Saksamaa Bundestag kiitis eelmisel nädalal heaks uue seaduse, mis annab föderaalpolitseile hulga uusi volitusi. Politsei saab õiguse kasutada droone, tehisaru ja jälgida tõhusamalt veebisuhtlust. Ühtlasi lihtsustab seadus nende sisserändajate vangistamist, kes on saanud väljasaatmisotsuse, kirjutab Deutche Welle.
Valitsuse sõnutsi oli uut föderaalpolitsei seadust hädasti vaja, et pidada sammu tehnoloogia arenguga ja tulla toime avalikku julgeolekut ohustavate tegurite muutuva iseloomuga.
Uue föderaalpolitseiseaduse järgi võib föderaalpolitsei kasutada tehisaru toetatud näotuvastust avalikes kohtades, mis on föderaalpolitsei valve all, nt lennujaamad, raudteejaamad. Seejuures on tehisarul lubatud hinnata ka inimese käitumist. Täpsemini peaks tehisaru suutma tuvastada, kas keegi rahvahulgas käitub ähvardavalt või muul moel silmatorkavalt. Kui tehisaru tuvastab sellise käitumise, teavitab see politseid.
Peale selle annab uus seadus politseile suurema volituse kasutada järelevalvetarkvara kasutaja seadmes selleks, et “ennetavalt jälgida”. Seadusega saab politsei ka loa kasutada droone tiheda liiklusega aladel, nt raudteejaamades ja riigipiiri lähedal. Veel on uues seaduses politsei õigused juhuks, kui mehitamata õhusõidukit peetakse ohuks. Siis võib politsei tarvitada signaali blokkijaid, elektromagnetimpulsse ja isegi tulirelvi, väidetavalt küll alles kõige viimase abinõuna.
Bundestagi istungil kirjeldasid opositsiooniparteid käitumisanalüüsiga näotuvastust: „Kujutage ette järgmist: teie rong on kaks tundi hiljaks jäänud … ja te olete vihane, kõnnite vihaselt perroonil edasi-tagasi. Tehisaru jaoks on see kahtlane käitumine. See arvab, et olete taskuvaras,“ ütles sotsialistliku vasakpartei esindaja Clara Bünger ja lisas, et seadus on samm autoritarismi ja jälgimisriigi suunas ning see nõrgendab põhiõigusi.
Digiõiguste ja demokraatiakeskuse poliitikajuhi Michael Kolaini hinnangul on uued meetmed vastuolulised. Näotuvastussüsteemidega luuakse tohutu jälgimistaristu ja lõpuks kaotatakse anonüümsus avalikes kohtades. Nn ennetava jälgimise kohta kaasneb Kolaini hinnangul oht, et kodanike isiklikud andmed on ühtäkki võimuametite kätes ja võrdles seda päevikuga, mida võimud halvima stsenaariumi korral lugeda saaks. Kriitikute hinnangul on tõenäoline, et lubades veebisuhtlust “tõhusamalt” jälgida, võib föderaalpolitsei ilmselt kogu riigis võtta kasutusele sellised tehnoloogiad ja andmebaasid, mida seni on võinud tarvitada üksnes üksikute operatsioonide korral või piiratult mõni liidumaa politseiüksus. „Need on meetmed, mida me tunneme Hiinast, Iraanist ja Venemaalt, kuid mis on Saksamaa oludes äärmiselt ebatavalised,“ nentis Kolain.
Murelikud on ka inimõiguste organisatsioonid, sest uus seadus annab föderaalpolitseile suuremad volitused pidada kinni immigrante, keda on otsustatud riigist välja saata, sh võib politsei korraldada pistelisi läbiotsimisi. Amnesty Internationali avalduse järgi avavad sätted võimaluse profiilida inimesi rassiliselt. Amnesty Saksamaa peasekretäri Julia Duchrowi sõnutsi on üha enam näha tasakaalustamatust, kus föderaal- ja liidumaade politseiametid saavad aina suuremad kontrolli- ja järelevalvevolitused, aga läbipaistvust, vastutust ja andmekaitset ei suurendata. Vastupidi, põhiõiguslikke kaitseid isegi kärbitakse.
Inimõiguste ja digiõiguste organisatsioonide hinnangul kaasnevad seega uue seadusega arvestatavad riskid demokraatlikele vabadustele ja tõenäoliselt vaidlustatakse seadus Saksamaa konstitutsioonikohtus. Seal võib vaidlus kesta aga mitu aastat, mille kestel on föderaalpolitsei vaba voli seadust rakendada.
Kas tõesti ainult Saksamaa? Miskipärast ei usu. Ehk on ta selles lihtsalt kõige edukam olnud? Küll need teisedki järele jõuavad.