2022. aastal valimised võitnud moderaatide valitsus on lubanud sisserännet ja jõukude kuritegevust vähendada, sest neid peetakse omavahel seotuks, kirjutab The Reuters.
Seetõttu on Rootsi valitsus võtnud kasutusele meetmeid, et riik ei oleks sisserändajate jaoks enam nii ligitõmbav. Näiteks on peale elamisloa nüüd keerukam saada ka kodakondsust, sisserändajate pereliikmeid pole enam nii lihtne Rootsi tuua ja riik on kahandanud ka ÜRO kvoodi alusel vastuvõetavate sisserändajate arvu. Nii on Rootsi migratsiooniameti andmete järgi 2024. aastal saanud elamisloa 6250 varjupaigataotlejat ja nende sugulast. Seda on 42% vähem kui praeguse valitsuse võimuletuleku ajal 2022. aastal. Ühtlasi on tegemist kõige madalama arvuga alates 1985. aastast, kui riik alustas sarnaste andmete registreerimisega.
Rändekriisile järgnenud 2016. aastal registreeris Rootsi 163 000 varjupaigataotlust, mis oli Euroopa Liidu riikide seas kõrgeim arv ühe elaniku kohta. Neist veidi enamale kui 86 000 inimesele andis riik elamisloa. Sellest peale on Rootsi teinud aga kannapöörde oma heldes sisserändepoliitikas. Sellist poliitikat on kahtlemata survestanud ka sisserände vastane erakond Rootsi Demokraatide, mis on parlamendis olnud 2010. aastast, kuid mis eelmistel valimistel 2022. aastal kogus 20,5% häältest ja tõusis suuruselt teiseks erakonnaks. Ehkki nad valitsusse ei pääsenud, toetub moderaatide juhitud vähemusvalitsus parlamendis nende häältele ehk peab selgelt ka demokraatide tõstatatud teemasid adresseerima.
Kuigi Rootsi rändeminister Johan Forsselli järgi oli mullu varjupaigataotlejaid üldiselt vähem, siis tema hinnangul tuleb asjaolu käsitleda koos eelmiste aastatega, mil varjupaigataotlejaid oli tohutult palju. Nimelt on viimase kahe aastakümnega Rootsis kahekordistunud välismaal sündinud inimeste arv, moodustades umbes viiendiku 10,5 miljonist elanikust.
Veel on Rootsi valitsus asunud aktiivselt julgustama sisserändajate naasmist oma kodumaale ja on selleks eraldanud 3 miljardit Rootsi krooni (u 258 miljonit eurot). Kui praegu on tagasipöördumistoetus 10 000 krooni (u 870 eurot), siis järgmisest aastast võib toetus küündida 350 000 Rootsi kroonini (u 30 449 eurot).
