Hiljaaegu tegid sarnase otsuse Ameerika Ühendriikide ametivõimud, kes loobusid soovitamast hea tervisega rasedatel ja noortel end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. USA tõi põhjuseks tõendite nappuse vaktsineerimisest saadava kasu kohta. Nüüd on ka Austraalia valitsus loobunud mõnest senisest soovitusest ja kirjutanud: „COVID-19 vaktsiini ei soovitata tervetele imikutele, lastele ega noorukitele, kellel ei ole terviseprobleeme, mis suurendavad raske haigestumise riski. Seda seetõttu, et raske haigestumise risk oli selles rühmas pandeemia ajal äärmiselt madal ja vaktsineerimise kasud ei ületa võimalikke kahjusid.”
Edaspidi soovitab riik vaktsineerida ainult neid 5–17-aastaseid lapsi ja noorukeid, kellel on raske immuunpuudulikkus või keerulised terviseprobleemid, mis suurendavad riski haigestuda COVID-19 raskesse vormi. Laste ja noorte puhul on Austraalia tarvitanud Pfizer-BioNTech COVID-19 vaktsiini Comirnaty, mille kõrvaltoimetena on loetletud peavalu, palavikku, väsimust, valu süstekohas, iiveldust, oksendamist, löövet, nõgestõbe, liigese- ja lihasvalu, lümfisõlmede paistetust ja nõrkust, näo halvatust, rasket allergilist reaktsiooni, müokardiiti ja perikardiiti, vahendab Canberra Daily.
Austraalia meditsiinitöötajate ühingu (Australian Medical Professionals Society, AMPS) sõnutsi ei ohusta COVID-19 terveid lapsi ja nüüdne muudatus järgib rahvusvahelist suundumust hinnata uuesti koroonavaktsiinide kasutamist noorte hulgas. Meditsiinitöötajate ühing peab aga eriti märkimisväärseks asjaolu, et kuigi nüüdne otsus on äärmiselt oluline ja ulatusliku mõjuga, ei ole valitsus teinud ametlikku avaldust. “See on teravas kontrastis suurejooneliste kampaaniatega, mis kaasnesid COVID-19 vaktsiinide esialgse kasutuselevõtuga lastele,” selgitas ühingu esindaja. Seetõttu ei pidavat paljud arstid olulisest muudatusest teadlikud olema.
Igal juhul peab meditsiinitöötajate ühing oluliseks, et ohutuse, informeeritud nõusoleku ja meditsiinieetika huvides peatatakse koroonavaktsiinide edasine manustamine. Seda seni kuni ilmunud on põhjalikud ja sõltumatud ohutushinnangud.
Teisisõnu võib järeldada, et Austraalia valitsus on peaaegu tunnistanud, et laste ja noorte puhul ületavad vaktsineerimisest tingitud riskid selle võimalikud kasud. Kusjuures viimasel ajal on ka ilmunud üha enam uuringuid, mis käsitlevad koroonavaktsiinide kõrvalmõjusid ja ohte, ning analüüse ja teateid, mis kirjeldavad sääraste uuringutega kaasnenud keerukusi. Tasub meenutada dr Peter A McCullough antud intervjuud, kus ta kirjeldas, kui tugevalt tsenseeriti koroonavaktsiinide tõsiste kõrvalmõjude teadustöid ja keelduti neid avaldamast. Dr McCullough hinnangul võib see olla põhjus, miks nendega seotud probleeme endiselt eitatakse. Veel on teateid, kuidas varasemaid uuringuid on mõjutatud, näiteks alles hiljuti vaatles Syndeny ülikooli lektor dr Raphael Lataster üht esimestest uuringutest, mis reklaamis koroonavaktsiinide edukust ja tõhusust. Lataster leidis puudujääke uuringu alusandmetes ja tõi esile selles tehtud kaheldavad järeldused. Samuti on oluline, et selle mõjuka uuringu autoritel oli märkimisväärne rahaline seos vaktsiinitootjate ja otsustajatega, kes nende kasutust lubavad, keelavad või kohustuseks seavad.
Kõrvalmõjude võimalikkust on aga tunnistanud juba ka mõni mainekam asutus, näiteks USA Yale’i ülikooli teadlaste uuring, mille järgi koroonavaktsiiniga seotud võimalikud rasked tervisekahjustused on siiski tõsiasi. Samuti leidsid Hispaania teadlased, et need võivad märgatavalt tõsta südamepuudulikkuse riski ja südameataki tõttu surma tõenäosust. Syndeny ülikooli lektor dr Raphael Lataster aga uuris liigsuremuse korrelatsiooni koroonavaktsiini manustamise perioodiga ja leidis positiivse korrelatsiooni vaktsineeritustaseme ja liigsuremuse vahel. Teisisõnu, mida kõrgem oli vaktsineerituse tase riigis, seda suurem oli liigsuremus. Üsna sarnasele tulemusele on jõudnud ka mitu varasemat samalaadset teadustööd. Näiteks on uuringud, mis käsitlesid Jaapanit ja Saksamaad, kus suuremat suremust täheldati aastatel 2021–2022, mil koroonavaktsiinid olid juba turul. Seost liigsuremuse ja koroonavaktsiinide vahel on pidanud võimalikuks ka Norra teadlased siin ja siin.
