Lõuna-Walesi politsei kavatseb selle aasta ragbimängude ajaks Walesi pealinna Cardiffi kesklinna paigutada sadu näotuvastusega kaameraid, mis politsei väitel aitavad hoida turvalisust ja tagada ohutust. Sellised kaamerad võimaldavad reaalajas leida tagaotsitavaid isikuid suures rahvahulgas, kirjutab Mail Online.
Praeguse info järgi skännivad kaamerad kõigi näod, kes astuvad kindlasse tsooni. Seejärel võrdleb algoritm kaamerasilmas nähtud isiku nägu tagaotsitavate nimekirjaga ja kui tehisintellekt leiab kokkulangevuse, annab tehisaru sellest politseile märku. Lõuna-Walesi politsei ütleb, et nn nimekirjas on tagaotsitavad isikud, kes on toime pannud kuriteo, kellel on sissesõidukeeld või kes on üldsusele ohtlikud. Paigaldatavad kaamerad näevad välja nagu tavalised valvekaamerad, aga politsei sõnutsi need ei salvesta materjali ja kui tsooni sisenenud isikut “nimekirjast” ei leitud, pidavat andmed kohe kustutatama.
Kriitikud on väljendanud tõsist muret sellise tehnoloogia pärast. Big Brother Watch’i spetsialist Madeleine Stone’i sõnutsi suurendab politsei jälgimist, kui lisab linna videovalvesse näotuvastusega kaamerad, ja muudab Cardiffi „orwellilikuks biomeetrilise jälgimise tsooniks“. „Reaalajas näotuvastustehnoloogia teeb meist kõndivad vöötkoodid ja kahtlusaluste rahva,“ ütles Stone. Cardiffi elanikel ja külastajatel puudub aga võimalus loobuda biomeetrilisest isikukontrollist.
Veel juhtis Madeleine Stone tähelepanu asjaolule, et viimase kolme aasta kestel ei ole Lõuna-Walesi politsei näotuvastuse abil arreteerinud spordiüritustelt mitte ühtegi kahtlusalust. Sellest hoolimata raiskab politsei maksumaksja raha säärase tehnoloogia peale. Ühtlasi võib praegune samm sillutada teed suundumusele, et kogu Ühendkuningriigis võtta kasutusele alalised näotuvastusega kaamerad.
Politsei abiülem Trudi Meyrick kommenteeris kriitikute muret, öeldes: „On oluline meeles pidada, et näotuvastustehnoloogia ei ole kunagi viinud väära vahistamiseni ja mitme aasta kestel ei ole olnud ühtegi valehäiret, sest tehnoloogia ja meie arusaam on arenenud.” Väite ekslikkuse kohta võib näiteid leida küllap mitmeid, kusjuures vaevu aasta tagasi teatati, et valesti identifitseeritakse üks inimene 40-st süsteemi tuvastatud tagaotsitavast.
Ühendkungingriigi mitmed politseijaoskonnad on näotuvastustehnoloogiat kasutama asunud aga juba 2015. aastast. Esialgu on politsei sõnutsi jälgimitehnoloogiat tarvitatud avalikes kohtades sihipäraste haarangute ja rahvarohkete ürituste ajal. Kõige innukamad on olnud Londoni politseiamet ja Lõuna-Walesi politsei. Ainuüksi eelmisel aastal kasutas Lõuna-Walesi politsei reaalajas näotuvastust kaheksa korda, sh Bruce Springsteeni kontserdi ajal. Kokku skänniti nende käigus 156 032 inimese nägu, kuid tabati vaid üks tagaotsitav isik. Londoni politseiamet kasutas eelmisel aastal näotuvastust 73 korda, registreeris 146 157 nägu ja vahistas 209 tagaotsitavat. Nende tulemuste alusel leiavad võimuasutused, et ulatuslikud jälgimisoperatsioonid on õigustatud.
Inimesi jälgitakse aina enam ka kõikjal mujal
Üha enam on riike, kus kasutatakse tehnoloogilisi süsteeme, mis väidetavalt suurendavad turvalisust ja lihtsustavad igapäevaelu, kuid millel on võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Hiljuti kajastasime, kuidas Tai loob turistide turvalisuse nimel jälgimissüsteemidega “arukat turismi” ning Maailma Majandusfoorumil sõna võtnud reklaamivad näotuvastust kui süsteemi, mis asendab peagi digi-ID. Veel käsitlesime Venemaa näotuvastusega maksesüsteeme, mida Hiina ja Valgevene juba mõnda aega on kasutanud.
Sellised suundumused kiirenevad kogu maailmas, sh lääneriikides, käsikäes tehnoloogia arenguga ja eriti tulenevalt tehisintellekti kasvavate võimsustega. Samas eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on aga tihti rakendatud liiga hilja. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.
