Prantsusmaal protestisid sajad tuhanded inimesed elukalliduse ja halbade õpitingimuste vastu. Rahumeelselt alanud meeleavaldused päädisid aga vägivalla, varastamise, vandaalitsemise, rüüstamise ja süütamistega. Sarnaseid teateid on ka mitmest teisest Euroopa riigist, nt Itaaliast, kirjutab EU Perspectives.
Prantsuse politsei on seni vahistanud umbes 2400 inimest, tuhanded ettevõtted on kannatada saanud ning Nantes’is hukkus 22-aastane politseinik ja Pariisis sai meeleavaldaja südamerabanduse. Nii president Emmanuel Macron kui ka peaminister Sébastien Lecornu on vägivallas süüdistanud äärmusvasakpoolseid rühmitusi ning lubanud panna rüüstajad kahju kinni maksma. Samal ajal küsivad Prantsuse võimud, kui palju kaost õhutasid sotsiaalmeediaplatormid. Brüssel aga ütleb, et EL reeglite järgi lasub platvormidel juba praegu kohustus peatada vägivalla levik.
Prantsusmaa digiminister Anne Le Hénanff kutsus erakorralisele koosolekule suurte sotsiaalmeediaplatvormide esindajad. Eesmärk oli neile öelda, et sisu ja otseülekandeid tuleb kontrollida ja eemaldada vägivald koos kõige muuga, mis tema sõnul innustab inimesi rahu rikkuma. TikTok ja teised platvormid on saanud korralduse piirata protestide kajastuste levikut ning veebipoed, nt Vinted, Amazon ja eBay on väidetavalt alla kirjutanud kokkuleppe peatada varastatud kaupade müük oma lehtedel. Majandusministeeriumi teatel võtsid platvormid endale kohustuse aidata võimudel tuvastada varastatud kaupa käitlevaid isikuid, keda tuvastamise korral vastutusele võtta, sh peatada nende kontod asjaomastel platvormidel. Peale selle on platvormid, nt Discord, Meta, Google (YouTube), Snapchat, TikTok ja X, õiguskaitseasutustele andmeid edastanud.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier sõnutsi lasub veebiplatvormidel juba praegu kohustus takistada, et algoritmid ei võimendaks vägivalda. Samuti peavad platvormid eemaldama postitused, mis innustavad vägivallatsema. Eksimuste korral võib platvormi tabada trahv kuni kuus protsenti selle aastakäibest kogu maailmas. Peale selle on platvormid kohustatud täitma riikide korraldusi jagada teavet ja kahtlustuse korral ise politseid teavitama.
Komisjoni pressiesindaja ei kinnitanud siiski, et välismaised osapooled oleks internetis rahutusi õhutanud. Ka Prantsusmaa veebijärelevalve Viginum ei ole protestikutsete taga tuvastanud märkimisväärseid välismaiseid jõude. Mitme poliitiku paralleelid immigratsiooniga jättis Komisjoni esindaja kommentaarideta, kuid rõhutas, et rahumeelseid meeleavaldajaid ei tohi panna ühte patta rüüstajate ja süütajatega.
President Macron nõuab ka selgitusi luureandmete puudujääkide kohta ja uut politseitöö strateegiat. Kusjuures varem on ta sageli välja öelnud, et internetivabadusi on vaja koomale tõmmata ja veebianonüümsusega on tarvis lõpp teha. Igal juhul suutsid Prantsusmaa võimud veenda platvorme veelgi enam sisu eemaldama ja jälgima ning võimudega andmeid ja teavet jagama, kasutades selleks kriisiolukorda.
Prantsusmaa poliitikud nõuavad sotsiaalmeedia täielikku sulgemist rahutuste ajal
Prantsusmaa kunagine peaminister, tsentristliku partei Renaissance juht Gabriel Attal tahab tuleviku tarbeks aga veelgi radikaalsemaid meetmeid. Tema hinnangul moondusid meeleavaldused vägivaldseiks üksnes sotsiaalmeedia kaudu, sääraseid kohtumisi organiseeriti sotsiaalmeedias ja kui noored märkasid sotsiaalmeedia vahendusel, et vanemad vandaalitsevad ja rüüstavad, otsustasid nemadki liituda ehk käivitus nn jäljenduskäitumine. Nii leiab Attal: „Sotsiaalmeedia ei tohi olla mässajate kogunemiskoht ega vägivaldse jäljenduskäitumise mootor. Meeleavalduste ajal peab meil olema õigus ajutiselt ja valikuliselt blokeerida ligipääs teatud platvormidele, et peatada karjaefekti.“ Niivõrd autoritaarset lähenemist, mida moel või teisel hardalt harrastavad nii Hiina, Venemaa kui ka Iraan jts, ei ole Prantsuse valitsus seekord veel siiski rakendanud.
Kuid Attali jaoks poleks see esimene kord. Peaministrina blokeerias ta 2024. aasta mais TikToki ajal, mil Uus-Kaledoonias olid rahutused. Prantsusmaa kõrgem kohus tunnistas hiljem keelu ebaseaduslikuks ja ebaproportsionaalseks rünnakuks sõnavabadusele. Sellele vaatamata ilmub riigi tähtsatelt ametiisikutelt veelgi kaugemale ulatuvaid sõnavõtte. Näiteks peale Attali nõuab ka kunagine politseijuht Frédéric Péchenard võimalust kasutada tehisarukaid valvekaameraid, mis salvestaks kõigi protestidel osalenute biomeetrilised andmed, ja politseile ligipääsu krüptitud rakendustele, nt WhatsApp ja Signal, mida kasutavad peale kurjategijate ka sajad tuhad tavakodanikud. Lihtsustatult tahavad poliitikud jälgimise alla peale väikese arvu tõesti kurja korda saatnute ka kõigile teistele.
