Kreml on juba pikka aega soovitanud venelastel kõigi muude sõnumirakenduste asemel kasutada kodumaist, VK arendatud Maxi. Et suruda rahvast Maxi poole, on võimud rakendanud mitmeid sunnimeetmeid, püüdes rakendusest kujundada vältimatult vajalikku ehk sellist ilma milleta lihtsalt pole tavapärane elu enam võimalik. Vaatamata sellele pole Venemaa kasutajad Maxi just kuigi meelsasti tarvitusele võtnud. Väidetavalt küll seepärast, et Maxi funktsionaalsus pidavat muudele rakendustele alla jääma, kuid kriitikute sõnutsi seepärast, et tegemist on võimsa riikliku jälgimisvahendiga, kirjutab Reuters.
Seni on Venemaa kõige populaarsem sõnumirakendus Pavel Durovi loodud Telegram. Seda on aga võimud aastaid rünnanud, blokeerides kasutusvõimalusi ja kirjutades ettevõttele trahve. Kuid ikkagi on Telegrami pelgast sõnumivahetusest arenenud üks olulisemaid platvorme, mis pakub teenuseid ettevõtetele, teenimisvõimalusi sisuloojatele ja isegi krüptotehinguid. Säärast nn platvormimajandust näeb Venemaa võim aga peamise vahendina, kuidas kiirendada aeglustuvat majanduskasvu.
Seepärast on VK tegevjuht Kirijenko Maxi arenduses eeskuju võtnud Hiina sõnumirakendustest ja plaanis on oma avatud süsteemiga platvormile integreerida kolmandate osapoolte juturobotid, nii nagu hiinlaste WeChatis, et luua uusi teenuseid ettevõtetele. „Aasia mudel, mille näitena tuuakse sageli WeChati, sai edukaks tänu avatud süsteemile,“ selgitas Kirijenko ja lisas, et partnerlus on edu võti. Näiteks käivitas hiinlaste Tencent eelmisel kuul tööriista nimega ClawBot, et integreerida WeChat OpenClaw’ga, mis on avatud lähtekoodiga tehisaruagent ja suudab edastada faile, saata kasutaja nimel e-kirju. Kirijenko kinnitas veel, et VK uurib ka Douyini lühivideopõhiseid e-kaubandusplatvorme, mis sel olevat õnnestunud edukalt luua. „Kui inimesed tarbivad sisu, jälgivad nad ka loojaid, kes reklaamivad tooteid ja teenuseid sellistes valdkondades nagu ilu, tervis ja mood. Seega töötan ma praegu selle arendamisega koostööle suunatumaks formaadiks,“ ütles VK tegevjuht ja väitis, et Maxi kasutajaks on juba registreerunud u 500 000 ettevõtet.
Vladimir Kirijenko on VK tegevjuhiks nimetatud 2021. aastal. Märkimist väärib, et Kirijenko isa Sergei on endine peaminister ja töötab praegu Kremli administratsiooni esimese asejuhina. Seal vastutab ta sisepoliitika eest ja on üks mõjukamaid figuure Venemaa võimustruktuuris, töötades ametis, millele sageli viidatakse kui Putini hallile kardinalile.
Kreml sunnib kasutama Maxi
Sõnumirakendust Max asus Venemaa agressiivselt reklaamima mullu, mil reklaamid ilmusid kõikjale, veendes nii ähvarduste kui ka otsese sunniga üle minema Maxile ning nüüd nõutakse, et kõigisse nutiseadmetesse oleks Max eelinstallitud. Samal ajal piiravad võimud üha tihedamini muude sõnumirakenduste kasutusvõimalusi, olles aastaid püüdnud leida viise, kuidas kontrollida või jälgida WhatsAppi ja Telegrami. Võimud on sihikule võtnud ka muud Lääne internetihiiud, näiteks Facebooki, Google’i, Apple’i ja Amazoni. Kõigi nende puhul soovitatakse eelistada kodumaiseid alternatiive, nagu Yandex, VK ja Mail.ru.
Ilmselt pole kuigi suur saladus, et riik toetab neid rakendusi, eriti Maxi, mille kaugem eesmärk on toimida vahendina, kus toimub kogu suhtlus riigi ja kõigi muude teenustega. Näiteks on Kreml kirjeldanud, et Maxi kaudu peaksid kodanikud saama esitada kaebuseid prügiveo kohta ja registreeruda koolitundidesse või hambaarsti vastuvõtule. Kusjuures nii mõnigi kool on juba ammu teatanud, et kogu suhtlus viiakse üle Maxi ning mõni kool on lausa takistanud ligipääsu koolile juhul, kui õpilane ei kasutanud Maxi (vt ka siit, siit).
Maxiga koos toimib enam kui 15 aastat tagasi käivitatud e-valitsuse teenuseportaal Gosuslugi, mis muu hulgas on ka Venemaa vanusekontrolli süsteemide keskmes ja mida 2022. aastast peale on püütud üha enam integreerida VK-ga. Näiteks teatati mullu, et Gosuslugis ei saa dokumente digiallkirjastada (GosKlyuch) ilma Maxita.
Igal juhul on Maxil algusest peale olnud jälgimisvahendi maine. Kriitikute sõnutsi annab rakendus võimaluse kasutajaid jälgida, see jagab kasutajate andmeid kolmandate osapoolte ja mõistagi valitsusasutustega, sh IP-aadresse ja tegevuslogisid ning kogu sealne tegevus on põhimõtteliselt föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) valvsa pilgu all.
Ega ewroliidus pole sellised asjad ometi võimalikud!!!