„Tulenevalt rikkumise raskusest ja riigi selgest teadlikkusest rikkumisest ning selle jätkuvast kõrvaldamata jätmisest pikema aja jooksul, on käesoleval juhul õigustatud võrreldes tavapärase Eesti kohtupraktikaga oluliselt suurema kahjuhüvitise väljamõistmine,“ seisab kohtuotsuses.
Tallinna halduskohtu kohtunik Daimar Liiv leidis, et eraelu puutumatuse rikkumise korral tuli arvestada ka vajadusega mõjutada kahju tekitajat ehk riiki hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kirjutas Postimees, avaldades veel jõustumata kohtuotsuse.
Otsuses viitas kohtunik ka Pruunsilla selgitusele, mille kohaselt tekitas temas valu ja kannatusi teadmine, et Eesti Vabariik eirab äärmise nahaalsusega kehtivat õigust ja nuhib valimatult pea kõigi eestimaalaste järele.
Riigikohus hoiatas juba viis aastat tagasi
Vaidluse keskmes on riigi jätkuv sideandmete kogumine olukorras, kus riigikohus oli selle korra juba aastaid tagasi Euroopa Liidu (EL) õigusega vastuolus olevaks tunnistanud.
2020. aastal leidis Euroopa Kohus, et sideettevõtjatele pandud üldine ja vahet tegemata kohustus säilitada kõigi inimeste sideandmeid on üldjuhul vastuolus ELi õigusega. Eesti enda regulatsiooni puudutavas kohtuasjas kinnitas Euroopa Kohus seda põhimõtet 2. märtsil 2021. Sideandmed ei sisalda telefonikõnede ega sõnumite sisu, vaid tehnilist teavet side toimumise kohta. Nende põhjal saab teada, kes kellele, millal ja kui kaua helistas, ning millise mobiilimasti teeninduspiirkonnas telefon asus.
2021. aasta 18. juunil jõudis ka riigikohus seisukohale, et Eesti toonane sideandmete üldise säilitamise ja kasutamise kord on ELi õigusega vastuolus. „Andmete kasutamine kriminaalmenetluses on välistatud seni, kuni nende säilitamist ja kasutamist puudutavad Eesti seadused on viidud kooskõlla ELi õigusega,“ kirjutas riigikohus.
Riigikohus leidis, et prokuratuuril ega kohtul ei ole õigust nõuda sideettevõtetelt kuritegude uurimiseks andmeid, mida ettevõtted säilitavad elektroonilise side seadusest tuleneva üldise kohustuse alusel. Keeld ei olnud siiski kõike välistav. Otsus ei puudutanud telefoni kasutaja identiteedi päringuid ega jälitus- ja julgeolekuasutuste ligipääsu sidevõrgule seaduses sätestatud tingimustel.
Riik jätkas andmete kogumist
„Kuni kaebuse esitamiseni ehk üle kolme aasta jooksul alates elektroonilise side seaduse § 1111 vastuolu kinnitamist EL õigusega, ei olnud ei täitev- ega seadusandlik võim astunud nende pädevuses ja neile kohustuseks olevaid reaalseid tulemusi andnud samme tekkinud vastuolu kõrvaldamiseks,“ seisab kohtuotsuse põhjenduses (paksus kirjas on kohtu enda rõhutus). Veelgi enam – täitevvõimu organid jätkasid ka pärast riigikohtu otsust andmete väljanõudmist ja saadud andmete kasutamist kriminaalmenetluse läbiviimisel.
Kaitsepolitsei alustas Pruunsilla ja toonase Tartu abilinnapea Humala suhtes kriminaalmenetlust 2022. aastal. Prokuratuur süüdistas Humalat toimingupiirangu rikkumises ja Pruunsilda sellele kaasaaitamises Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi endise hoone müügil. Õigeksmõistev kohtuotsus jõustus tänavu 3. märtsil.
Kriminaalasja arutamise käigus tuli välja, et Telia Eesti AS oli väljastanud prokuratuurile nende kohta kogutud isikuandmeid. Telia säilitas Pruunsilla kohta andmed üle 23 000 ja Humala kohta 13 667 erineva sissetuleva või väljamineva telefonikõne kohta.
Kaebajad viitasid muu hulgas põhiseaduse § 11, mille järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Samuti on asjakohased §14, mis paneb riigile kohustuse tagada isikute õigused ja vabadused, ja § 26, mis kaitseb igaühe õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.
Riiki esindanud justiits- ja digiministeerium vaidles nõuetele vastu. Ministeeriumi seisukoht oli, et kaebused on põhjendamatud ja riik ei ole kaebajatele mittevaralist kahju tekitanud, kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
Kohus nende vastuväidetega ei nõustunud ning rahuldas mõlemad kaebused täielikult.
Kohus lükkas otsust kümme korda edasi
Tallinna halduskohus arutas kaebusi 2026. aasta 7. mail, kuid otsuse väljakuulutamine venis erakordselt pikaks. Kohus lükkas otsust edasi vähemalt kümnel korral, põhjendades seda kohtuasja õigusliku keerukuse, toimiku mahukuse ja kohtuniku suure töökoormusega.
Kohtunik Daimar Liiv ütles ERR-ile (10.11.2026) , et otsuse pidev edasilükkamine ei ole kohtumenetluse hea tavaga täielikus kooskõlas, kuid keerulise kohtuasja puhul võib olla parem otsus põhjalikult läbi töötada kui kiirustades lahend teha.
Pruunsilla kasuks mõistis kohus riigilt välja ka 25 000 eurot õigusabikulude katteks ja 350 eurot tasutud riigilõivu. Humalale tuleb lisaks hüvitada 8302,40 eurot menetluskulusid. Seega peab riik maksma Pruunsillale kokku 175 350 eurot ning Humalale 158 302,40 eurot. Kahe kaebaja kasuks väljamõistetud summa on kokku 333 652,40 eurot. Riigil on võimalik otsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Seega ei ole esimese astme kohtu otsus veel jõustunud.
Lisaks on Pruunsillal veel kaks kohtuvaidlust samal teemal: ühes nõuab ta, et andmekaitseinspektsioon uuriks Teliat, kuidas ettevõtte kapole tema sideandmed andis, ja karistaks vajadusel firmat, teises hageb ta Teliat, et ettevõtte maksaks talle 1 miljon eurot mittevaralise kahju hüvitist tema sideandmetega lohakalt ümber käimise eest.
Küsimus puudutab ühiskonda laiemalt
Küsimus on laiemalt kõigi Eesti inimeste õiguses eraelu puutumatusele ning selles, kui ulatuslikult võib riik koguda ja säilitada sideandmeid.
Riigikogu menetleb praegu valitsuse algatatud eelnõu 1007 SE, millega soovitakse tagada, et sideandmete säilitamine, tehtavad sideandmete päringud ja selle tulemusel saadud andmete kasutamine oleksid ELi õigusega lõpuks – rohkem kui viis aastat pärast riigikohtu vastavat otsust – kooskõlas. Eelnõu eesmärk on lõpetada senine üldine ja ühetaoline sideandmete säilitamise kohustus ning minna üle konkreetse menetluse vajadustest lähtuvatele lahendustele.
Edaspidi oleks võimalik nõuda konkreetse juhtumiga seotud andmete säilitamist ehk kasutada niinimetatud kiirsäilitamise ehk quick freeze’i lahendust. Kriminaalmenetluses saaks kasutada ka sideettevõtjate ärilisel eesmärgil kogutud andmeid. Erandina nähakse ette võimalus kehtestada tõsise riikliku julgeolekuohu korral ajutine laiem säilitamiskohustus, millele rakenduksid täiendavad kontrollimehhanismid.
Eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 1. oktoobril ning on praegu teise lugemise ettevalmistamise etapis.
