Taani rändeminister Morten Bødskov juhib püüdeid keelustada kogu riigis islami palvekutse (adhan), mida mošeed ja minaretid kõva heliga viis korda päevas kuulutavad. Ministri hinnangul võtab islamiseerumine Taani avalikust ruumist liiga palju ja muist riigist oleks nagu Islamabadi äärelinn, kirjutab The Telegraph.
„Palvekutset ei tohiks Taani katuste kohal kuulda,“ ütles rändeminister Bødskov ja lisas: „Sellel pole Taanis kohta ja kellelegi ei tohiks olla kahtlust, et on Taanis jalutades sattunud Islamabadi äärelinna.“ Ministri märkused näitavad Taanis valitsevat muret, et viis korda päevas kõlav avalik adhan on midagi enamat kui vaid usutava. Kriitikud leiavad, et komme surub ususõnumit peale ka kõigile teistele, sh neile, kes pole islamiusku. Vaidlust süvendab ka sõnumi sisu, mida võib tõlkida: „Jumal on suur, pole muud jumalat peale Allahi. Muhammed on Allahi sõnumitooja. Tulge palvusele.“ Nii leiavad kriitikud, et sõnastus läheb palju kaugemale kui lihtne palvekutse ja kuulutab islami usuväiteid.
Nüüdne katse keelustada avalikku palvekutset on Taanis siiski juba kolmas kord ja seni on katsed ebaõnnestunud. Vaid mõni piirkond, sh Kopenhaagen, on suutnud palvekutse keelustada, aga pigem muude nõuete pärast, nt rangete müranormide.

Bødskovi sõnutsi uurib uus valitsus praegu, kas keeldu on seaduslik kehtestada. Muu hulgas peab valitsus kaalukausile asetama usuvabaduse ja mošeede lähedal elavate elanike õigused. Taani põhiseaduse järgi on tagatud õigus pidada avalikke jumalateenistusi. Kuid seaduses on ka erandeid, näiteks on keelatud demokraatiavastane jutlus ja annetused keelustatud rühmitustele. Vaatamata eranditele, võib ka seekordne katse palvekutset keelustada seaduste pärast luhtuda nii nagu varasemad katsed.
Taani umbes kuuest miljonist elanikust ligikaudu 270 000 on moslemid ja riigis on hinnanguliselt 100 mošeed. Väärib märkimist, et Taani on Euroopa Liidu liikmesriikide seas oma sisserändepoliitikaga erandlik. Riik on kehtestanud ühed kõige karmimad reeglid ja 2015. aasta pagulaskriisi haripunktis võttis Taani vastu palju vähem varjupaigataotlejaid kui tema naaberriigid. Samuti on võimudel mitmeid muid õiguseid, näiteks tohib sisserännanuid riigi sees n-ö ümber asustada juhul, kui samasse piirkonda on koondunud liiga suur välismaalaste osakaal.







