Syndeny ülikooli lektor dr Raphael Lataster käsitles liigsuremuse korrelatsiooni koroonavaktsiinidega ja võrdles Euroopa 31 riigi vaktsineerimisandmeid liigsuremuse andmetega märtsist 2023 jaanuarini 2024. Andmetest järeldus positiivne korrelatsioon vaktsineeritustaseme ja liigsuremuse vahel ehk teisisõnu – mida kõrgem oli vaktsineerituse tase riigis, seda suurem oli liigsuremus. Seos varieerus nõrgast keskmiseni, kuid oli peaaegu alati statistiliselt märkimisväärne. Pisut suuremat seost võis märgata manustatud koroonavaktsiinide dooside ja liigsuremuse vahel ehk mida rohkem täiendavaid vaktsiinidoose süstiti, seda suuremaks läks liigsuremus. Samal ajal ei olnud Latasteri uuringus vaadeldud perioodil liigsuremus probleemiks kõige vähem vaktsineerinud riikides, nagu Bulgaaria ja Rumeenia.
Dr Lataster tõdeb, et kuigi korrelatsioon ei tõenda põhjuslikkust, siis ei näita see ka põhjuslikkuse puudumist. Püüdes leida süveneva liigsuremuse põhjuseid, peaks selline seos andma piisava aluse, et põhjalikumalt edasi uurida koroonavaktsiinide ja muude meetmete rolli. Kuid dr Latasteri sõnutsi paistab koroonavaktsiinide puhul korrelatsioon tähendavat seda, et põhjuslikku seost kindlasti ei ole ja põhjuslikkus on üksnes siis, kui vaktsiinid on seotud positiivse tulemusega.
Sellist positiivset tulemust koroonavaktsiinidega seoses andmed aga ei näita. Näiteks Mostert et al. on oma 47 lääneriiki puudutanud uurimises tõdenud, et liigsuremus on enamikus neist olnud suur kolmel järjestikusel aastal: 2020. aastal 41-s riigis (87%), 2021. aastal 42-s (89%) ja 2022. aastal 43-s (91%). Seda vaatamata asjaolule, et viiruse seljatamiseks rakendati kõiki meetodeid lukustamispoliitikast vaktsineerimiseni.
Dr Latasteri töö aga, mille avaldas Bulgaaria meditsiiniajakiri, on tegelikult viimane, mis sarnase nurga alt COVID-19-vaktsiine ja liigsuremust käsitleb. Üsna sarnasele tulemusele on jõudnud ka mitu varasemat samalaadset teadustööd. Näiteks on liigsuremust varem käsitlenud uuringud, mis puudutasid Jaapanit ja Saksamaad, kus suuremat suremust täheldati aastatel 2021–2022, mil koroonavaktsiinid olid juba turul. Seost liigsuremuse ja koroonavaktsiinide vahel on pidanud võimalikuks ka Norra teadlased siin ja siin.
