Kaameratest kubisev beebivoodi, helistav pesumasin jm: tehnoloogiakonverentsil CES esitletud “halvimad leiutised”

“Külmikut ostes püüdke leida kõige vähem nutikas variant.”

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

USA tarbijatehnoloogia assotsiatsioon korraldab igal aastal tehnoloogianäitust CES, mille eesmärk on tutvustada uusi tehnoloogilisi leiutisi, mis peaks parandama tarbijate elu. Kuid kes peale “suure venna” peaks vajama kaamerate ja tehisintellektiga varustatud beebivoodit?

USA tarbijatehnoloogia assotsiatsiooni selle aasta alguses korraldatud tehnoloogianäitusel CES 2025 said ettevõtted taas kord võimaluse näidata uuenduslikke tooteid, mis peaks inimeste elu parandama ja lihtsustama. Näiteks tehiskaaslased, kes aitavad üksinduse korral või vaimse ja füüsilise tervise juures. Kuid end düstoopiaspetsialistideks nimetava rühma sõnutsi esitletakse näitusel ka kaunikesti ebaõnnestunud esemeid. Selliseid, mida on äärmiselt keerukas parandada, mis ei ole turvalised, mille keskkonnajalajälg on arvestatav või mis selle kasutajat pidevalt jälgida võimaldavad, vahendab New York Post.   

E-kaubanduse veebilehe iFixit kestlikkusjuhi Liz Chamberlaini sõnutsi võivad need jälgimissüsteemiga varustatud seadmed anda küll ägedaid võimalusi, kuid samas tähendab see, et mikrofonid ja kaamerad on näiteks pesumasinates-külmikuteski.

Halvima toote “auhindu” andis düstoopiarühm neljandat korda ja sel aastal pälvisid “tiitli” järgmised tooted.   

Nutisõrmus – kõige vähem remonditav. iFixiti tegevjuht Kyle Wiensi sõnutsi on kõige vähem remonditav nutisõrmus (Ultrahuman Rare Luxury Smart Ring), mille hind on üle 2000 dollari (u 1940 eurot), aga selle aku kestab vaid 500 laadimiskorda. Samas pole akut võimalik vahetada ilma, et seade terveks jääks. 

Väikelaste nutivoodi – privaatsust ohustav toode. Boschi lastevoodi Revol kubiseb anduritest, kaameratest ja sel on ka tehisintellekt. Kokku peaksid need vidinad aitama jälgida väikelapse elutähtsaid näitajaid, näiteks kuidas laps magab, hingab ja süda lööb. Tehisintelligentne lastevoodi võib ka tasa kiigutada, et aidata lapsel uinuda, ning anda vanematele teada, kui tekk või miski muu segab hingamist. EFFi tegevdirektori Cindy Cohni hinnangul kasutab selline võrevoodi ära vanemate hirmu ning kogub kaamera, mikrofoni ja anduritega liigseid andmeid lapse kohta. Cohni sõnutsi peaks lapse voodi olema turvaline ja mugav, mitte last sellisel moel jälgima ja ohustama privaatsust.  

Boschi pressiesindaja väitel on kõik andmed täielikult krüptitud ja neid hoitakse Boschi hallatavates serverites ning vaikeolekus on andmed kaitstud kohalike krüpteerimisvõtmetega. Voodi omanikel pidavat olema ka õigus otsustada, kas andmeid üldse edastatakse ning voodil on võrguühenduseta režiim, mida kasutades on andmed lokaalsed.

„Kui lisada seadmele TI, mis peab ööpäev läbi töötama, on see lõpuks lihtsalt raiskamine. Seega, kui ostate uut külmikut, püüdke leida kõige vähem nutikas variant.“  

Sõidukite kaubanduslik ökosüsteem – jäätmeid loov toode. Consumer Reports’i poliitikateadlane Stacey Higginbothami hinnangul on tarbetult äärmuslik sõidukite kaubanduslik ökosüsteem (SoundHound AI’s In-Car Commerce Ecosystem), mida toetab tehisintellekt. Soundhound AI platvorm võimaldab juhtidel ja kaassõitjatel auto infosüsteemist tellida näiteks valmistoitu. Higginbotham leiab, et funktsioon suurendab energiatarbimist ja raiskavat tarbimist ning hajutab juhtide tähelepanu. Teisisõnu on sel vähe väärtust ja nii pälvis süsteem kõige väiksema kestlikkuse tiitli. 

SoundHound AI tegevjuhi Keyvan Mohajer on aga selgitanud, et toote turuletoomine tähistab aastakümnete pikkust tööd ning kuigi esialgu on alustatud toidu ja restoranidega, siis lõpuks tekib autotootjate ja teiste jaoks täiesti uus kaubanduslik ökosüsteem. 

Häkitav ruuter – kõige madalama turvalisusastmega. TP-Linki Archer BE900 ruuter võitis kõige vähem turvalise toote auhinna. The Security Ledgeri asutaja Paul Roberts hinnangul on TP-Link küll USA-s kõige enam müüdud ruuterite kaubamärk, kuid selle tooted on häkitavad. Nimelt peab TP-Link Hiina seaduste järgi enne avalikkuse hoiatamist teatama turvaaukudest valitsusele ja see loob märkimisväärse julgeolekuriski. CESil oli aga väljas Archer BE900 ruuter, ilma et ettevõte oleks juba teadaolevaid haavatavusi käsitlenud.

TP-Link Systems vaidlustas säärase hinnangu e-kirjaga väites, et TP-Link Systems Inc. peakontor paikneb Ameerika Ühendriikides ja ettevõte ei esita Hiinale selliseid turvaaruandeid, millele iFixit viitab. TP-Link Systemsi sõnutsi on nende tooted turvalised, vertikaalselt integreeritud ning ettevõte kontrollib oma tarneahelaid. Samas tunnistas ettevõte, et kuigi kogu tööstus on haavatav, siis vastupidiselt levinud häkitavuse väidetele olevat TP-Linki turvatulemused samad või isegi paremad kui teistel suurematel tootjatel.

Helistav pesumasin – kõige ebavajalikum toode! Düstoopiaspetsialistid on ebavajalike toodete kategooriasse sel aastal määranud Samsungi tehisintelligentse pesumasina. Tarbijakaitseorganisatsiooni U.S. PIRG vanemdirektori Nathan Proctori sõnutsi on pesumasin täis funktsioone, mida kellelegi vaja ei ole, näiteks on sel võimalus helistada. Need lisafunktsioonid muudavad aga seadme vaid kallimaks, hapramaks ja raskemini parandatavaks. 

Samsungi seadmekogemuse osakonna aseesimees Jong-Hee Han on aga esitlusel selgitanud uhkust selle üle, kuidas ettevõte on kodudesse viinud uusi tehnoloogiaid ja intelligentsi, ühendanud võtmeseadmeid ja seadnud tuleviku kodu standardi. Ettevõte plaanib isikupärastatud kogemusega jätkata, rakendades laialdaselt tehisintellekti nii kodus kui ka mujal ja seda ka järgmisel sajandil. 

Külmkapp edeva ekraani ja internetiühendusega – üldiselt kõige halvem leiutis. The Repair Association’i tegevdirektor Gay Gordon-Byrne nimetas üldiselt kõige halvemaks tooteks LG külmiku (AI Home Inside 2.0 Refrigerator koos ThinkQ’ga). Gordon-Byrne hinnangul on külmikule lisatud silmatorkavaid ja edevaid funktsioone, nt ekraan ja internetiühendus. Kuid sellistel lisafunktsioonidel on taas kord oma hind. Näiteks kestab tarkvaratugi lühemat aega, külmik tarbib rohkem energiat ja selle väga kallis remont kahandab külmiku kasutusaega. Nii saab tarbija palju maksva raiskava vidina. 

LG Electronics’i avalike suhete direktor Christopher De Maria hinnanguga muidugi ei nõustunud ja leidis, et igal uuenduslikul tootel on kriitikuid, aga ettevõte usub, et tarbijad soovivad oma köögikogemust parandada ja hindavad uusi võimalusi. Ühtlasi ei ole ettevõte veel toote hinda nimetanud ega jaganud teavet energiatarbe kohta, mistõttu olevat ebaõiglane nende alusel hinnanguid anda. 

Varem oleme kirjutanud, kuidas digitaalne privaatsus on 21. sajandil hädavajalik, sest välja on töötatud uusi tehnoloogiaid, mida saab kasutada ka pahatahtlikel eesmärkidel. Tehnoloogia areng on suurendanud nii sõnumite edastamise kui ka varjatud andmete kogumise ja jälgimise võimalusi. Võimu kuritarvitamine on muutunud lihtsaks nii riigi- kui korporatiivvõimule. Tehnoloogiaettevõtetel on üha rohkem võimalusi salvestada eraviisilist suhtlust, aga ka andmeid varjatult koguda ja isikuid profileerida. Üha areneva tehisintellekti abil saab kõike seda veelgi tõhusamalt teha.

Oleme kirjeldanud, et Hiina kontrollimehhanismid ja -tehnoloogiad on levinud ka mujale, sealhulgas lääneriikidesse. Näiteks rakendatakse üha laiemalt näotuvastustehnoloogiaid, mida Hiinas kasutatakse paljude teenuste puhul ja rahva käitumise mõjutamise (behavioral engineering) eesmärgil. Hiina on maailmas tehisintellekti jälgimissüsteemide (AI surveillance) peamine eestvedaja, pakkudes seda tehnoloogiat vähemalt 63 riigile. Kusjuures 64 riiki maailmas juba kasutavad aktiivselt näotuvastussüsteeme jälgimise eesmärgil. Ka Läänes on viimastel aastakümnetel paljastatud erinevate asutuste poolt teostatud ulatuslikku varjatud jälgimist, millega on rikutud isikuvabadusi ja põhiõigusi. Näiteks on suured tehnoloogiaettevõtted koostöös luureasutustega teinud eraisikute suhtes varjatud andmehõivet, mis on avastatud tagantjärele vaid juhuslikult või tänu informaatoritele.

Sellised suundumused kiirenevad käsikäes tehnoloogia arenguga, eriti tehisintellekti arenguga. Suured tehnoloogiaettevõtted püüavad ümbritseda meie elu järjest enam tehnoloogiliste vahenditega, mida reklaamitakse kui seadmeid, mis muudavad meie elu mugavamaks, lihtsamaks ja turvalisemaks ning millel on samas võime seirata ja süsteemselt koguda andmeid. Suundumus ilmneb üsna selgelt eespool kirjeldatud tehnoloogiakonverentsil esitatud toodete puhul, millest enamik toetuvad moel või teisel tehisintellektile ning mis väidetavalt lihtsustavad ja parandavad meie elu. 

Tsivilisatsiooni hilisajalugu on näidanud, et eraelu puutumatuse kaitsevahendeid on tihti rakendatud liiga hilja, alles siis, kui rikkumised on juba toimunud. Sääraste ohtude ja murettekitavate suundumuste tunnistamine varakult ja teabe levitamine on juba samm meie privaatsuse ja eraelu puutumatuse parema kaitsmise suunas.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments