prantsusmaal (64), kusjuures peamiselt kahtlustatuna terrorismipropagandas, mõne sellise organisatsiooni liikmesuses ja rünnakuplaanis. Vähem arreteeriti ka terroriorganisatsiooni tegevuse, õhutamise ja ähvardamise, reisimise, rahastamise, teiste koolitamise, esemete või värbamise eest. Parempoolse terrorismi süüdistusega vahistati 9 liikmesriigis kokku 43, kõige enam Saksamaal (8) ja Madalmaades (8). Vasakpoolses ja anarhistlikus terrorismis kahtlustatavana vahistati 6 liikmesriigis 13 isikut, neist enamik Itaalias (6). Etnonatsionalistlike ja separatistlike terrorismis süüdistatuna vahistati 34 isikut ning muude ja täpsustamata terrorismivormide eest 49 isikut.
Terrorismisüüdistusega vahistatud 398 isikust 259 olid EL kodanikud ja 139 muude riikide kodanikud. Suurem jagu olid mehed (436), kusjuures 47 naist vahistati peamiselt džihaadiga seotud kuritegude pärast. Vahistatute keskmine vanus oli 27 aastat ja neist 130 olid 18-aastased või nooremad.
Süüdimõistetuid oli 21 liikmesriigi peale kokku 406 isikut ja 99 isikut mõisteti õigeks. Paljud neist on lõplikud, aga nii mõnegi menetlus jätkub edasikaebuse pärast. Väärib tähelepanu, et mitu mullu süüdi mõistetud isikut olid samas liikmesriigis või välismaal juba terrorismi või muude kuritegude eest süüdi mõistetud. Näiteks Prantsusmaal mõisteti viis isikut süüdi nelja ajakirjaniku ja teiste Lääne isikute pantvangistamises ja piinamises 2013. ja 2014. aastal Süürias. Rühma juhile mõisteti eluaegne vangistus, millest 22 aastat tuleb enne tingimisi vabastamisõigust ära kanda. Eluaegse vangistusega karistati veel kaht, kellel oli varasemast eluaegne vangistus 2015. aasta rünnakute eest Pariisis, 2016. aasta rünnakute eest Brüsselis ja 2014. aasta rünnaku eest Brüsseli juudi muuseumis. Pantvange valvanud neljas isik sai 22-aastase vangistuse ning röövida aidanud viies isik mõisteti 20 aastaks vangi.
Dzihadismiterrorismi süüdistustest 88% päädisid süüdimõistvate otsustega, parempoolsetest samuti 88%, etnonatsionalistlikest ja separatistlikest 76% ning vasakpoolsetest 41%.
Džihadistide eesmärk on luua islamiriik, mida valitseb ainult islami seadus (šariaat)
EL kirjeldab džihadismi kui salafismi vägivaldset haru, mis ei soovi demokraatiat ega valitud parlamenti. Selle järgi on inimeste loodud seadused vastuolus Jumala kui ainsa seaduseandja omadega. Džihadistide eesmärk on luua islamiriik, mida valitseb ainult islami seadus (šariaat) nende enda tõlgenduse alusel. Vägivalda õigustatakse klassikaliste džihaadi islamiõpetustega ja kõiki, kes on vastu nende džihadistlikule tõlgendusele islami seadusest, peetakse „islami vaenlasteks”.
EL-s mullu registreeritud džihadistlikud terroristid tegutsesid enamjaolt üksi. Vahel tegutseti sarnaste vaadetega isikute võrgustikes, mis hõlmasid mitmut riiki, kuid üldjuhul polnud need integreeritud range hierarhiaga organisatsioonidesse. Näiteks mullu veebruaris Saksamaal Münchenis kihutas väidetavalt usust ajendatuna rahva hulka 24-aastane mees, tappes 2 inimest ja vigastades 57 inimest. Itaalias aga vahistati oktoobris 17-aastane noor, kes oli internetis radikaliseerunud, otsides sealt teavet islamiriigi, džihaadi, relvade ja pommivalmistamise kohta ning püüdis värvata ka teisi.
Enamik džihadistlikest kahtlustatavatest paistavad olevat inspiratsiooni saanud islamiriigi propagandast ja on andnud islamiriigi truudusevande (bay’a). Mõni toetas nii islamiriiki kui ka Al-Qaedat või rühmitusi, mis pole salafi-džihadistlikud. Samas nappis Europoli sõnutsi tõendeid, et islamiriik vm rühm oleks neid juhendanud ega ole see ka võtnud ühegi säärase teo vastutust ehk seos rühmaga oli üldjuhul pigem kaudne. Mõni kahtlustatav oli siiski ka otseses kontaktis teiste riikide, sealhulgas Afganistani, Pakistani ja Iraagi terroriorganisatsioonide liikmetega.
Möödunud aastal lõppenud kohtumenetlustest paljud puudutasid kuritegusid, mis olid seotud Süüria terrorirühmitustega, nagu islamiriik, Hay’at Tahrir al-Sham (HTS), kui see veel nimekirjas oli, või nende liitlastega. Vahistatute seas oli ka neid, kes püüdsid reisida Süüriasse, et liituda islamiriigiga, või naasid mõnest konfliktipiirkonnast. Näiteks septembris vahistati Prantsusmaal kahe Süürias hukkunud džihadisti tütar (24), kes naasis Süüriast ja kelle Türgi oli välja saatnud ning kes väljendas džihadistlikke vaateid.
Islamiriigi ametlik propaganda on vähenenud
Mullu piirdus islamiriigi terrorismipropaganda pigem „provintside” või piirkondlike harude madala tasemega. Seni kõige silmapaistvama islamiriiki toetanud meediakanali Al-Azaimi propaganda vähenes, kui tuumikpersoon 2025. aastal vahistati. Seejärel avaldas islamiriigi propagandat järjepidevalt araabiakeelse uudiskirja al-Naba’ juhtkiri. Näiteks ilmus selles möödunud aasta detsembris juhtkiri, mis oli pühendatud Austraalias toimunud Bondi Beachi rünnakule. Selles pilgatakse Läänt, et see otsib islamiriigi organisatsiooni ja juhtkonda ning et Lääs ei arvesta islamiriigi olemusega, mille tugevus seisneb džihaadi koodeksis.
Islamiriigi propaganda eesmärk oli kinnitada oma ideoloogia põhiteese, tekitada vaenulikkust tajutavate vaenlaste vastu. Seda mitte pelgalt Lääne ja teiste moslemiriikide valitsuste vastu, vaid ka džihadistlike konkurentide, sealhulgas Al-Qaida vastu. Samuti oli eesmärk õhutada toetajaid iseseisvalt ründama, kasutades ära sündmusi, mida peeti moslemite ahistamiseks. Eriti aktiivselt kasutas islamiriik ära Gaza konflikti, et julgustada antisemiitlikke narratiive, sealhulgas kutsuda ründama juute ja juudi kogukondi.
Al-Qaida propagandas oli Gaza samuti korduv teema. Nende eesmärk oli suurendada mõju džihadistlikul areenil, sest pärast islamiriigi tõusu ja selle eraldumist Al-Qaida ridadest 2013. Aastal on Al-Qaida võim vähenenud. Nii toimis näiteks Jeemenis tegutsev Al-Qaida Araabia poolsaarel (AQAP), kasutades konflikti, et julgustada korraldama terrorirünnakuid Lääne vastu. AQAP avaldas motiveerivat ja juhendavat propagandat üksiktoimijatele ja kasutas ära ka džhaadiga mitte seotud terroriakte, nt kutsus võtma eeskuju Washingtoni Ladina-Ameerika kristlikust ründajast.
Kuigi nn ametlik islamipropaganda mullu vähenes, siis kasutajate loodud terroristlik sisu suurenes. Sõltumatud, sageli väga noored sisuloojad lõid sageli lühivideoid, kus kombineerisid ametlikku terroristlikku propagandat, aktuaalseid uudiseid või allikaid, mis polnud terrorismiga üldse seotud, nt videomängude stseenid. Islamiriiki toetav meedia ähvardas avalikke üritusi ja soovitas toetajatel valida nimekirjast sihtmärk.
Äärmusvasakpoolsete unistus on sotsialism ja sedakaudu kommunism
EL järgi tahavad vasakpoolsed terrorirühmitused vallandada vägivaldset revolutsiooni riigi poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku süsteemi vastu. Nende eesmärk on kehtestada sotsialism ning lõpuks luua kommunistlik ja klassivaba ühiskond. Sageli on ideoloogia marksistlik-leninistlik. Anarhistliku terrorismi terminiga kirjeldatakse vägivalda, mille korraldavaad rühmad või üksikisikud, kes propageerivad võimu puudumist ühiskonnamudelina. Nemad järgivad revolutsioonilist, antikapitalistlikku ja antiautoritaarset tegevuskava.
EL-s mullu korraldatud vasak- ja anarhistlikud terrorirünnakud olid seotud nii suuremate organisatsioonide kui ka üksi tegutsejatega. Näiteks süütasid detsembris kaks maskis isikut Itaalias kolm Guardia di Finanza sõidukit, mis olid pargitud Rooma finants- ja majanduspolitsei üksuse kasarmute juures. Vastutus võeti jaanuari kirjas, mis rõhutas vajadust rünnata sõjaväge ja politseid. Kokku arreteeriti EL-s vasakpoolse ja anarhistliku terrorirünnaku pärast 12 meest vanuses 22–79 aastat, üks 39-aastane naine.
Lõpetatud kohtumenetlused olid seotud Revolutsioonilise Rahva Vabastusparteiga/Rindega (Revolutionary People’s Liberation Party/Front, DHKP-C), Kättemaksu Koalitsiooni Rühmaga (Revenge Coalition Group), Relvastatud Vastuse (Armed Response) ja Revolutsioonilise Pidevusega (Revolutionary Continuity). Näiteks juulis mõisteti Kreekas süüdi seitse isikut 2023. ja 2024. aasta rünnakutes, kus Kreeka linnades kasutati isetehtud lõhkeseadmeid ja granaate. Vastutuse võttis Kättemaksu Koalitsioon (Revenge Coalition Group). Samu isikuid süüdistati ka 2024. aasta Thessaloniki kohtumajja saadetud ja apellatsioonikohtu esimehele adresseeritud kirjapommis – selle eest võttis vastutuse Relvastatud Vastus (Armed Response).
Terroriohtu kujutasid ka need vasakpoolsed ja anarhistid, kes pöördusid tagasi liitu, olles liitunud emma-kumma Venemaa-Ukraina poolega. Samuti need, kes olid osalenud Süüria-Kurdi konfliktipiirkondade lahingutes või sõjalises väljaõppes. Mõni riik registreeris ka nihke vägivaldsema käitumise poole, sh karmimad taktikad, suurem ettearvamatus ja valmisolek võtta teatud isikud sihtmärgiks.
Vasakpoolsete ja anarhistide narratiivid olid paljuski sarnased. Sageli viidati Gaza konfliktile ning selge sõnaga väljendati antisemitismi, Iisraeli- või sionismivastasust. Näiteks kirjutas üks vastutuse võtnud ühing 2025. aasta jaanuaris Itaalia reisibüroos kasutatud isetehtud lõhkeseade (IED) kohta, et kindlasti on tulus Iisraeli kaupu ja relvi vedada, aga ka väga ohtlik. Peale Iisraeli ja Gaza ühendas vasakpoolseid ja anarhiste ka näiteks antimilitarism, -kapitalism, -imperialism, vangla- ja korporatsioonivastasus. Solidaarsed oldi vangistatud anarhistidega ning seisti vastu riiklikele repressioonidele ja rändekontrollile. Veel võideldi rassismi vastu, aga ka nendega, kes olid tehnoloogia vastu. Ka kliima- ja keskkonnaküsimused olid vasakpoolsetele olulised, kusjuures Europoli andmetel mullu suurenes radikaliseerumine, mida märgati kasvanud kodanikuallumatuse, sabotaaži ja vara kahjustamise kujul. Vasakpoolsete ja anarhistide sihtmärgid olid enamasti omavalitsuste hooned, finantsasutused ja pangad, äriühingud, ülikoolide hooned, telekommunikatsiooni taristu ning õiguskaitseametid ja vanglad, aga ka väidetavalt Iisraeli sidemetega äriühingud.
Äärmusparempoolsed eelistavad autoritaarsust
EL järgi püüavad parempoolsed terroristid muuta poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku süsteemi autoritaarseks. Nad lükkavad tagasi demokraatliku korra, väärtused ja põhiõigused. Kesksel kohal on ülemvõimu ideoloogia ehk arusaam, et ühist tunnust (rahvus, rass, kultuur jne) jagav rühm on kõigist teistest ülem ja peab oma loomulikuks õiguseks valitseda ülejäänud elanikkonna üle.
Parempoolse terrorismi juhtumite taga on Europoli andmetel kõige enam üksikud tegutsejad ja väikesed üksused. Sageli polnud neil sidemeid organisatsioonidega, kuigi mingi võrgustiku mõju neil oli. Parempoolseid rünnakuid panid toime sageli noored, kellel oli ka vaimse tervisega muresid ja muid psühhosotsiaalseid keerukusi. Kuid tegutsesid ka süsteemsemad rühmitused, kelle seas oli nii pikka aega tegutsenuid kui ka äsja tekkinuid. Näiteks mõisteti veebruaris Belgias süüdi neonatsistliku Sturmjäger Divisioni juht ja kaks liiget, keda inspireeris The Base’i ideoloogia. Rühmituse juht, kellele määrati 8 aastat vangistust ja trahv, värbas liikmeid, õhutas ja juhendas liikmeid vägivallatsema, koostas liikmete edetabeleid nende tegude alusel ning jagas õpetusi, kuidas valmistada relvi ja lõhkeseadmeid. Kaks liiget olid sotsiaalmeedias levitanud äärmuspropagandat ja samuti õhutanud teisi ründama. Neile määrati 40 kuud ja 24 kuud vangistust koos trahviga.
Tuntumad rahvusvahelised võrgustikud on aga näiteks The Base ja nn Active Clubs, millest esimene on neonatsistlik, paramilitaarne võrgustik. Tegemist on seejuures ainsa parempoolse rühmaga, mis on EL terrorismisvastaste sanktsioonide nimekirjas. Nn Active Clubs’i moodustavad detsentraliseeritud rühmitused ja seal keskendutakse füüsilisele jõule, väljaõppele, solidaarsusele ja isiklikule enesekindlusele.
Parempoolsed on olnud aktiivsed rahvusvaheliselt, osaledes mitmes EL riigis üritustel, nt kontsertidel ja festivalidel, MMA- ja poksiturniiridel, mälestusüritustel, meeleavaldustel ja seminaridel. Seejuures on nn traditsioonilist parempoolset vaadet täiendanud muud ideoloogiad ja ideed, nt mõned vandenõuteooriad, aga ka nihilistlikud vägivalla õigustused ja muude subkultuuride elemendid. Europoli järgi ristusid need mõjud vahel isegi džihadismiga, mida illustreerivad sellised mõisted nagu „valge džihaad”. Propagandat levitati veebis, kusjuures Europol rõhutab, et paremäärmuslased tuginevad sageli sümbolitele ja koodidele, nt ruunid, numbrikoodid, kindlad meemid. Sedasi tunnistatakse enda kuuluvust rühma ja ühtlasi väheneb modereerimisrisk. Sihikul on aga sageli pühakojad, usukogukonnad, varjupaigakeskused, ideoloogilised vaenlased või etnilised vähemused.
Separatistid soovivad saavutada iseseisvust
EL käsitleb veel eraldi etnonatsionalistlikku ja separatistlikku terrorismi, mida põhjustab natsionalism, etniline kuuluvus ja/või religioon. Separatistid püüavad suuremast riigist endale riigi välja lõigata või annekteerida ühe riigi territooriumi teisele. Liikumise seas kohtab nii vasak- kui ka parempoolsete ideoloogiate soosijaid.
Kuigi mullu ei teatanud ükski liikmesriik terrorismiaktidest, mis oleks tõendatult etnonatsionalistlik või separatistlik, viitab Europoli hinnangul vahistatute hulk jätkuvale ohule. Seejuures peab Europol kõige olulisemaks EL-i mõjutanud tegutsejaks Kurdistani Töölisparteid (Kurdistan Workers’ Party, PKK) ja kuigi PKK kutsus mais „võitlejaid relvi maha panema”, pole see kuigi palju muutnud organisatsiooni toetusstruktuure ega operatiivkäitumist EL-s.
Europol märgib veel, et ka dissidentlikud vabariiklikud rühmitused ning Korsika, Baski, Iiri ja Põhja-Iiri separatistid olid mullu võrdlemisi aktiivsed. Korsikal olid peamised endiselt Fronte di liberazione naziunale di a Corsica (FLNC) ja uuemad noorte salastruktuurid, näiteks Ghjuventù Clandestina Corsa (GCC). Need jätkasid relvastatud võitlust, kuigi neile omistatud tegude maht oli 2023. aasta tipptasemest väiksem. Iirimaal ja Põhja-Iirimaal olid peamised tegutsejad endiselt Uus Iiri Vabariiklik Armee (New Irish Republican Army, IRA), Continuity IRA ja muud eraldiseisvad rühmitused, mis ei nõustu rahukokkuleppega ning säilitavad riigi- ja julgeolekujõududevastase suunitluse. Need organisatsioonid on siiski pigem väikesed, salajased ja kriminaalsetesse võrgustikesse põimunud. Aga Baskimaal mullu separatistide vägivald siiski suurenes. Seal suudeti kaasata nooremaid iseseisvusmeelseid, kelle vaated olid lähemal vasakpoolsetele. Kataloonias olid separatistid aga pigem killustunud, nõrga operatiivtasandiga ja piirdusid rohkem sümboolse tegevusega.
Etnonatsionalistlike ja separatistlike terroririkkumiste eest vahistatud isikute, üldjuhul meeste, keskmine vanus oli 45 aastat ja tegijate vanusevahemik oli 20-76. Enamasti keskendusid nad enesemääratlusele ja identiteedipoliitikale, kohalikule rahulolematusele, tajutavale riigi repressioonile, solidaarsusele välismaa kogukondadega ning vägivalla kujutamisele õigustatud vastupanuna.
Ideoloogiad segunevad ja võtavad üksteiselt ideid üle
Kui kõige levinum terrorismi ajend EL-s on džihaad, siis Europoli andmetel oli nihilistlik vägivaldne ekstremism üks üha silmapaistvamaid arengusuundi. Kurjategijad pärinesid tihti detsentraliseeritud digikogukondadest, mis ülistasid vägivalda nii veebis kui ka tegelikus elus. Samas ei paista sellel liikumisel olevat selget ja sidusat ideoloogilist eesmärki. Mõni isik tegutses vägivaldselt vägivalla enda pärast, mõni püüdis tekitada kaost, et enda sõnutsi kiirendada sotsiaalse korra kokkuvarisemist.
Säärase liikumise ühe näitena toob Europol esile Com-võrgustiku, mis on detsentraliseeritud veebipõhine ökosüsteem, kuhu kuuluvad mitmed digiruumid ja -rühmad, mis muutuvad vajaduse korral kiiresti. Need lehed propageerivad või tegelevad hälbiva või äärmiselt vägivaldse käitumisega ning võrgustikus võib eristada kolme peamist haru. Neist esimene, Cyber Com, keskendub hajutatud teenusetõkestamise (DDoS) rünnakutele, doksimine (doxing), swatting ja lunavararünnakud. Teise haru ehk (S)extortion Comi rühmad sihivad peamiselt alaealiseid tüdrukuid, survestades ohvreid tegema nn vere- ja lõikemärke (bloodsigns, cutsigns) ning seksuaalseid tegusid, mis salvestatakse ja mida kasutatakse edasiseks väljapressimiseks. Eesmärk on sundida ohvreid sooritama veelgi vägivaldsemaid või alandavamaid tegusid. Kolmanda haru ehk Offline Comi rühmad keskenduvad peamiselt rünnakutele päriselus, nt süütamine, pussitamine või mõrvad. Igal juhul ei domineeri ükski kindel ideoloogia ja Com-liikmetel pole ühte, selget eesmärki. Sageli ajendab neid tegutsema üksnes staatuse ja tunnustuse soov, vahel mitme ajendi segu, sh huvi seksuaalse või muu vägivalla vastu, nihilism, inimvihkamine, satanism, naistevihkamine, džihadism või parempoolsus. Väljaspool EL on mõned Com-võrgustiku alarühmad nimetatud terroristlikuks. EL-s aga liigitati mõni juhtum terroristlikuks, mõni aga ei vastanud terrorismikriteeriumidele.
Europol tõdeb, et piirid eri ideoloogiate ja muude vägivallavormide vahel on muutunud üha hägusemaks. Näiteks on nii džihadistliku ja äärmusparempoolse vägivaldse ekstremismi puhul, nt nn valge džihaadi kontseptsioonis. Äärmusparempoolsete seas püsisid endised ideoloogiad, nt neonatsism, neofašism, valge ülemvõim, antisemitism ja sisserändajatevastased meeleolud. Kuid neidki mõjutasid vägivalla nihilistlikud õigustused ning muud vägivaldsed subkultuurid (nt huligaanide ja skinhead’ide subkultuurid, manosfäär või sunnitud tsölibaat, samuti pedofiilide jahtimine). Ka džihadistlikud kurjategijad polnud sageli ideoloogiliselt kuigi sügavad ega pühendunud tingimata ühele organisatsioonile või ideoloogiale, vaid arendasid mõnikord välja kinnisidee vägivallast kui sellisest. Eriti ilmnes säärane ähmasus noorte radikaliseerunud isikute puhul, kel oli vaid pinnapealne arusaam mõnest ideoloogiast. See tegi nad vastuvõtlikuks killustunud ja mitmetähenduslike ideede segule ning tõsiasja võisid süvendada ka vaimse tervise probleemid.
Europoli hinnangul olid säärane ideoloogiline mitmekesisus ja muutuvus mullu kogu liidu ekstremismis silmapaistval kohal, muutes keerukaks hinnata, milline on terrorism EL-s tänapäeval.
Veebis värvates minnakse peavoolu platvormidelt kiiresti privaatsematesse
Igasugusele äärmuslusele annab hoogu üha paremate võimalustega kiirem veebikeskkond, kus jõutakse suure publikuni, kelle hulgast leiab ikka värvatavaid ja õpetatavaid. Europoli sõnutsi ilmus terroristlikku ja vägivaldset äärmuslikku sisu sotsiaalmeedias ja igas suuruses veebiplatvormidel, sh pisifoorumites, mängudes, mänguplatvormidel. Algoritmid aitavad sisul levida ja nähtav olla ning ilmselgelt on noored ja haavatavamad sellisest kokkupuutest rohkem mõjutatud. Seejuures on nn piiripealne sisu enamasti vaid sissepääsu jaoks, võimaldades huvitunuid juba äärmuslikuma sisu juurde tõmmata. Seejärel minnakse juba peavoolu platvormidelt privaatsematesse.
Populaarsust on kogunud ka eri tehisarud ja botid. Need aitavad luua või muuta olemasolevat pildi pildi-, heli- ja videomaterjali, sh süvavõltsinguid, meeme ja GIF-e. Enamasti loodi nii vihakõnet ja „seaduslikku sisu“, sest enamik tehisarusid ei tohi luua ebaseaduslikku sisu. Samas ületati neid tehisarude kaitsemeetmeid üsna lihtsasti, nt piirangute murdmise (jailbreaking) või juhiseloomega (prompt engineering techniques). Anonüümsus tagati nt otspunktkrüpteeringu või virtuaalse eravõrgu, tumeveebi jm-ga. Üha populaarsemad on ka plokiahelal põhinevad ja detsentraliseeritud veebiteenused, sest detsentraliseeritus teeb sisu eemaldamise võimatuks. Kasutajad on ka loonud varukanaleid, näivkanaleid ja varjunimesid, mis taastuvad automaatselt, kui mõni teine kustutatakse.
Propagandas ja värvates tugineti samuti traditsiooniliste ja uuemate meetodite kombinatsioonile. Isiklik suhtlus ja propaganda füüsiline levitamine olid endiselt olulised, sealhulgas eraviisiliste palveruumide, kontsertide ning treeningklubide ja -laagrite kaudu.
Kriminaalsete võrgustike ja terroristlike tegutsejate vahelised struktuursed suhted ei paistnud olevat laialt levinud, kuid nende tegutsemisviisides esineb märkimisväärset kattuvust, nagu Europol märkis ka organiseeritud kuritegevuse aruandes. Mõlemad värbasid sarnasest seltskonnast ning kasutasid ühesuguseid operatiivmeetodeid ja taristut ning terroristlikud ühendused kasutasid vahel organiseeritud kuritegevust, nt rahapesu, relva- või uimastikaubandust. Seda suundumust peab Europol ohtlikuks, sest võidakse üksteist abistada, teenuseid osutada või pakkuda „kuritegevust teenusena”.
Enamik terrorirünnakuid sooritati lihtsasti kättesaadavate meetoditega
Enamik EL-is mullu korda saadetud terrorirünnakuid ja -kavatsusi hõlmas üksi tegutsejaid või väikeseid rakukesi. Kasutati nn lihtsamaid meetodeid, nt terariistad, tulirelvad, sõidukiga rahva hulka rammimine või süütamine. Europoli hinnangul võib tõsiasjast järeldada, et toimepanijate operatiivkogemus on piiratud või pole neil ressursse ega ideoloogilist ja operatiivjuhtumist pakkuvat võrgustikku. Samas pole kuskile kadunud keerukate rünnakute oht, mida tehnoloogia on hoopis suurendanud. Endiselt aktiivsed on ka kaua tegutsenud, hierarhilised terroriorganisatsioonid, näiteks mullu aprillis vahistati Saksamaal 29-aastane mees kahtlustatuna tõsise vägivallaakti ettevalmistamises. Ta oli 7. oktoobril 2023. aasta Hamasi rünnaku järel väidetavalt sõitnud Liibanoni, et osaleda sealse Hezbollah’ rühmituse tulirelvade ja lahingrelvade väljaõppes.
Samuti on Europoli hinnangul endiselt võimalik rünnakus kasutada lõhkeaineid ja sõjalist lahingumoona, nt käsigranaate. Kuid seejuures toetutakse pigem kättesaadavatele materjalidele ja õpetustele, kuidas kodus lõhkeseadet valmistada. Näiteks püüdsid mullu septembris islamiriigi ideoloogiast haaratud kaks noormeest Belgias valmistada lõhkeaineid, et rünnata avaliku elu tegelast. Nad avastati nende sellekohaste internetiotsingute alusel. Kuid kasvanud on ka uuenduslike meetodite kasutus, nt 3D-prinditud relvad ja UAV-d. Arvatakse, et laiem juurdepääs vajalikele materjalidele ja tehnilistele juhistele on alandanud potentsiaalsete kurjategijate künnist, eriti kui seda toetab nende kasutamist propageeriv propaganda.
Lõpetuseks tõdeb Europol, et terrorismi ja vägivaldse ekstremismi oht EL-is jääb väga dünaamiliseks, kuna geopoliitilised konfliktid, tehnoloogiline areng, rändesurve, majanduslik ebakindlus ja muud tegurid soodustavad polariseerumist, vaenulikku retoorikat ning ekstremistlike jutustuste levikut. Eri ideoloogiate ja tegutseja põimumine ja kattuvused raskendavad terrorismi eristamist muust vägivallast. Suureneda võib nii madala taseme rünnakute sagedus kui ka võimalus korraldada keerukamaid rünnakuid, mida soodustavad naasvad võitlejad, vanglast vabanejad, nooremad tehnoloogiatundlikud isikud, veebisüsteemide tähelepanuotsing ning propaganda, mis omakorda sihib aina nooremaid.
Lähis-Ida terrorismis domineerivad jällegi valitud rahva esindajad koos oma meretaguse käpikuga.