Tokyo ringkonnakohus mõistis Wataru Takeuchi süüdi autoriõiguste rikkumises. Täpsemini “uue teose” loata loomise eest, muutes originaali loominguliselt, aga säilitades originaali põhilised karakteristikud. Selle eest määras kohus mehele vanglakaristuse 18 kuud ja trahvi 1 miljonit jeeni (u 5000 eurot). Tegelikult Takeuchi üksnes haldas veebilehte, kus avaldas ise ja teiste autorite artikleid, mis kirjeldasid filme ja seriaale üksikasjalikult, kirjutab Reclaim The Net.
Juhtum algas kahest veebilehel avaldatud artiklist, millest esimene käsitles filmi „Godzilla Minus One” ja teine animet „Overlord III”. Mõlema autorid olid veebilehe välised, mitte Takeuchi ise.
Jaapani meediahiiglased Toho (Godzilla omanik) ja Kadokawa Shoten (Overlordi avaldaja) esitasid aga just nende kahe artikli kohta ühishagi rahvusvahelise sisujagamise assotsiatsiooni (Content Overseas Distribution Association, CODA) kaudu. Hagi aluseks seadus, mis keelab luua uut teost, muutes originaali loominguliselt, säilitades samas selle olulised omadused. Kuid “olulised omadused” on defineeritud vägagi ebamääraselt ja jätab süüdistajatele laia otsustusõiguse.
CODA tugines juhtumi juures väitele, et kui ühendada dialoogide transkriptsioonid, stseenikirjeldused ja pressifotod, luuakse midagi, mis on samaväärne filmi vaatamisega. See pidavat heidutama maksvaid kliente, kes täpse kirjelduse lugemise järel ei pruugi enam vaadata originaali. „On tuvastatud arvukalt veebisaite, mis võtavad filmidest ja muust sisust teksti ning neid peetakse probleemseiks nn spoilerlehtedena,” ütles CODA. „Kuigi neid tegusid peetakse tavaliselt vähem tõsisteks kui piraatluslehti või ebaseaduslikke üleslaadimisi, mis laadivad sisu ise üles, on need selged autoriõiguste rikkumised, mis ületavad õiglase kasutuse piiri ja on tõsised kuriteod.” CODA tunnistab küll õiglast kasutust, kuid peab mistahes piisavalt põhjalikku kirjeldust selle kohaldusalast välja jäänuks.
Takeuchi juhtumi otsustav tegur näib olevat tõsiasi, et tema veebisait teenis raha. 2023. aastal tõi see väidetavalt sisse reklaamitulu 38 miljonit jeeni (u 206 000 eurot). Seega leiti, et mees suutis autoriõigusega kaitstud intellektuaalomandi avaldamisega tulu teenida ja see omakorda kõrvaldas argumendi, et autor tegeles teosega selle enda pärast.
Kuid suurem osa meelelahutusajakirjandust avaldab reklaame ning enamik arvustusi ja kokkuvõtteid kirjeldab sisu. Seega on Takeuchi juhtum nüüd tekitanud küsimuse, kui palju kirjeldust on liiga palju, kus kulgeb aktsepteeritava kajastuse piir ja millal on autor eksinud ning karistatav. Kriitikute hinnangul ei anna seadus vastust, vaid piiri tõmbavad CODA, filmistuudiod ja prokurörid. Igal juhul on CODA selgeks teinud, et Takeuchi juhtum ei jää ainsaks, vaid assotsiatsioon püüdleb “autoriõiguste nõuetekohast kaitset ja kavatseb rakendada tõhusaid meetmeid sarnaste veebisaitide vastu”.
