Euroopa Parlamendi 720 liikmest 381 hääletasid 8. oktoobril resolutsiooni poolt, milles mõistsid „hukka islamistliku infiltratsiooni strateegiad”, mille eesmärk on lõhkuda õigusriikide põhimõtteid, soolist võrdõiguslikkust ja põhivabadusi. Resolutsioon nõuab, et välja tuleb töötada meetmed, takistamaks moslemite poliitilist sisse imbumist, kirjutab Euroopa Parlament.
Parlamendi resolutsiooni vedas keskparempoolne Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon ja selle koostas Prantsusmaa esindaja Céline Imart. Siinkohal väärib meenutamist, et Prantsusmaa hoiatas juba mullu Moslemi Vennaskonna ja islamistide infiltreerumise eest, kus Moslemi Vennaskonna võrgustikud rakendavad sisenemistaktikat (entryism), milles imbutakse koolidesse, ühingutesse ja kohalikesse omavalitsustesse eesmärgiga muuta neid seestpoolt.
Parlamendi nüüdne resolutsioon nendib, et Euroopa peab jääma vabaks, avatuks ja põhimõttekindlaks, aga ei tohi enam „rahastada, nõustada ega legitimeerida võrgustikke, mis kasutavad Euroopa keelt, menetlusi ja raha, et selle väärtuseid seestpoolt nõrgendada”. Parlament nõuab, et Euroopas loodaks metoodika, mis aitab säärast infiltratsiooni tuvastada, sh religiooni ja poliitika omavahel segi ajamist, institutsionaalset silmakirjalikkust, ähmast rahastamist, korduvaid partnerlusi ning seotud võrgustikke ja uues kuues taastatud organisatsioone või võrgusikke. Diskrimineerida keelavat poliitikat aga ei tohiks kasutada selleks, et kaitsta islamit kriitika eest või legitimeerida islamistikke võrgustikke. Küll aga tuleks toetada neid kodanikuühiskonna osalisi ja moslemeid, kes seisavad demokraatlike väärtuste eest ja on islamistliku surve vastu. Peale selle leiavad parlamendiliikmed, et näo varjamine avalikus kohas on ohtlik ja toetavad riikide valitud meetmeid, mis keelustavad avalikus kohas täielikult nägu katvad riided (niqab, burka).
Veel seisab Euroopa Parlamendi resolutsioonis, et EL ametid peavad palju enam kontrollima neid organisatsioone, millega kavatsevad koostööd alustada ja kellele kavatsevad raha eraldada. Peamiselt tuleks rohkem kontrollida sisse imbumise vaatenurka, sh neid ühinguid, mis juba aastaid purjetavad Euroopa maksumaksja turjal, nt Euroopa mosleminoorte ja üliõpilasorganisatsioonide foorum (FEMYSO) ning Moslemi Vennaskonnaga seotud struktuurid. Parlament nõuab Komisjonilt ka ülevaadet, kui palju on raha eraldatud isikutele või üksustele, keda kahtlustatakse seostes Moslemi Vennaskonna või poliitilise islamiga. Nõukogu aga peaks hindama, „kas Moslemi Vennaskonnaga seotud üksused või isikud tuleks lisada EL terroristlike organisatsioonide nimekirja, vaadates kaugemale kui vaid formaalsed struktuurid, variorganisatsioonid, rahavahendajad, noortevõrgustikud ning juhtisikud”.
Euroopa rassismivastane võrgustik (ENAR) nimetas Parlamendi otsust „poliitiliseks nõiajahiks, mis on suunatud rassilist diskrimineerimist kannatavatele inimestele – eriti moslemite, sisserändajate ja pagulaste kogukondadele“. Tegemist olevat plekiga Parlamendi mainel ja selle pleki puhul on tegemist „diskrediteeritud äärmusparempoolsete vandenõuteooriate traditsiooniga“. Väärib aga märkimist, et seesama võrgustik ENAR on üks neist, kellelt EL on püüdnud rahastust ära võtta, sest Euroopa parempoolsete hinnangul on ühingu vaated kooskõlas islamismiohuga.
Parlamendi resolutsioonis mainitud Euroopa moslemi noorte ja üliõpilasorganisatsioonide foorum (FEMYSO) on kogu Euroopas tegutsev islamofoobiavastane rühmitus, mida nüüd ähvardab samuti EL rahast ilma jäämine. FEMYSO sõnutsi on neid pidevalt „sihtmärgistatud ja demoniseeritud“ ning noori moslemeid pidavat sunnitama valima identiteedi ja kuuluvusõiguse vahel. Kuigi tegelikult kedagi sellisel moel midagi valima ei sunnita. Küll aga on näiteks Saksamaa kriminaalpolitsei aruande ja Prantsusmaa mosleminoorte küsitluse alusel selgunud, et just nooremad põlvkonnad pooldavad vanemast põlvkonnast palju rohkem ja tugevamalt islamismi ehk äärmusislamit, mis on poliitiline ja usuline teooria, ideoloogia ja liikumine, mis väidab, et islam peab olema ühiskonnaelu alus. Seega ei kinnita Saksamaa ja Prantsusmaa andmed sugugi väiteid, et mosleminoored sekulariseeruks, saati veel oleks sunnitud sekulariseeruma, vaid hoopis seda, et religioosne tegevus intensiivistub, soolise võrdõiguslikkuse seisukohad kaugenevad neist ja poliitilise islami radikaalsete voolude poolehoid kasvab. See omakorda viitab tõsiasjale, et Moslemi Vennaskonna jms ühingute mõju uuele põlvkonnale on hoopis kasvamas ning põhjendab kõigiti Parlamendi sellekohast resolutsiooni.
Kui Euroliit ise on islamiseerinud oma liikmesriigid siis tuleb islam vastu võtta, kas heaga või kurjaga. Ehk ei ole veel hilja oma riike päästa aga see eeldab juba radikaalseid meetmeid mitte europarlamendi lalinat.