Kui kümme aastat tagasi ehk õppeaastal 2014/2015 oli Rootsis põhikooliastmes rootsi keele asemel teise emakeelega õpilasi 24%, siis eelmise ehk 2023/24 õppeaasta andmed näitavad, et see osakaal on kerkinud 29%-ni. Teisisõnu tähendab see, et kooliõpilaste arv, kelle kodune keel ei ole rootsi keel, on kasvanud juba pea kolmandikuni. Kõige tavalisem kodune keel nende õpilaste seas on araabia keel. Sellele järgnevad somaali, kurdi, bosnia ja serbia keeled.
Selline areng on muutnud Rootsi läänemaailma mitmekeelseimaks riigiks, kusjuures edestatakse tuntavalt ka suuri riike, nagu Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Austraalia, kus enamusest erinevat emakeelt räägib 20-25% kooliõpilastest.
Areng peegledab viimaste aastakümnete ulatuslikku sisserännet Rootsi, mis on riigi jaoks kaasa toonud dramaatilise demograafilise muutuse. Praeguseks on juba hinnanguliselt 40-45% Rootsis elavatest lastest ja noortest välismaise taustaga ehk kas sündinud ise välismaal või on välismaal sündinud ja riiki sisserännanud vanemate lapsed.
Samal ajal on langemas Rootsi tradistsiooniliste vähemuskeelte – nt soome ja saami – osakaal.
