Kristlik-Demokraatliku Liidu parlamendiliikmed on oktoobris esitanud valitsusele ettepaneku, milles paluvad valitsusel uurida, kas on võimalik luua nimekiri, kuhu kantaks isikud, kes levitavad kliimainfot, mida võimud peavad „valeks”, kirjutab Reclaim The Net.
Ettepaneku järgi peaks valitsus kaaluma, kas selline nimekiri on loodav ja kas tegemist oleks mõistliku lahendusega ning kui vastus on jaatav, siis määrama tarviliku menetluse. Ettepaneku esitajad põhjendasid registri tarvidust sellega, et vaja on peatada kliima „valeinformatsioon”, sest kliimamuutuse valeteave võib „kahjustada tõhusate kliimakaitsemeetmete vastuvõtmist“.
Ettepaneku allkirjastanud viie parlamendiliikme, sh liidumaa endise tarbijakaitseministri Peter Hauki, hinnangul on säärase soovituse teinud liidumaa tarbijakomisjon, mis väidetavalt on tarbijapoliitika sõltumatu nõustaja. Komisjoni soovituse järgi tuleks toimida lobiregistriga sarnasel moel ning registreerida isikud ja organisatsioonid, kes on korduvalt levitanud kliimamuutuste „valeandmeid”. Andmebaas peaks olema tarbijatele kergesti leitav ja seda peaks ajakohastama sõltumatu institutsioon, mis võrdleks teavet „õige” teabega ja märgistaks valeandmed. Komisjon ei pidanud oluliseks teabe eesmärki, sest seda polevat tarbijakaitse vaatest vaja eristada ja lisas, et mõni teave polegi selgelt tõene ega selgelt vale, nt subjektiivsed hinnangud teadusliku konsensuseta arvamuste või küsimuste kohta. „Seetõttu ei tohi regulatsiooni eesmärk olla keelustada arvamusi,“ nentis komisjon, aga pidas seda vajalikumaks avalikku „valearvamuste” registrit. Komisjon märkis: „Selle asemel, et eitada inimtekkelist kliimamuutust, seatakse kahtluse alla vastumeetmete tõhusus ja teadlaste usaldusväärsus ning väidetakse isegi, et kliima poliitilised meetmed on kahjulikud.“ Teisisõnu on komisjoni hinnangul kliimamuutuse kriitikas fookus nihkunud seniselt kliimamuutuse eituselt valitsuse kliimapoliitika ja kliimateaduse kriitika peale.
Peale registri soovitas komisjon reguleerida ka sotsiaalmeediat. Platvorme tuleks kohustada botte kustutama ja tagama, et „uudisvoogudesse ei jõuaks ühtegi valeteabega postitust“. Komisjon soovitab sama moodi kohelda ka vestlusroboteid ja nimetada kliimamuutuse „valeinfo” keelatud tavaks ka tehisarudes. Eksinud tehisarude ettevõtteid tuleks karistada.
Kokkuvõtvalt paistavad Saksamaa parlamendiliikmed ja tarbijakomisjon tahtvat avalikku registrit, milles oleks inimeste nimed ja nende arvamused, kui need on kliimapoliitikat või -teadust kritiseerinud. Registrit haldaks ametnikud, keda kodanikud pole valinud, aga kellel oleks võim otsustada, mis teave on “vale” ning lisada registrisse inimesi ainuüksi selliste väidete eest, et kliimapoliitika pole tõhus või et selle kulud on liiga suured.
Saksamaal pole see kaugeltki mitte esimene kord, kus CDU soovib piirata sõnavabadust ja reguleerida internetti rohkem. Alles veebruaris nõudis partei, et veebis peaks kõik kasutama oma pärisnime ning leidis, et sõnavabadus vajab „Leitplankenit“ (teepiirdeid) ehk riigi kehtestatud piiranguid, suukorvi. CDU juht ja kantsler on Friedrich Merz samuti korduvalt pooldanud veebipiiranguid ja nõudnud anonüümsuse kaotamist. Alles septembris kõneles kantsler: „Palun, ärge keegi tulge minu juurde sõnavabadusega. Sellel pole sõnavabadusega enam mingit pistmist.“ Merz on veendunud, et liberaalne ühiskond peab suutma kodanikke kaitsta „valeinfo, halvustamise ja diskrimineerimise eest“. Targu pole aga kantsler kunagi täpselt välja öelnud, kes otsustab selle üle, mis tekst solvab, mis on kuulujutt või mis teave on valeinfo. Nüüd paistavad poliitikud tahtvat järjekordset avalikku häbiposti, kuhu registreerida inimesed, kelle kliimapoliitilised või -teaduslikud vaated ei ühti võimude omadega.
Varem karistati Teadusliku Kommunismi kritiseerimise või halvustamise eest.