Uudised maailmast: Elon Musk koroonavaktsiini ohtudest, vaktsineerimine võrdluses liigsuremusega ja rassistlik kehamassi indeks

Lisaks: Covid-hädaolukord Šveitsis jätkub ja ameeriklased kliima nimel gaasipliidist ei loobuks.

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

  • Elon Musk: koroonavaktsiinide tõsiste kõrvalmõjude eitamine on valetamine
  • Šveitslased pikendasid referendumil Covid-hädaolukorra seadust
  • Teadusuuring seostab Saksamaa ja Jaapani liigsuremust vaktsineerimisega
  • Kas kehamassi indeks saab tõesti olla rassistlik?
  • Enamus ameeriklastest “kliima päästmise” nimel gaasipliidist ei loobuks

Musk Covid-vaktsiinidest: tõsiste kõrvalmõjude eitamine on valetamine

Miljonite vaatajatega veebisaate juht, keskkonnaadvokaadina tuntud poliitik Kennedyte suguvõsast, sõnavabaduse eestkõnelejaks hakanud suurettevõtja Elon Musk ja teadlane, kes läbi pandeemia järjepidevalt ja kõigile koroonaviiruse-vastast “ohutut” vaktsineerimist soovitanud. Just nemad on viimase nädala Twitteri-vaidluse võtmetegelased, mille lõpetuseks Musk tunnistas, et kannatas tõsise koroonavaktsiini kõrvalmõju tõttu ning nimetas selliste kõrvalmõjude eitamist valetamiseks.

Asi sai alguse sellest, et Ühendriikide Demokraatliku partei 2024. aasta presidendivalimiste kandidaadiks pürgiv Robert F. Kennedy Jr. käis populaarses Joe Rogani veebisaates. Kennedy on peale muu tuntud ka kui vaktsiiniskeptik. Aastate jooksul on ta vaktsineerimise kahjulike mõjude kohta välja toonud mitmesugust informatsiooni, mis on ravimitööstuse ja neid toetavate tervisepoliitika planeerijate vaatest silmnähtavalt ebamugav. Ei ole näiteks üllatav, et Kennedy kohta koostatud Wikipedia artikli avalõigus öeldakse, et ta edendab vaktsiinivastast propagandat ja tervisega seotud vandenõuteooriaid. Kuna vaktsiinid on Kennedyle oluline teema, käsitleti neid ka Rogani saates – näiteks rääkis ta seostest vaktsineerimise ja autismi vahel. Samuti arutles ta, miks tema hinnangul koroonaviiruse vastu tõhusate ivermektiini ja hüdroksüklorokviini kasutamist naeruvääristati. Kennedy selgitas, et ravimi olemasolu korral ei saa vaktsiindidele erakorralise kasutamise luba anda. “Seega pidid nad hävitama ivermektiini ja hüdroksüklorokviini ning neid diskrediteerima. Ja nad pidid kõigile ütlema, et see ei ole tõhus. Sest kui nad oleksid tunnistanud, et see on efektiivne, oleks kogu 200 miljardi dollari suurune vaktsiiniettevõtlus kokku kukkunud,” ütles ta.

Robert F. Kennedy Jr. rääkis Joe Rogani saates, et Covid-19 vastu tõhusaid ivermektiini ja hüdroksüklorokviini tuli naeruvääristada, sest muidu poleks koroonavaktsiinidele saanud anda erakorralist kasutusluba.

Selline vaktsiinide kritiseerimine miljonite kuulajate-vaatajatega saates tõi oodatult kaasa ajakirjanduse peavoolu kriitika nii Rogani kui Spotify platvormi suunal, kus Rogani veebisaade eetris on. Sarnast kriitikat on Rogan saanud varemgi. Nüüd kirjutas näiteks väljaanne Vice, et Spotify isegi ei proovi enam Rogani saates vaktsiinide kohta räägitavat valeinfot peatada.

Seda artiklit jagas Twitteris Baylori Meditsiinikolledži professor Peter Hotez. Hotez, keda nimetatakse mõnel pool ka vaktsiiniteadlaseks, esines läbi pandeemia pidevalt televisioonis eksperdi rollis ja andis koroonaviiruse vastu vakstineerimist pooldavaid kommentaare. Ehkki tema väited ajas pidevalt muutusid, nagu paljude teistegi sama teemat kommenteerinud teadlaste puhul – siin näiteks on Hotezi väidete areng kolme aasta jooksul lõigatud kokku humoorikaks videoklipiks – oli väidete põhituum ikka üks. Tema sõnul on koroonavaktsiinide näol tegemist efektiivsete ja ohutute produktidega, mis on vajalikud ka lastele.

Rogani saate kohta tehtud postituses kahetses Hotez nüüd, et paljud “usuvad seda jama”, mida Kennedy räägib. Hotezi postitusele vastas omakorda Rogan, kes tegi talle pakkumise – kui sa väidad, et Kennedy jagab “valeinfot”, siis tule minu saatesse temaga debatile ja ma kannan sinu valitud heategevusorganisatsioonile 100 000 dollarit:

Joe Rogan pakkus Peter Hotezile, et annetab Hotezi valitud ühingule 100 000 dollarit, kui Hotez nõustub tema saates Robert F. Kenedy Jr.’ga vaktsiinide teemal väitlema.

Seejärel liitusid Rogani pakkumisega mitmed teised Twitteri kasutajad ja lõpuks kerkis Hotezile heategevuseks pakutav summa enam kui 2.6 miljoni dollarini.

Hotez aga kutset vastu ei võtnud. Selle peale avaldas arvamust ka Twitteri omanik Elon Musk, kes märkis: Hotez kardab avalikku debatti, kuna teab, et tal pole õigus. Hotez hurjutas vastuseks Muski, et vaktsiinivastane valeinfo sai saatuslikuks 200 000-le ameeriklasele. Musk märkis seepeale, et ta on üldiselt vaktsiine pooldanud, kuid Covid-19 vastase vaktsineerimisega läks maailm liiale. “Nii paljudel inimestel, keda ma tean, olid vaktsiinidest tõsised kõrvalmõjud, kaasa arvatud minul. Selle mitte tunnistamine on valetamine,” postitas Musk.

Elon Musk kirjutas Peter Hotezile vastuseks, et need, kes koroonavaktsiinide tõsiseid kõrvalnähte ei tunnista, valetavad.

Šveitsi valijad pikendasid referendumil Covid-19 hädaolukorra seadust järgmise aastani

Šveitsi valijad pikendasid rahvahääletusel Covid-19 hädaolukorra seadust 2024. aastani. Pikendamise poolt oli pühapäeval toimunud rahvahääletusel 61,9% osalenutest. Praeguse seisuga seaduse kehtivuse pikendamine inimeste igapäevaelu ei muuda, sest kõik koroonaviiruse leviku takistamiseks sisse seatud piirangud on juba enam kui aasta eest tühistatud. Ent loomulikult annab pikendamine riigile võimalusi piiranguid uuesti kehtestada.

“Covid-19-ga seoses tagame jätkuvalt, et ametivõimud saaksid hädaolukorras kiiresti tegutseda, et kaitsta rahvatervist ja eriti haavatavaid inimesi,” teatas Keskparteisse (Die Mitte) kuuluv parlamendi liige Lorenz Hess tulemuste selgumise järel.

Šveitslased hääletasid referendumil Covid-19 hädaolukorra seaduste pikendamise poolt. Foto: morits320/Pixabay.

Küsimus pandi rahvahääletusele, kuna parlamendi mullu detsembris tehtud otsus hädaolukorda kuni 2024. aasta juunini pikendada, tekitas riigis vastuseisu – kaks kodanikeliikumist olid sellele vastu ja kogusid kokku referendumiks vajaminevad allkirjad. Eelkõige ei ole kriitikud rahul Covid-passide süsteemiga ja kontaktijälgimise mobiilirakenduse kasutamisega. Peale parempoolse Šveitsi Rahvapartei (Schweizerische Volkspartei) tegid kõik teised erakonnad riigis kampaaniat erakorralise seaduse pikendamise poolt.

Tegemist on kolmanda korraga, kui šveitslased saavad koroonapandeemiat puudutavate erakorraliste seaduste üle hääletada. Ka 2021. aasta juunis ja novembris andsid referendumid piiranguid pooldava tulemuse – nende poolt hääletas esimesel korral 60.2% ja teisel 62% hääletanutest.

Šveitsi valijad hääletasid pühapäeval ka uue kliimaseaduse poolt, mille eesmärk on vähendada fossiilkütuste kasutust ja jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni. Selle poolt oli 59.1% hääletanutest. Samuti nõustusid Šveitsi valijad globaalse 15%-lise tulumaksumääraga hargmaistele ettevõtetele – see sai hääletanute 78.5%-lise toetuse. Valimisaktiivsus pühapäevastel referendumitel oli 42%.

Uuring Jaapani ja Saksamaa liigsuremuse põhjal märgib seost massvaktsineerimisega

Saksamaa matemaatik dr. Hagen Scherb ja Jaapani meditsiinidoktor Keiji Hayashi avaldasid oma uurimistulemustel põhineva lühiartikli (research letter) teadusajakirjas “Meditsiin ja Kliiniline Teadus” (“Medicine and Clinical Science”) küll juba märtsis, kuid see pole väga palju tähelepanu saanud.

Jaapani puhul tuuakse välja, et kõrgem liigsuremus oli seal “maavärina ja tsunami ajastul aastatel 2011-2013” – 2011. aastal põhjustasid need ka Fukushima tuumajaama õnnetuse. Ent enne 2021. aastat Jaapanis uuesti liigsuremuse lainet ei olnud. 2020. aastal, mil pandeemia algas, oli suremus hoopis keskmisest tuntavalt madalamal – oodatust vähem suri üle 40 000 inimese. Liigsuremus hakkas kasvama 2021. aastal, kui suri 11 500 inimest rohkem kui oodati. 2022. aastal suri Jaapanis aga juba üle 122 000 inimese rohkem, kui oodati.

Jaapanis tegi liigsuremus järsu jõnksu ülespoole 2021. aastal. Foto: kuvatõmmis.

Saksamaal teadlased aastatel 2005-2020 suuri kõrvalekaldeid nn tavapärastest suremuse trendidest ei tuvastanud. 2020. aastal hakkas aga ka seal liigsuremus kasvama – oodatust enam lahkus üle 18 000 inimese. 2021. aastal oli aga Saksamaal liigsurmasid üle 48 000 ja 2022. aastal üle 66 000.

Koroonaviiruse vastased vaktsiinid tulid turule 2020. aasta lõpus.

Teadlased järeldavad numbrite põhjal, et tuleks uurida, kas 2021. ja 2022. aasta liigsuremus võis olla tingitud pandeemiavastastest meetmetest, sh vaktsineerimisest koos “võimalike alahinnatut otseste ja pikaajaliste kõrvalmõjudega”.

Suremuse kasvu paralleelsust vaktsineerimiskampaaniatega on märganud ka teised teadlased. Siin on näiteks Norra teadlased võrrelnud Euroopa riikide vaktsineerimise ulatust 2021. aastal ja liigsuremuse andmeid 2022. aastal. Numbrid näitavad, et mida kõrgem oli riigis vaktsineerimise tase, seda kõrgem oli ka liigsuremus.

Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon ütleb, et kehamassi indeks on rassistlik

Ühendriikide üks juhtivaid meditsiiniorganiastioone Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon (American Medical Association – AMA) soovitab arstidel lõpetada tervisliku kehakaalu mõõtmiseks kehamassiindeksi (body mass index – BMI) kasutamise, sest sel on “rassistlikud juured”, vahendab Daily Mail.

“AMA tunnistab, et kehamassiindeksi (BMI) kasutamine mõõtmisvahendina on problemaatiline, sest: a) BMI ajaloo taga on eugeenika, b) BMI’d kasutatakse rassistlikuks tõrjumiseks ja c) BMI piirmäärad põhinevad kujuteldaval ideaalsel valgel inimesel ning ei võta arvesse inimese sugu või etnilist kuuluvust,” seisis nende avalduses.

Ameerika arstid otsustasid, et kehamassiindeksi mõõtmine on rassistlik. Foto: Towfiqu barbhuiya/Unsplash.

Lisaselgituse kohaselt ei töötanud kehamassiindeksit välja arst ega muu tervishoiutöötaja, vaid Belgia matemaatik Lambert Adolphe Jacques Quetelet, kes püüdis mõõta “keskmise” mehe pikkust ja kaalu valgete Euroopa meeste põhjal. See aga tähendab, et teistele rassidele see mõõtmismeetod ei sobigi, sest ei võta arvesse rassilisi erinevusi, erinevat kehakuju ja seda, kuidas ja kuhu rasv ladestub. Näitena tuuakse välja asiaadid, kes võivad küll mahtuda nn tervislike BMI väärtuste sisse, kuid neil on ikka diabeedirisk. Samuti tuuakse välja, et mustanahalistel naistel koguneb rasv puusade ja jalgade ümber, samas valgetel pigem vöökohale, mis on viimaste tervisele ohtlikum, ehkki mõlema BMI on sarnane.

BMI asemel soovitab AMA mõõta inimese organite ümber kogunevat rasva, rasvaprotsenti, luude ja lihaste osakaalu kehas ja geneetilisi ning ainevahetusega seotud tegureid, nagu näiteks veresuhkru määr.

Ehk kui keegi end ideoloogiliselt laetud sõnavahust läbi suudab närida, võib isegi selguda, et teistsugune mõõtmine annaks inimese tervislikust olukorrast tõepoolest parema pildi.

Kliima nimel ei soovi gaasipliidist loobuda 2/3 ameeriklastest

Värkselt Ameerika Ühendriikides läbi viidud küsitlus näitab, et enamik ameeriklastest on vastu igasugustele seadustele ja määrustele, millega keelataks kliimamuutuste vastu võitlemise nimel gaasipliitide kasutamine. Gaasipliitide keelustamise poliitikat aetakse Ühendriikides demokraatide juhitavates osariikides – näiteks New Yorgis hakkas mai alguses kehtima kord, mille kohaselt enamikesse uutesse majadesse gaasipliite enam paigaldada ei tohi.

Ameeriklased kliima nimel gaasipliidist loobuda ei taha. Foto: tookapic/Pixabay.

14.-15. juunil läbi viidud küsitlusele vastanutest aga 69% olid igasuguste seaduste ja määruste vastu, millega keelustataks või vähendataks aja jooksul gaasipliitide kasutamist. Kusjuures vastuseis oli kõrge nii demokraatide kui vabariiklaste valijate seas. Meetmete pooldajaid oli vastavalt 31%.

Vabaduste portaal on loodud ja toetatud inimeste poolt nagu Sina.
Liitu vabadused.ee toetajatega
Toetan
Telli järgmine artikkel oma e-posti aadressile

Me hindame sinu privaatsust ja ei jaga sinu kontaktandmeid mitte kellegi teisega. Tutvu meie privaatsustingimustega.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments