Saksamaa valitsus on otsustanud muuta Saksamaa teabevabaduse seadust ning plaanib piirata avalikkuse juurdepääsu valitsuse ja riigiametite dokumentidele. Plaani järgi peaksid inimesed tõendama õigustatud huvi, kuigi “õigustatud huvi” on eelnõus üsna ähmaselt määratletud. Küll aga on võimudele antud lai kaalutlusõigus, et teabenõudeid tagasi lükata, kirjutab Human Rights Watch.
EL-välised kodanikud ei saa aga üldse õigust avalikke dokumente küsida, sõltumata nende suutlikkusest õigustatud huvi tõendada. Kavas on veel juurdepääsu lubada üksnes eraisikutele, mis takistab kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja meedial teabenõudeid esitada. Peale selle on plaanis suurendada teabenõude tasu ülempiiri, mis praegu on 500 eurot. See omakorda võib hoida eemal paljusid inimesi, kel pole võimalik maksta kopsakaid tasusid, mis võivad edaspidi küündida tuhandete eurodeni.
Praegu võib Saksamaal igaüks küsida teabenõude korras valitsuse ja teiste riigiasutuste dokumente. Kodanikuühiskonna ja meedia uurimised tuginevad paljuski just sellel võimalusel. Minevikus on nii paljastatud arvukalt poliitilisi ja korruptsiooniskandaale, sealhulgas mõni juhtum, kus on süüdistatud praeguse valitsuse ametnikke, kes nüüd varmalt süsteemi muuta püüavad. Mullu leppisid võimuerakonnad koalitsioonilepingus kokku teabevabaduse reformis, mille väidetav eesmärk on pakkuda „kodanikele ja haldusasutustele lisaväärtust“.
Human Rights Watchi Euroopa vanemteadur Almaz Teffera selgitas: „Saksamaa valitsus näib pidavat läbipaistvust ja teabevabadust pigem ohuks ja halduskoormaks kui demokraatia oluliseks tagatiseks.“ Teffera sõnutsi võtab avalikele dokumentidele piiratud juurdepääs kõigilt võimaluse saada teavet, teeb keerukamaks töö, et võtta vastutusele võimuesindajaid ning suurendab avalikkuse usaldamatust. Human Rights Watch on veendunud, et praegune plaan rikub peale valitsuse enda võetud kohustuste ka rahvusvahelist õigust ja Euroopa inimõiguseid. „Saksamaa valitsus peaks loobuma ohtlikust püüdest lõhkuda Saksamaa teabevabaduse seadust ning säilitama nii üksikisikute kui ka organisatsioonide jaoks mõistliku juurdepääsu ametlikele dokumentidele,“ lisas Teffera.
Saksa teabevabaduse ühing FragDenStaat nimetas plaane „kõige tõsisemaks rünnakuks riigi läbipaistvusele liitvabariigi ajaloos“. Piirideta Ajakirjanikud ja Saksa ajakirjanike võrgustikud on samuti plaani kritiseerinud ja leiavad, et valitsuse plaan takistab ajakirjanike juurdepääsu teabele. Organisatsioonide hinnangul püüavad võimud piirata meedia suutlikkust teha nende üle järelevalvet, sest piirates ligipääsu avalikule teabele on meedia töö märkimisväärselt keerukam, eriti võimude tegevuse puhul.
Euroopa Inimõiguste Kohus on tunnistanud, et teabele on eriti oluline ligi pääseda just ajakirjanikel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja teistel, kes vaatavad avaliku elu järele. See töö on aga võimalik vaid siis, kui avalikud dokumendid on kättesaadavad. Igasugused piirangud peavad kohtu hinnangul olema seaduslikud, vajalikud ja proportsionaalsed. Üldised välistused, ametnike nimede kustutamine ja meelevaldsed reeglid on vastuolus läbipaistva valitsusega ning ohustavad toimiva demokraatia peamisi tugisambaid.
