Brasiilia lõunaosa Paraná osariigis kasutavad ligikaudu 1700 kooli tehnoloogiat, mis on arendatud Euroopas ja mis kontrollivad õpilaste kohalolu. Täpsemini on õpetaja telefonis rakendus, millega õpetaja pildistab klassiruumi. Seejärel liiguvad fotod serverisse, kus näotuvastussüsteem võrdleb fotodel olevaid nägusid biomeetriliste profiilidega ja koostab nimekirja, kus tuvastatud õpilased on märgitud kohalolnuks ja ülejäänud puudunuks, kirjutab Pulitzer Center.
Slovakkia ettevõtte Innovatrics loodud näotuvastustehnoloogia tuvastab iga päev ligikaudu miljon Paraná last. Aga süsteem teeb ka vigu ning märgib puudunuks lapsi, kes olid kenasti kohal. Ekslikku puudumist saab parandada vaid siis, kui õpilane ise vea avastab ja parandust taotleb. Brasiilias võib aga igal puudumisel olla tõsised tagajärjed, sest Bolsa Família programmi abikõlblikkus sõltub ositi koolikohustusest. Seega koolist puudunud laps võib ohustada terve pere sotsiaaltoetuseid.
Brasiilias hakkas andmekaitseamet sanktsioone määrama alles 2023. aastal, aga karistatud on ikkagi vaid mõnd üksikut ja nii saabki säärane tarkvara skännida iga päev sadu tuhandeid lapsi. Nüüdseks on Paraná riigiprokurör Marcos José Porto Soares esitanud ka esimese süüdistuse väitega, et süsteem rikub Brasiili seaduseid. Kohtuasi on menetluses, aga tehnoloogia muudkui levib, olles jõudnud juba Rio de Janeirosse ja São Paulosse ning hiilib vaikselt isegi tagasi Euroopasse.
Euroopa riikide andmekaitseametid trahvivad
Brasiilia koolides kasutatavad tehnoloogiad ei ole Euroopa Liidus küll otseselt keelatud. Samas on kohtud ja ametid mitmel juhul otsustanud näotuvastuse koolides blokeerida, sest lapsed ei saa anda EL isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) alusel mõistlikku nõusolekut, et neid klassiruumis biomeetriliselt jälgitakse. Näiteks trahvis Rootsi andmekaitseamet 2019. aasta augustis Põhja-Rootsi väikelinnas Skellefteå koolinõukogu, sest kohalik keskkool oli kolm nädalat katsetanud Soome IT-ettevõtte arendatud näotuvastustarkvara, et registreerida 22 õpilase kohalolu. Rootsi andmekaitseamet otsustas, et katse rikkus GDPR-i ning pidas kohalolukontrolli näotuvastusega ebaproportsionaalseks ja liiga sekkuvaks. „Kohalolekut on võimalik kontrollida muul, õpilaste eraelu puutumatust vähem kahjustaval moel,” märkis amet ja rõhutas, et koolilapsed ei saa jälgimistehnoloogiatega vabalt nõustuda. Andmekaitse leidis, et kooli ja õpilaste vahel valitseb üldjuhul märkimisväärne tasakaalustamatus ja kohalolu jälgimine on ühepoolne kontrollimeede.
Rootsi andmekaitsega sarnasele järeldusele jõudis 2020. aasta veebruaris Marseille’i halduskohtus, peatates projektid, millega oleks Nice’i ja Marseille’i keskkoolidesse paigaldatud näotuvastusega läbipääsusüsteemid. Kohus leidis, et kohalikul omavalitsusel polnud pädevust süsteemi rakendada ja et õpilaste nõusolek on kehtetu, arvestades kooli ja alaealiste loomulikku võimu ebavõrdsust. Peale selle ei suudetud tõendada, et näotuvastust olnuks üldse vaja või et see teeninuks mingit olulist avalikku huvi. Seega otsustas kohus, et biomeetriline näotuvastussüsteem on ebaproportsionaalne ja olemas on palju vähem sekkuvaid alternatiive.
Paraná on Brasiilia suuruselt viies osariik, kus elab ligikaudu 12 miljonit inimest ja sealsetes riigikoolides õpib enam kui miljon õpilast. 2019. aastal asus osariigi haridusosakonda juhtima Renato Feder, kelle taust on tehnoloogiaettevõtlus ja kelle hinnangul halvab Brasiilia haridussüsteemi „ebakompetentne juhtimine ja uskumatu raiskamine rumalatele projektidele, ebaefektiivsus, ülepaisutatud haldusaparaat ja korruptsioon“. Igal juhul on Federit saatnud reformimeelsuse maine ja ametisse astumisest peale on ta püüdnud hariduses järgida tehnoloogiaettevõttega sarnast mudelit: standardiseerida, mõõta ja võtta kasutusse rohkem digivahendeid.
„Tehnoloogia jääb siia, et täiustada klassiruumis õpetatavat sisu,” ütles Feder ametisse astudes. Tema juhtimisel digitaliseeriti Paraná haridussüsteem kogu õppekava ulatuses ning kuni aastani 2024 kulutas osariik eraharidusplatvormidele rohkem kui 153 miljoni reaali (25 miljonit eurot). Google Classroomist kujunes aga peamine digiõpikeskkond. Võrdluseks väärib märkimist, et Euroopa üks kõige enam digiõpet propageerinud riik Rootsi soovitab 2022. aastast peale aina enam nn klassikalisi meetodeid: raamatut, paberit ja pliiatsit. Nimelt on Rootsis selgunud, et digivahendid ei anna oodatud tulemust. Vastupidi, õpiedukus on Rootsis viimastel aastatel hoopis langenud. Eriti nadis olukorras on PISA testide järgi lugemisoskus, mis 2022. aastal oli Rootsis halvem kui näiteks Ühendkuningriigis, Ameerika Ühendriikides, Taanis ja Soomes ning peaaegu veerand (24%) 15- või 16-aastastest õpilastest ei saavutanud lugemisoskuse põhitaset.
Vanasti lihtsalt tunni alguses luges õpetaja nimesi, kes kohal on.
Nüüd tänu modernsele “haridussüsteemile” on koole vähe ja ühes klassiruumis korraga 30 miljonit+ õpilast, kelle karjatamsega ükski õpetaja hakkama ei saa, ja nii väheneb ka õpetajate arv. Ja see lubabki kasutusele võtta massikontrollitehnoloogiaid.
Küll aga on fakt, et mida vähem on õpilasi klassiruumis, kõige rohkem 12, seda ühtsem on klass ja seda paremini saab õpetaja ennast jagada abivajajate vahel.
Ja tänapäeval, tänu modernsele tehnoloogiale, tegelikult pole üldse koole, klasse ega õpetajaid väga vaja: saab lihtsalt koostada arvutiprogrammi, mis kõik selgeks teeb. Siis igaüks saab õppida omas tempos, mida tal vaja, mis kutsub, et järgida enda visiooni.
Paraku, investeeritakse korruptsiooni, et juba eksisteerivad lahendused oleksid vigased, et kõik vihkaks neid. Täiesti absurdsed vead, mis oleks olematta, kui keegi isegi kasutaks õppeprogramme ennem avalikustamist…
Tarku inimesi pole kellelegi vaja, sest tark ja ka veel õnnelik inimene on ohtlik konkurents võimul olevatele parasiitidele.
Muretsemiseks pole põhjust. Kõik märgid näitavad et tulemas on üks korralik maailmasõda mis pommitab meid pronksiaega tagasi. Siis saab jälle ümber lõkke istuda ja suhelda päris inimestega, armastada päris inimesi ja vajadusel ka võidelda päris inimestega. Probleem on praegu selles et samal ajal kui tehnoloogia areneb taandareneb inimeste mõistus.