Jordaania julgeolekudirektoraat teatas, et keelustas sõnumirakenduse Telegram, et kaitsta ühiskonda ekstremismi ja radikaliseerumise eest. Keelamise eesmärgiks on põhjenduste kohaselt takistada ka seda, et rakendust ei saaks kasutada küberkuritegudeks, ähvardamiseks, väljapressimiseks või selle kaudu levitada ebaseaduslikku sisu, mis ohustab avalikku julgeolekut, kirjutab Deutsche Welle.
Keelu põhjuseks peetakse 23. oktoobri tulistamist Karaki provintsi Hmoudi Kreeka õigeusu kirikus. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse inimest ja viga sai 34 inimest. Seni on Jordaanias olnud rünnakud kristlaste vastu pigem haruldased, mistõttu nüüdset juhtumit loetakse üheks märkimisväärseimaks 1950. aastatest peale. Jordaania on olnud võrdlemisi stabiilne Lähis-Ida riik, millel on diplomaatilised suhted nii USA kui ka Iisraeliga. Riigi ligikaudu 11 miljonist elanikust umbes 3% on kristlased ehk riigis on üks vanimaid kristlaste kogukondi üldse.

Vastulöögina ründas Jordaania naaberriiki Süüriat ja teatas, et tappis 22 islamiriigi võtlejat. Seejärel mõistis Jordaania kohus süüdi ja surma kolm kiriku rünnakuga seotud meest, nimetades neid radikaalse islamiideoloogia järgijaiks. Samas ei ole Jordaania võimud kiriku rünnakut otseselt Telegramiga seostanud. Kuid keeld jõustus vaid mõni päev pärast kolme mehe surma mõistmist ja nii peetakse kiriku rünnakut peamiseks ajendiks.
Telegrami on varemgi süüdistatud terroristliku sisu toetamises ning väidetavalt on islamiriigi võitlejad juba aastaid kasutanud Telegrami, et sealtkaudu levitada propagandat ja omavahel suhelda. Nii on paljud riigid Telegrami pihtide vahele võtnud ja rakendust piiranud, keelustanud või kuritegudes süüdistanud. Näiteks teatas Venemaa suvel, et süüdistab Telegrami asutajat Pavel Durovit terroristliku tegevuse toetamises. Platvorm pidavat võimaldama kasutada vahendeid, mida kasutatakse selleks, et korraldada Venemaal surmavaid rünnakuid ja sabotaažiakte. Need süüdistused on Durov kummutanud ja öelnud, et Telegram on isegi nõutust palju enamat teinud, et sisu modereerida ja aidata võimudel kuritegevuse vastu võidelda.
Peale Jordaania teatas Telegrami keelust nüüd ka Iraak, viidates samuti riigi julgeolekule. Iraagi puhul on tegemist juba teise korraga, mil Bagdad Telegrami keelab. Esimest korda langes rakendus kellu alla tänavu kevadel, mil põhjuseks nimetati riigi julgeolekut ja ka tehnilisi probleeme. Toonase otsuse võimud tühistasid vaevu kuu hiljem, kui Telegram lubas järgida Iraagi seaduseid.






