Aivar Usk: kliimakriisi loojangu algus?

USA president Donald Trumpi poolt käivitatud „rohepettust” välja juuriv tegevus, mis tipnes riigi väljaviimisega Pariisi kliimaleppest, ÜRO Valitsustevahelisest kliimamuutuste nõukogust (IPCC) ja raamlepingust UNFCCC, on julgustanud kliimarealistlike seisukohtadega varjust välja tulema ka neid, kes inimtekkelise kliimakriisi osas skeptilisi vaateid seni ametikohaga seotud repressioonide hirmus enda teada hoidsid. Euroopaski tegeletakse valijate ja ettevõtete survel roheregulatsioonide nõuete kärpimisega, „kestlikkuse” ja roheoskuste teemad on avalikust meediast sisuliselt kadunud.

Nende arengute taustal oli üllatav kuulda, et Eesti valitsus kiitis „kliimakindla majanduse” seaduse heaks ning saadab selle riigikogule, et seadus enne järgmisi valimisi vastu võtta. Samal ajal, kui näiteks Norras kavandatakse 70 uue nafta- ja gaasipuuraugu avamist¹, tahetakse meie kliimaseadusega sundida riiki vältima fossiilkütustesse investeerimist. Võib ju püüda mõista, et aktivistide poolt seni kõigest väest ülalhoitavasse roosakas-rohelisse mulli sulgununa ei ole võimalik reaalsust objektiivselt tajuda, kuid lisaks üldsuse hääbuvale toetusele kliimaeesmärkidele ja skeptikute kriitikale, tasuks tähelepanu pöörata ka peavoolu-kliimateadusest kostvatele pöördelistele sõnumitele.

Äärmuslik kliimastsenaarium heideti kõrvale

Aprillis avaldatud teadusartiklis² esitlevad 44 kliimateadlast IPCC järgmise, seitsmenda hinnanguaruande AR7 koostamisel kliimamuutuste analüüsiks kasutusele võetavaid uue põlvkonna CMIP7 kasvuhoonegaaside heitestsenaariume. Nad kinnitavad otsesõnu kliimarealistidele ammu teada olnud fakti, millele oli vihje ka IPCC teadusaruandes AR6 WG1 juba aastal 2021: senine söeelektrijaamade laiaulatuslikule lisandumisele tuginedes katastroofilisi tulemusi ennustanud äärmuslik stsenaarium SSP5-8.5 ja selle eelkäija RCP8.5 ei ole usutavad. Isegi mõõdukama SSP3-7.0 põhjal aastani 2100 prognoositav globaalne soojenemine ületab võrdluses uut halvima juhtumi stsenaariumi „High”. Sellest järelduvalt võib kõik nende kolme stsenaariumi alusel koostatud tulevikuhinnangud nüüd kõhklusteta näivteaduslikuks rämpsuks või hallutsineerimiseks lugeda. Ligi kahe aastakümne vältel on kliimateadlased tootnud kümneid tuhandeid sellesse kategooriasse kuuluvaid teadusartikleid. Hullemgi on aga fakt, et ideoloogilisel kliimakriisi-õhinal põhinev tegevus jätkub: USA teadlase Roger Pielke Jr hinnangul avaldatakse juba käimasolevate uuringute tulemustena seni igapäevaselt ligi 30 neid vigaseid stsenaariume kliimamuutuste analüüsiks kasutanud artiklit. Lisaks aja ja enamasti maksumaksja raha raiskamisele on sedasorti „teadusel” poliitikakujundusele katastroofiline mõju – selle tulemustele viidates põhjendatakse karmide kliimapoliitiliste „leevendusmeetmete” ja piirangute kehtestamise vajadust. Ka CMIP7 autorid mainivad, et kõigi seniste tulevikukliima ennustuste ümberhindamine saab olema raske. Dr Pielke peab üllatavaks, et sellele aastakümnete olulisimale arengule kliimateaduses pole maailma avalikus meedias seni väärilist tähelepanu pööratud, viidates samas äärmuslikest stsenaariumitest loobumise põhjenduste samade autorite varasemaid arengutrajektooride hinnanguid õigustavale kallutatusele.³

Kliimaseaduse põhjendamine valel alusel

Ka Eesti kliimaseaduse väljatöötamise kavatsuses (VTK) aastal 2023 esitatud põhjenduste alusdokumendina kasutatud uuringus „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100” tuletati mõjuhinnangud kohati ainult äärmusliku stsenaariumi RCP8.5 põhjal, näiteks ekstreemsete nähtuste peatükis. VTKs kajastamiseks valiti väärtusi tabelite dramaatilisema sisuga veergudest, mis põhinesid stsenaariumil RCP8.5, mitte mõõdukama, uuele stsenaariumile „Medium” vastava RCP4.5 veergudest. See vähendab oluliselt vastavate argumentide kaalu, eriti arvestades, et ka uued stsenaariumid ja neid sisendina kasutavad kliimamudelid on vaid paljude asjatundjate poolt vaidlustatud hüpoteeside kajastuseks, jäädes täppisteadusest kaugele.

Tähelepanuväärne on aastaks 2100 toimuva globaalse soojenemise ulatuse ennustuste erinevus RCP8.5 kui paljude teadlaste nägemuses varasema baasstsenaariumi ning uue CMIP7 „Medium” kui tänapäevase baasstsenaariumi vahel. Esimene neist ennustab temperatuuri kasvuks üle-eelmise sajandi teise poolega võrreldes 4,8 °C (mõnede arvutusmudelite kasutamisel isegi 5,6 °C), viimane vaid 2,9 °C. Kuna tänaseks loetakse sellel teekonnal saavutatuks juba ~1,4 °C tase, järeldub neist numbritest globaalse keskmise temperatuuri tõus eelseisva 74 aasta jooksul ~3,4 °C RCP8.5 puhul ning vaid ~1,5 °C CMIP7 „Medium” puhul. Nende väärtuste enam kui kahekordne erinevus räägib ilmsest veast algses hinnangus inimühiskonna arengutrajektoorile, mis ületab numbrites 126%. Tegelikkus kujuneb suure tõenäosusega veelgi leebemaks – süsihappegaasi kliimamõju on suure osa teadlaste hinnangul jätkuvalt üle hinnatud, samas väheneb inimkonna kasvuhoonegaaside heide tehnoloogilise arengu tulemusel ootuspäraselt ka tulevikus.

See muudatus tulevikuhinnangutes ei jää kliimateaduses eeldatavasti viimaseks. Teaduse olemust ja võimekust enesekorrektsiooniks kirjeldas USA füüsika nobelist Richard Feynman kui kahtlusekultuuri sõnastuses „teadus on usk ekspertide ignorantsusse”, täheldades samas, et elame ebateaduslikul ajajärgul, kus peaaegu kogu avalikus meedias levitatav info on ebateaduslik, mille tulemuseks on märkimisväärne kogus intellektuaalset türanniat teaduse nimel.⁴ See tähelepanek aastast 1966 kehtib ilmselt mitmeski valdkonnas ka tänapäeval. Teadlaste konsensusele viitajatele tasub meenutada Galileo Galilei tsitaati „Teaduse küsimustes ei ole tuhande autoriteet rohkem väärt kui üheainsa inimese alandlik arutluskäik”, mida pisut erinevas sõnastuses kordas Albert Einstein.

Kliimamuutuste peatamine on võimatu

Radikaalsemate sõnumitega üllatab aga kodumaine teadlaskond: aprillis toimunud Eesti Teaduste Akadeemia teaduskonverentsil „Globaalmuutused“ kuulutas globaalmuutuste komisjoni esimees akadeemik Ülo Mander oma ettekandes⁵ kliimamuutuste peatamise võimatuks, kuna inimtegevuse tõttu fossiilkütustest vabanevate kasvuhoonegaaside kogused jäävad võrreldes maismaa ökosüsteemide süsinikubilansi tasakaalu mõjutavate protsessidega väikesteks. See väide aitab mõista, miks Covid-19 pandeemiaga seotud liikuvuskärbete haripunktis aasta 2020 aprillikuus inimkonna poolt saavutatud süsihappegaasi (CO₂) heite ligikaudu 19-protsendiline vähenemine ei kajastunud tuvastataval määral CO₂ osakaalu dünaamikas atmosfääris. Jääb üle nõustuda akadeemik Manderi ratsionaalse poliitikasuunisega: kliimamuutustega kohanemine on peamine strateegia. Enamasti globaalse soojenemise põhjustajaks tembeldatud „tööstusajastu algusega” kokku langenud Väikesest jääajast väljumise ja Päikese tsükliliste protsessidega seotud kliima loomuliku soojenemisega arvestades ei ole inimkonnal kohanemisest pääsu, selleks rakendatavad meetmed peavad aga põhinema realistlikul teadusel, mitte aktivistlikul propagandal.

Nagu mainekas USA teadlane Steven E. Koonin juba aastal 2021 välja ütles, peaks „inimtekkelise kliimakriisi” tühistamine alguse saama teaduste akadeemiatest ja erialaühingutest, kuna „äkilised „kliimameetmed” kahjustavad ühiskonda tõenäoliselt rohkem kui kliimamuutuste tegelikud mõjud.”⁶ On põhjust loota, et Eestis on see protsess edukalt alanud; kliimaseaduse kehtestamisest loobumine oleks sel teel tähelepanuväärseks sammuks.

Artikli esimene versioon ilmus 20.05.2026 ERR-s.

1. „Norway offers up to 70 new oil and gas drilling permits.” Reuters, 05.05.2026 https://www.reuters.com/business/energy/norway-offers-up-70-new-oil-gas-drilling-permits-2026-05-05 ↩︎
2. Detlef P. Van Vuuren, et al. “The Scenario Model Intercomparison Project for CMIP7 (ScenarioMIP-CMIP7).” EGU, 07.04.2026. Lk 2630: „For the 21st century, this range will be smaller than assessed before: on the high-end of the range, the CMIP6 high emission levels (quantified by SSP5-8.5) have become implausible, …” https://gmd.copernicus.org/articles/19/2627/2026 ↩︎
3. Roger Pielke Jr. „Media Coverage (or not) of RCP8.5 RIP: The biggest story in climate science in decades has been mostly ignored.” 09.05.2026. https://rogerpielkejr.substack.com/p/media-coverage-or-not-of-rcp85-rip ↩︎
4. Richard Feynman. “What is Science?” Presentation at the fifteenth annual meeting of the National Science Teachers Association, 1966 in New York City. https://feynman.com/science/what-is-science/ ↩︎
5. Ülo Mander. „Kliimasoojenemise põhjustest ja peatamise võimalikkusest.“ Ettekanne Eesti Teaduste Akadeemia teaduskonverentsil „Globaalmuutused“ 22.04.2026, videoesitluses 1:07:00-1:28:10. https://www.akadeemia.ee/sundmused/akadeemia-uldkogu-aastakoosolek-22-04-2026/ ↩︎
6. Steven E. Koonin. „It’s Time to Cancel the Climate Crisis.” American Enterprise Institute, 12.11.2021. https://www.aei.org/politics-and-public-opinion/its-time-to-cancel-the-climate-crisis ↩︎