Hiljuti avaldatud uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas müokardiinfarkti esinemist ja selle tõsidust võis mõjutada inimese eelnev vaktsineeritus Covid-19 vastaste vaktsiinidega või haiguse enda põdemine. Selleks vaadeldi Hispaania pealinnas Madridis ühe haigla andmeid müokardiinfarktide kohta ajavahemikul märtsist 2020 kuni märtsini 2023. Kokku uuriti 976 südameataki üle elanud patsienti ning nende haiguslugusid. Uuritud patsientide mediaanvanus oli 64 aastat ja 80% nendest olid mehed. Suurem jagu neist ehk 84% olid vaktsineeritud Pfizeri või Moderna mRNA-vaktsiiniga – 53% olid saanud vähemalt ühe doosi, 49% vähemalt kaks doosi ja 25% ka tõhustusdoosi.
Suurem osa südamepuudulikkusega patsiente, keda uuriti, olid saanud Moderna või Pfizeri mRNA vaktsiini. Foto: Jan Felix Christiansen/Pixabay.
Andmeid analüüsides leidsid uuringu autorid, et vaktsineeritud ja peale selle veel ka viirust põdenud patsientidel oli 50% suurem surma või südamepuudulikkuse risk kui patsientidel, kes olid küll viirust põdenud, aga polnud koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Kõige vähem ohustas infarkt aga vaktsineerimata inimesi, kel oli õnnestunud ka viirust mitte põdeda – nende infarkti risk oli vaktsineeritud ja viirust põdenud patsientidest lausa 90% väikesm. Vahe jäi püsima ka siis, kui tõenäosust kohandati muude riskifaktoritega, näiteks suitsetamine, vererõhk ja vanus. Veel märgati, et vaktsineeritud patsientide südameatakk oli haiglasse jõudes sagedamini väga tõsine ning raskusastme ja vaktsineerituse seos oli eriti märkimisväärne nooremate kui 65-aastaste patsientide puhul.
Uuringus leiti ka, et vaktsineeritud ja viirust põdenud südameataki patsientidel oli veres 31 korda rohkem ogavalku, kui vaktsineerimata ja viirust põdenud patsientidel. Mäletatavasti panid mRNA-vaktsiinid inimese keha just ogavalku tootma, mis pidi inimest viiruse eest kaitsma. Kui nende vaktsiinide efektiivsus viiruse enda vastu oli algusest peale küsitav, siis selline vaktsiinist põhjustatud ogavalgu suur hulk võis samal ajal tekitada rohkem südame-veresoonkonna põletikke ja kahjustusi.
„Vaktsineerimise ja loomuliku SARS-CoV2-infektsiooni kombinatsioon oli seotud raske südamepuudulikkuse ja kardiogeense šoki tekkega patsientidel, kellel oli olnud STEMI (ST-elevatsiooniga müokardiinfarkt – toim),“ kirjutasid autorid uuringu kokkuvõttes.
Uuring küll ei tõenda, et koroonavaktsiinid põhjustavad liigsuremust või lisandunud südamepuudulikkuse juhtumeid, kuid uuringu autorite sõnutsi võib leitu siiski selgitada, miks vastupidi epidemioloogide ennustustatud tavapärasema suremuse asemel on pärast koroonapandeemiat liigsuremus hoopis süvenenud ja seda kõige enam kõrgema vaktsineeritustasemega riikides.
